«Ruhtagiehta» ja «Bállobiigá»
Sohkabealrollat ja kontrolla ovtta sámi birrasis

Áhčči geahččá ánuheaddji čalmmiiguin eamidasas. Gánddaš lea baikán buvssaid. Goabbá galgá bassat? Livččii lean vel dušše eamit das. Son ferte, vaikko oaidná ahte guossiguovttos gaivába sutnje. Son nuolahišgoahtá mána. Guossiguovttos burskkiheaba čaibmat. Nubbi dadjalastá: «In lean gáddán ahte almmáiolmmoš gal baikkaid bassá.» Reaškkas joatká.

Dáhpáhus ii leat amas. Eatnašat mis leat vásihan diekkáriid. Muhtimat mis leat ieža leamaš mielde bilkideamen earáid, nuppit fas leat bilkiduvvon. Bilkideapmi, čaibman ja cuiggodeapmi leat vuogit maid mii geavahit doalahit vissis ortnegiid olbmuid gaskka. Áigumuš lea boktit heahpada sus guhte rihkku njuolggadusaid, ja dan láhkái eastadit su šat joatkimis rihkkumiid. Dán oktavuođas áiggun čuvget lohkkiide man láhkái sohkabealsystema kontrollerejit muhtin sámi báikkis.

Buot servodagain gávdno sohkabealsystema. Systemii gullet buot dat ortnegat mat huksejit iešguđetlágán njuolggadusaid, vuordámušaid, geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid nissoniidda ja albmáide. Ovdamearka mainna mun álggahin, čujuha dan 75oassái systemas mii gullá bargojuogadeapmái. Bargojuogadeapmi lea dávjá fáddán go lea ságas dásseárvu nissoniid ja dievdduid gaskka. Dás áiggun buktit ovdan maiddái eará beliid sohkabealsystemas mat sáhttet cuvket dásseárvvu gova.

Sohkabealsystema lea sosiálalaš ortnet maid olbmot leat huksen. Rumašlas erohusat nissoniid ja dievdduid gaskka leat luonddus. Erohusat mat leat luonddus, leat ovttaláganat miehtá máilmmi, muhto sohkabealsystemat, vuohki mo dát erohusat sosiálalaččat leat lágiduvvon, sáhttet leat sierraláganat iešguđet guovlluin. Sohkabealsystemaid gaskka leat sihke kultuvrralaš ja historjjálaš erohusat.

Dávjá šaddá nu ahte olbmot jáhkkigohtet ahte sosiálalaš ortnegat maid leat luonddus nu go omd. sohkabealsystema, ja ahte daid ii sáhte rievdadit. Sii sáhttet čuoččuhit ovdamearkka dihtii ahte almmái ii nu bures hálde himuidis go nissonolmmoš, ja ahte dát mahká lea lunddolaš. Mo diekkár áddejupmi ja jáhkku váikkuha sohkabealsystemii? Sáhttágo dat dagahit ortegiid mat bidjet nissonolbmuide stuorát gáibádusaid dahje ovddasvástádusa? Mun máhcán dasa maŋŋelaš.

Lea várra hui beroštahtti diehtit čájehit go ovdamearkkat sohkabealsystemas dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka. Dasa ii gávdno álkkes vástádus, danin čuožžilit fas ođđa jearaldagat guorahaddat. Juohkehaš beassá ieš vástidit iežas bealis makkár dilis lea sohkabealsystemas. Čállosis buvttán ovdan jurddašanmálle man ektui sáhttá veardidit dili.

Dásseárvu sáni sáhttá áddet máŋggaláhkai. Mun oaivvildan nissoniin ja albmáin lea dásseárvu dalle go sohkabeliin leat seammá vuoigatvuođat ja seammá vejolašvuođat ii dušše lágaid ja mearrádusaid bokte muhto maiddái beaivválaš eallimis.

Susan Whyte lea dutkan servodagaid sohkabealsystemaid. Sus lea ávkkálaš guorahallanvuohki. Vuolgga lea das ahte buot servodagain lea sosiálalaš kontrolla mii doalaha miellahtuid vissis systema siskkobealde. Kontrolla guoská sihke dievdduide ja nissoniidda. Guorahaddan vuollái gártet golbma dási; ekonomalaš, seksuálalaš ja ideologalaš systemat.

1. Ekonomalaš oassái gullá iskkadit bargojuogadeami, opmodathálddašeami, árbenvugiid ja eará vuoigatvuođaid. Máilmmis gávdnojit servodagat gos dan oasis buorre muddui lea sohkabeliin leamaš dásseárvu.

2. Whyte navdá seksuálalaš kontrolla juohke sajis leat garrasat nissonolbmuide go albmáide. Nissonolbmo rumaš lea ressursa maid servodat dárbbaša buolvvaid fievrridit viidáseabbot. Son dárbbašuvvo guoddit, riegádahttit ja biebmat máná. Dán ressurssa viggá servodat hálddašit iežas dárbbuid mielde. Nissonolmmoš lea dego gaskaoapmi mas eai leat iežas dárbbut ii ge iežas seksuálalaš eallin.

3. Loahpas čujuha Whyte dan oassái servodagas mii kontrollere olbmuid jurddašeami sohkabealortegiid hárrái. Dávjá gávdno dego okto váldojurdda ovtta ortnega duohkin. Go guorrala ášši, fuobmá maid nuppi jurdaga bálddas, mas lea áibbas eará čilgehus. Dan sáhttá gohčodit vuosteideologian. Sohkabealsystema čilgehusaid gaskkas gávdná nissoniid iežaset vuosteideologia. Whyte deattuha ahte vuosteideologia lea eanet čiegus ja unnit čielggas go ráđđejeaddji ideologia.

Iskkadeapmi maid mun čađahin 1986as, čájeha sohkabealsystema kontrolla buot dán golmma dásis. Dasto boahtá ovdan man láhkai systema lea rievdan golmma buolvva čađa. Dat buktá historjjálaš dieđuid. Historjjás gávdnat mii duogáža ja vuođu otná jurddašanvuohkái. Dat maid mii gáddit iežamet leat áibbas molson dahje hilgon, sáhttá čuovvut min dego suoivva. Mu dieđut eai mana guhkkelii go ovdal soađi rádjái. Dieđusge livččii lean deaŧalaš oažžut boarrasat dieđuid. Govva šattašii eanet ollislaš.

Mii diehtit buohkat man láhkai sohkabealrollat leat earáhuvvan dan rájes go mii ieža leimmet mánát. Dat mii lei heivvolaš nissoniidda ja albmáide ovdalis, ii leat šat seamma čielga njuolggadus. 77Rollasystema earáhuvvá, sihke vuordámušat, geatnegasvuohta, vuoigatvuohta mat gusket nissonrollii ja almmáirollii, leat earáláganat odne go omd. min vánhemiid mánnávuođas.

Jos mii máhccat ovdamerkii mainna mun álggahin, de oaidnit maid makkár gaskaoami sáhttá geavahit ráŋggáštit sin guđet rihkkot sohkabealnjuolggadusaid. Čaibman, bilkideapmi ja jallašeapmi leat dábálaš vearjjut doalahit ovddeš vieruid vuoimmis. Dasa lassin lea olmmošlaš jáhkkit ahte sosiálalaš ortnegat maidda mii leat hárjánan, leat lunddolaččat. Mii fargga gáddit ahte dilli lea bistevaš, iige sáhte rievdaduvvot.

Ekonomalaš systema juogadeapmi

Man láhkai sirre servodat nissoniid ja albmáid máilmmi guovttelágan eallimii. Makkár kontrolla vuolde leat nissonat ja albmát dien dáfus? Mu iskkadeapmi addá muhtin muddui vástádusa gažaldahkii. Stuorra erohusat leamaš lean ja leat ain bargojuogadeamis. Áiggun oanehaččat čilget váldoerohusaid dán oasis sohkabealsystemas. Bargojuogadeapmi lea oassi mii oidno, ja várra seađašeimmet baicca bidjat eanet návccaid daid beliid fuobmát maid mii eat nu álkit áicca, nu go lagat ovttaseallin gažaldagaid. Nissoniidda ja albmáide gulli barggut ledje ovdal soađi čielgasit sirrejuvvon. Servodat lei oalle muddui iešbiergejeaddji, olbmot vižže luonddus eallinlági. Sihke albmáin ja nissoniin lei valjis bargu. Boarrasat olbmot deattuhit ahte bargu juogaduvvui dan vuođul ahte birgejupmi galggai doaibmat.

Nissonolbmuid ovddasvástádus lei bivttastit bearraša ja dikšut mánáid. Sii ledje dállodoallit, sii čorgejedje ja málestedje. Eatnašiin lei návetdoallu maid. Albmát bivde, guolástedje ja barge losit olgobargguid. Sii ledje beahcevuovddis, lahttemin, huksemin ja sáhtosteamen. Geassit lei láddjet go nissonat fas ráhpo luogu ja hášejedje.

Badjeolbmuid gaskkas lei seammá láhkai. Nissoniidda gulai dikšut ja bivttastit sihke mánáid ja eará bearašmiellahtuid. Sii dálostalle gođiin ja lávuin siiddas. Albmát barge bohccuiguin, 78guođohedje, rátke, merko ja vuojehedje ealu. Nissonolbmot serve veahkkin. Nissonat geain eai lean mánát, ledje ollásit boazogeahččit.

Dábálaš lei ahte nieiddat čuvodedje nissoniid sin barggus ja gánddat fas dievdduid. Bargojuogadeapmi boaittobealbáikkiin ii lean nu čavgasit sirrejuvvon. Doppe lei bággu oahppat buotlágan bargguid. Nieiddat ohppe guolástit ja gárdut. Ruovttuin gos ledje unnán nieiddat, fertejedje gánddat veahkehaddat nissonolbmuid. Muhto liikká ledje ráját dan muttos čavga ahte olbmot árkkášedje dáluid gos nubbi sohkabealli váillui. Ja gánddaide lei ain amas mánáid dikšut ja biktasiid duddjot. Muhtin nieiddat gal baicca hárjánedje olgobargguide, ja ledje mielde losit bargguin.

Gánda guhte návehii manai, beasai gullat, muitala vuorrasat áddjá. Son lei čieža jahkásaš gii lávii boarraseamos oappá veahkehit návehastit. Oktii deaivvai siessá boahtit dohko. Son bijai hárdit, gohčodišgođi su «bállobiigán». Dakkár almmái gii barggai nissonolbmo barggu, ii lean albma almmáiolmmoš, son lei buorre muddui molson sohkabeali.

Muhtin badjeolmmoš fas muitala mo son heađástuvai go eamit jávkkai ja mánná baikkii dievva lihpara. Son ii gávdnan buhtes lihpara, ii diehtán maidige biktasiid birra. Dogadii baikkain, ja mánná šattai čierrut eanet go lei dárbu. Go eamit fas joavddai ja gulai bárttiid birra, dat oalle hearvan sutnje.

Bargiidlihkadus buvttii ođđa doaimma almmáiolbmuide. Ovdal soađi juo lei dábálaš ahte sii politihkastedje. Dat šattai ollásit albmáid beroštupmin ja doaibman. Nissonolbmot ožžo leat ruovttuin, ja dan ruovttus gos politihkastedje, besse nissonat čorget ádjáid maŋis. Go boarrasat olbmot galget čilget manne nissonat eai dohkken, sii dego cohkkojit, eai gávdnan nana siva. Dadjet ahte nissonolmmoš fertii leat mánáid luhtte. Muhto mo daid nissoniiguin geain eai lean mánát, dahje geain ledje stuorra mánát? Manne sii eai lean mielde politihkalaš bargguin? Muhtin vuoras áddjá čuoččuha ahte ii boahtán das ahte sii eai jáhkkán nissonolbmuid máhttit politihkastit. Son lohká ahte 79jierbmi, čehppodat ja fihtolašvuohta ii dovdan diekkár rájáid. Dien láhkái leat nissonolbmot ja albmát ovtta dásis.

Gitta 1960 jagiid rádjái lei dábálaš ahte nissonat dollojedje olggobealde politihka. Easkka dan maŋŋá bohte nissonat mielde politihkalaš ovddasteaddjin gildii. Sáhttá jearrat lei go nu ahte bargojuogadeami vuođđu mii lei huksejuvvon dan ala ahte «nissonat ruovttus ja albmát olgun», maiddái čuovvolii politihkalaš eallima? Vai lei go baicca nu ahte politihkalaš organiseren lei adopterejuvvon stuorraservodagas ja lei go nu ahte sii seammás adopterejedje maiddái sohkabealrollaid mat lihkadusa čuvvo.

Ii leat álki vástidit, muhto mii diehtit ahte almmáiolbmot leat odne maid politihkas njunnošis. Sis leat maid njunuš virggit byrokratias mii lea leavvan báikái. Dát mearkkaša ahte albmáin lea fápmu go geahččá dán oasi bargojuogadeamis.

Ovdamearkkat mat čájehit nissoniid ja albmáid bargojuogadeami, leat valjis. Kontrolla mii galggai bisuhit vieruid, goziheigga goappašat sohkabealit. Orru vuhttomin ahte nissonolbmot válde vel duođaleabbu ovddasvástádusa cuiggodit albmáid geat seaguhedje iežaset nissonbargguide. Go hálešta boarrasat nissonolbmuiguin dásseárvvu birra, de deaivá muhtima gii ii oba áddege mas lea sáhka. Son ii leat čuvvon servodaga ságastallama ja rievdama dien áššis. Mii guoská bargojuogadeapmái, de čuoččuha son ahte bargu lei doarvái sihke albmái ja nissonii, soai barggaiga nu ollu go nákciiga. Birgejupmi lei dat mii mearridii barggu ja bargojuogadeami.

Mo dasto odne lea dilli? Olles ealáhusstruktuvra lea rievdan. Badjedilis lea nissonolmmoš eanet čadnon ruktui go ovdal. Bearaš ii leat siiddas, muhto orru dávjá čoahkkebáikkis. Boazoisit jođaša ealu ja ruovttu gaskka. Muhtin boazoeamidat leat eará bargguin. Nieiddain ii leat seammá vejolašvuohta álgit boazodoaluin go ovdal. Juohke bearrašis lea okta doallu, «driftsenhet», mii lea isit namas. Son lea almmolaččat boazodoalli, ja son lea áidna guhte fidne doarjagiid ja goluid buorrindohkkehuvvot. Bártnit besset joatkit doaluid. Daid bearrašiin main leat 80aivve nieiddat, árkkášit isida. Sus ii leat veahkki, ja gii de galgá doalu joatkit?

Eanadoalus lea maid earáhuvvan govva. Dat mii ovdal lei nissoniid bargu, lea dál albmáide jorran. Návehat leat odne ođđaáigásaš rusttegat. Buot barggut leat mašinveagal. Almmáiolmmoš lea dat gii deatttaša boaluid ja vuodjá mašiinnaiguin. Nissonolmmoš ii dárbbašuvvo, go háššen maid lea loahpahuvvon. Odne ii álgge oktage boagustit go almmái návehastá. Dálueamit lea dávjá eará barggus.

Vuođđoealáhusat leat earáhuvvan. Ja eatnašat mannet eará bargguide. Muhtin bargosajit leat sirrejuvvon nissonolbmuide ja almmáiolbmuide. In áiggo dás čuovvolit dieid erohusaid dađe eanet. Muhto mo bargojuogadeapme lea go ruoktot jovdet?

Nissonolbmot váidalit ahte sidjiide gahččá hui olu dállodoallu, málesteapmi ja mánáid fuolaheapmi. Sii šaddet guovttegeardásaš dahje duppalbargin. Máŋggas muitalit ahte sii leat álo šiehtadallamin isidiin bargguid hárrái. Muhtimat leat vuollánan, eai oba vuordde ge ahte isidat earáhuhttet dábiid. Sii vigget baicce gándamánáidasaset oahpahit ođđa dábiid.

Badjenissoniid bealis eai leat duhtavaččat go nieiddat orrot hoigaduvvamin eret doalus. Nissonjoavkkut barget dan ala ahte nieiddain maid galgá leat vejolaš oažžut «driftsenheta». Ii galgga čuohcat nissonolbmuide dat ahte guohtuneatnamat gáržot. Nissonolmmoš ii galgga bargoveahka mii dušše dalle dohkke go bargit váilot, ja go doallit leat menddo ollugat, de leat sii dat geat vuosttamužžan biddjojit eret.

Eanadolliid gaskkas leat maid čuožžilan sullasaš váttisvuođat go ođđa teknihkka-organiseren lea váldon atnui. Jos dálus lea eamit gii bargá isidiin ovttas, son ii registrerejuvvo eanadoallin. Dat mearkkaša ahte son ii oaččo daid almmolaš buriid maid isit, penšovdnapoengaid, doarjagiid jna.

Ovddeš bargojuogadeami vuođul ii leat álki dadjat lei go dásseárvu sohkabeliid gaskka. Sáhttit guorrasit dasa ahte bargojuogadeapmi lei lágiduvvon nu ahte servodat doaimmai. Dattege nissonolbmos lea eará váldi, muitalit ollugat. Son lei «ruhta 81giehta». Go isit lei meahcis dahje jođus, de lei eamida duohkin hálddašit ruđa. Isit ja eamit ráđđádalaiga ruhtageavaheami ja gávppašeami hárrái. Muhtimat deattuhit ahte nissonolmmoš lei iešráđđejeaddji. Earát fas ahte nissonolmmoš lei bargoheasta, ja «ruhta giehta» ámmát lei maid lossa ovddasvástádus. Vaikko orru nu ahte dat buvttii fámu nissonolbmui, de lei dasa maid čadnon bargu ja geatnegasvuođat.

E. Solem lei sundi Deanus ovdal soađi. Son lea čállán nissonolbmo dili birra nu go son vásihii dien áiggis. Sutnje lei vuogas čujuhit dainna go son iežas barggus fuobmái sápmelaš jurddašanvugiid dáža rievtti ektui.

Muhtin ortnegat sámiid gaskkas ledje čalbmáičuohccit. Son čujuha omd. ahte nissonolbmot geavahit iežaset goarggu maŋŋá go leat náitalan. Sis lea sierra opmodat, ja gánddat ja nieiddat árbejit ovtta dásis. Solem geassá ovdan erenoamážit badjenissoniid iešráđálas dili. Son čujuha ahte nissonolbmuid geavahedje dávjá ráđđeaddin. Sis bohte jearrat ráđi sihke ruhta ja olmmošlaš áššiid birra.

Mu informánttat duođaštit buot dieid maid Solem namaha. Dasa lassin boahtá ovdan ahte olbmuin ledje erohusat. Muhtin nissonolbmuin lei eanet fápmu go earáin. Sáhtii lean riggodagas gitta, dahje sogas, jos das lei alla árvu. Ii lean buohkain seammá árvu servodagas.

Eará ortnet maid dutkit guorahallet go iskkadit dásseárvvu, lea lokalitehta gosa easkka náitaleaddji guovttos fárreba orrut. Jos vierru lea fárret nissonolbmo ruktui, de gohčodit dan matrilokálalaš servodahkan. Dakkár servodat bealušta nissonolbmuid. Sii besset iežaset oahpes birrasis joatkit eallit, eai ge dárbbaš heivehallat iežaset vuotnáma vuollái. Sáhtii leat maid áibbas nuppeláhkai, ahte lei patrilokálalaš vierru. Dalle fárriiga albmá ruoktot. Patrilokálitehta muitala ahte almmáiolbmos lei eanet dadjamuš servodagas.

Mu iskkadeapmi čájeha ahte sáhtii leat juoppá goappá láhkái. Muhtimat fárrejedje nieidda ruktui, nuppit fas gándda. Diekkár ortnet gohčoduvvo bilokálalažžan. Informánttat čilgejit 82ahte geavatlaš sivat ledje mat mearridedje gosa galge fárret. Jos ledje unnán nissonat dálus ovddežis, de lei lunddolaš fárret lasihit albmáid bargoveaga. Bargiveaga dárbu, báiki ja birgejupmi stivrejedje fárrema eanet go prinsihpat.

Muhtin ovdamearkkat čájehit liikka maiddái earálágan vuoiŋŋa. Go eai sáhttán čujuhit praktihkalaš sivaide ja liikká fárrejedje nieidda ruktui, de gohčodedje albmá «bállomannjin». Nieida lei fas «keret» dahje «suohpáheapmi» go son lea dieđusge «bággen» isida dohko. Cielaheapmi čájeha ahte muhtin birrasiin vurde ahte bárra fárrii albmá ruktui. Ráŋggášteapmi lei oalle goavis daid vuostá geat rihkko njuolggadusaid.

Seksuála sohkabealortnet

Seksuála eallin lea unnán almmolaš. Dat gullá olbmuid priváhta eallimii. Sámiid gaskkas leamaš lean vel eanet čiegus. Dat gii sakka muitalattai fearániiddis birra, lei doavki. Mánáid álge mánnávuođa rájes jo oahpahit nárrideami čađa mii lei heivvolaš muitalit ja mii ii lean.

Dan čiegus eallimis lea dattege iežas systema. Sihke albmáin ja nissoniin leat rumašlaš dárbbut seksuála ovttaseallimii. Juohke servodagas leat vuogit mat ordnejit olbmuid seksuála gaskavuođaid. Daid sosiála ortnegiid fertii čuovvut, muđui ráŋggáštuvvui. Vuordámušat ja gáibádusat ledje sierraláganat nissonolbmuide ja almmáiolbmuide. Susan Whyte čuoččuhii ahte seksuála kontrolla lea stuorát nissoniid go albmáid guovdu. Mu iskkadeapmi duođašta dan.

Čielgaseamus mearka dasa lea ránggáštupmi mii čađahuvvui dan vuostá gii oaččui luovos máná. Son massii árvvu servodagas. Muitalusat leat eatnat ja buot dát čájehit heahpada maid nieida šattai gillát. Eatnit leat dávjá muitaladdan dáhpáhusaid birra. Orru muhtimin muhtin etniid gaskkas preventiivvalaš áigumuš. Vigge baldit nieiddaideaset eret diekkáraš dillái gártamis.

Roavvámus ovdamearkka buvttii vuorrasat nisu. Son muittašii 83mo biras hehppehii sihke nieidda ja su eatni. Go nieida náitalii de jolgii su eadni jorggu gápmagiiguin boahtit girkui. Buohkat galge oaidnit heahpada. Dát dáhpáhuvai čuohtejagi álggogeahčin.

Ovdamearka čájeha garra kontrolla mii čađahuvvui. Dat čájeha ahte kontrolla lei nissoniid guovdu. Albmát geat ledje áhčit, eai guoddán maidige heahpadiid. Jos náitalan almmái ráhkadii máná muhtun niidii, de lei dat vel stuorát heahpat niidii. Mána áhčči jotkkii iežas bearašeallima.

Go ságastalan dáid áššiid birra eará guovllu olbmuiguin, de muhtimat čuoččuhit ahte sin guovllus eai láve ráŋgut dan láhkái. Doppe lei riggodahkan go mánát laske. Vaikko nisu ii lean náitalan, de son lei duođaštan iežas nissonvuođa go mána riegádahtii. Seammá báikkis muitaluvvo maid ahte muhtimat čihke ja guđđe luovos máná meahccái. Eatnit guđet dan barge, balle ránggáštuvvamis. Ballu ferte leat leamaš oalle nanus. Jos mánná lei nu bures boahtin, manne dalle njuolgut sorde mánáid?

Soapmásat lohket ahte sámi nuoraid gaskkas lei oalle stuorra friddjavuohta seksuálalaččat dovddiidit nuppi sohkabeallái. Go nuorat ledje beassan, de lei lohpi irggástallat. Go dán árvvoštallá dan ektui mii muđui lea muitaluvvon kontrolla ja ránggášteami birra, de ferte jearrat ahte geas lea dákkár friddjavuohta? Ledje go servodaga ortnegat láhčán gánddaide friddjavuođa jos fal beare nieiddat válde ovddasvástádusa?

Govvii gullá maid namuhit ahte doppe gávdnojedje nissonat mat stivrejedje bártniideaset váldit ovddasvástádusa. Ledje várra dakkár «áhkut» main lei autoritehta. Sii bággejedje bártniideaset náitalit: «Go máná leat almmái ráhkadit, almmái leat maid náitalit», daddjui.

Gánddat dárbbašuvvojit boazodoalus, čuoččuhit muhtimat. Ovtta bearrašis ledje aivve nieiddat. Eadni lei beassan gullat man son lea heittogis nisu go ii riegádahte bártniid. Fuolkegoddi sivahalai nissona dainna. Sivahallan čájeha ahte dát lea sin mielas nissonolbmo ovddasvástádus. Su rumaš lea gaskaoapmi (objektan) dasa maid servodat dárbbaša. Nissonolbmo seksuálitehta 84gártá leat buohkaid opmodat. Biras kontrollere man láhkai son hálddaša iežas seksuálitehta.

Go galgá guorahaddat otná kontrolla seksuála eallima ektui, dat dieđusge maid lea rievdan. Ii leat seammá heahpat oažžut luovos máná. Muhtimat válljejit eallit oktoeadnin. Ekonomalaš dilli oktoetniide lea áibbas eará go ovdal. Dal eai dárbbaš šaddat noađđin vánhemiidda, ja jos nieida vállje orrut vánhemiid ruovttus, de sáhttá son buktit ruđa dállodollui. Muhtin eatnit álget skuvllaid vázzit go ožžot dasa doarjaga.

Jearaldat mii báhcá, lea man láhkái dál lea kontrolla seksuálitehta badjel, ja lea go erohus sohkabeliin. Vaikko luovos mánná lea dohkkehuvvon, dat ii mearkkaš ahte kontrolla nissoniid ektui lea nohkan. Nissonolbmot dovddahit ahte sidjiide duvdet albmát ovddasvástádusa. Sii galget doalahit gutni ja čorgatvuođa ovttaseallimis. Nuppi bealis nissonat ieža muhtin láhkái dohkkehit ovddasvástádusa. Sii leat njunnošis eará nissonolbmuid gohcimin, cuiggodeamen ja fuotnumin.

Nissonolbmot váidalit diliset, sis eai leat seammá vejolašvuođat, iige seammá friddjavuohta go albmáin eallit iežaset dárbbuid mielde. Dat ii mearkkaš ahte sii áigot friddja seksaeallima eallit. Dat maid sii ohcalit, lea dásseárvu nissoniid ja albmáid gaskka maiddái dan oasis sohkabealsystemas mii guoská seksuálitehtii.

Makkár jurdda vuhtto kontrollortnegiid duohkin?

Jos jearrá olbmuin makkár jurdda sis lea sohkabealsystema birra, de ii oaččo njuolgga vástádusa. Jurdda boahtá ovdan go álgá guorahaddat ortnegiid mat sirrejit nissoniid ja dievdduid eallima. Jurdda ja jáhkku stivreba geavatlaš čovdosiid sohkabealsystemas.

Ovdalis lei dát servodat fuolkeservodat. Dat mearkkaša ahte fuolkevuohta lei vuođđun servodaga sosiála ja bargo-oktavuođaide. Dát organiseren lea odne maid muhtin muddui doalahuvvon. Jos geahččat man láhkái sohkabeliid árvu lea fuolkevuođa-systemas, 85de mii várra oažžut ovdan jurddašanvuogi mii lea oalle boaris. Namahusat čájehit ahte áhči ja eatni beali fulkkiid atne seammá deaŧalažžan. Dutki R. N. Pehrson čujuha maid dan. Son lea dutkan sosiála oktavuođaid sámiid gaskkas, ja dan oktavuođas sohkabealgaskavuođaid. Sihke fuolkevuođa systema ja árbenvuogit čájehit bilaterálalaš jurddašanvuogi, mii muitla ahte sohkabealit ledje dásseárvosaččat.

Jos dát bilaterálalaš jurdda lea vuođđojurdda sámiid gaskkas, de galggašii váikkuhit nu máŋgga dássái. Dát vuhttui muhtin muddui náittosbára lokalitehta válljemis. Muhto gávdnojedje maid birrasat mat cuvkejedje dán gova. Árbenvuogit gal duođaštit diekkár ideologia, ii lean erohus gánda- ja nieidamáná árbbis. Mo dasto go bearrašis buollájedje riiddut fuolkegottid alde? Muitaluvvo ahte riiddut sáhtte bohciidit go omd. gáimmiid galge válljet. Goappašat vánhemat háliideigga iežaska sogas nama. Riidu čoavdásii vuorbádallamiin. Dát attii goappašii beliide seammá vejolašvuođa vuoitit. Deattuhit ahte vuorbádallan lei boares vuohki buotlágan riidduid čoavdit.

Bargojuogadeapmi nu mo dat lei ovdal ja dál maid, muitala ahte olbmot atne lunddolažžan ahte nissonolmmoš lei ruovttus. Juogadeapmi lei ovdalis ordnejuvvon nu ahte dat galggai doaibmat. Olbmot čilgejit dan hui praktihkalaš dásis.

Jos vuođđojurdda sohkabeliid oktavuođas leamaš lean dásseárvu, de lea imaštahtti ahte jurdda láhppo go ođđa doaimmat jovdet Sápmái. Politihkalaš bargguide eai váldán nissoniid mielde. Sihkkarit dihte ahte politihkas lea fápmu. Čájeha go dát ahte nissonolmmoš vuoittahallá jos gártá gilvalit almmáiolbmuin vejolašvuođaid ja vuoigatvuođaid alde? Dalle doaibmá dat ideologia mas lea fápmu, ráđđejeaddji ideologia. Dán oktavuođas lea ráđđejeaddji ideologia jurdda mii lohkkada nissonolbmo mánáid lusa, ja čuoččuha dan lunddolažžan. Váldoideologia caggá nissonolbmo eret deaŧalaš servodatlaš doaimmain ja ovddasvástádusain.

Soaitá leat nu go soapmásat ákkaidallet, ahte bargojuogadeapmi ii duolbman goappáge sohkabeali. Muhto bargojuogadeapmi 86huksii jurddašanvuogi mii otná dan beaivvi sirre nissoniid ja albmáid, gánddaid ja nieiddaid iešguđetge máilbmái. Go almmáiolmmoš doalahuvvo olggobealde mánáid ovddasmorašdoaimma, de goariduvvo su olmmošlaš ovdáneapmi. Ovddasmoraš ja fuolla ovddida dovddolašvuođa eará olbmuid ektui. Manne albmáide ii galgga leat seammá vejolašvuohta ovdánahttit dáid beliid olmmošvuođas?

Servodaga almmolaš doaimmat nu go politihkalaš barggut, gáibidit roastilvuođa ja máhtolašvuođa eará dásis go maid ovddasmoraš ruovttus ovddida. Ii go livčče soabat ahte nissonolbmot oččošedje vejolašvuođa ovddidit dieid beliid alddiineaset.

Vuosteideologia lea jurdda mii hukse dásseárvvu ala. Go almmái ja nisu juogadeaba bargguid, de sudnuide rahpasit seammá vejolašvuođat ja seammá ovddasvástádus, sihke ruovttueallimis ja muđui servodagas.

Om cafe Boddu

cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.

Del boken

Tips dine venner om denne boken!

Del på Twitter
Del på Facebook