| Riegádan 1946. Lea eret Kárášjogas. Ássá Tromssas gos lea Tromssa universitehtas edb-amanuensis. |
 |
Sámi servodat ja sámi kultuvra lea dán rádjai seilon vaikko industrialaš sivilišasuvdna lea dan ge uhcit eanet báidnán. Industrialaš máilmmi oassi lea dál jorramin maŋŋe-industrialaš sivilisašuvdnii. Dovdomearkan lea lassáneaddji geavaheapmi «sorrás» neavvus man olmmošsohkagoddi dán rádjai lea ráhkadan – elektronalaš dihtormášiinna. Seailu go son sámi servodat ja sámi kultuvra heivehettiin iežas maŋŋe-industrialaš sivilisašuvdnii?
Teknihkalaččat dihtormášiinna systemas leat guokte váldokomponentta: prográmmagálvu ja mášiidnagálvu. Prográmmagálvu mearrida makkár bargošlájaid dihtormášiidna lea ráhkaduvvon čoavdit ja man láhkai barggut galget čovdojuvvot. Mášiidnagálvu fas mearrida man stuorra dahje bargogáibideaddji barggut sáhttet čovdojuvvot. Dihtormášiidna lea bealágahtes neavvu, mii šlávalaččat bargá daid bargguid maidda dat lea biddjon. Lea oainnat olmmoš gii mearrida makkár barggut ja makkár čoavdinvuogit galget geavahuvvot dahkosiin. Dát leat ollu ee. politihkalaš ja kultuvrralaš dagaldagaid duohken. Juohke prográmmasystema muitala uhcit eanet politihkalaš ja kultuvrralaš árvvuid ja prioriteremiid birra. Juohke servodagas lea su árvosystema. Dát árvosystemat berrejit mearridit teknihkalaš 126čovdosiid mat ásahuvvojit. Árvvuid sáhttet seailluhit buoremusat sii geat dovdet servodagaset.
Vaikko dihtormášiidna lea leamaš geavahusas gávppálaččat dušše sullii 1950 rájes, de lea dán nevvus stuorra váikkuhus buot servodatsurggiide ja servodaga ovddideapmái. Teknologia sáhttá stivret, ja dan sáhttá geavahit dan láhkai ahte lea ávkin eaŋkilolbmui ja servodahkii. Teknologalaš rievdama ja ovdáneame njuolgga váikkuhusat leat čalbmosat. Gávvadis váikkuhusat leat eambbo čihkosis. Mii han oaidnit makkár váikkuhusaid biila lea dagahan: geografalaš mobilitehta, stuorra gutni oamastit biilla; gávpogat eai dárbbašan duššat heasttabaikkaid sisa, nu go einnostedje dán čuohtelogu álggus; ođđa bargosajit leat ásahuvvon; drabántagávpogat leat bohciidan, lassáneaddji šlámpa ja nuoskkideapmi, johtalusmoivi, johtaluslihkohisvuođat. Muhtin uhcit čalbmáičuohcci váikkuhusat sáhttet omd. leat: «šehkken»-minstara nuppástus, nuppástus dan guvlui mo astoáigge galgá geavahit; lea bohciidan stuorra gaskaseahtu, lea jevden seahtoerohusaid; oahpahusminsttar lea rievdan. Dihtormášiidna šaddá seamma láhkai, njuolgga ja gávvadis láhkai, váikkuhit servodaga.
Industrialaš revolušuvdna besttii olbmo lossa rumašlaš barggus. Dihtormášiidna lea beastimin olbmo rutiidnalágan rumašlaš ja vuoiŋŋalaš bargguin. Eanemus čalbmáičuohcci suorgi masa sáhttá geavahit dihtormášiinnaid, lea kántuvrasuorgi, buot báberdoaimmat leat automatiserejuvvon ja buoriduvvon. Báŋkut leat dadjat visot automatiseren sin rutiidnabargguid: báŋkogiruid ja báŋkošeahkaid giehtadeame, konto-dateremiid, elektronalaš giehtaruđa olggosváldima (minibank), revišuvnna ja rehketdoalu. Mii vuohttit maiddái ahte leat geavahišgoahtán dihtormášiinna gálvogávppiin; leat automatiserejuvvon kássaapparáhtat, automáhtalaš gálvohadden sárggiskodaid vehkiin, gálvodoalu dilli dihtormášiinnas. Dát lea lávki ruđakeahtes servodahkii, gos buot gávppašeapmi dáhpáhuvvá plástihkkakoarttaiguin ja oaidnemeahttun «ruhta»-sumiid sirddihemiiguin dihtormášiinnaid gaskka.
127Árbevirolaš buvttadusindustria man ala industrialaš sivilisašuvdna lea huksejuvvon, vásiha viiddis nuppástusaid. Robotteknihka ja dihtormášiinnaid geavaheapme dahká joavdelassan industriabargi. Jáhpan-riika lea leamaš dás njunnošis. Ovdamearkka dihtii jáhpanalaš biilafábrihkat ollásit automatiserejuvvojedje viehka áigá. Dihtormášiinnat ja robohtat stivrejit buvttadusa. Sivvan dasa ahte jáhpanalaš biillat leat šaddan nu beakkánin, lea ahte biillaid eai leat «olbmuid gieđat guoskkahan». Eurohpalaš ja amerihkalaš biilaindustria lea dađistaga dáid váldán atnui.
Telefuvdna lea eará teknihkalaš neavvu masa ođđaáigásaš teknologia lea buktán nuppástusaid ja buoridemiid. Ođđaáigásaš telefonguovddážat eai leat eará go alladási dihtormášiinnat. Ođđa guovddážiin leat ollu buoret bálvalusvejolašvuođat, ja jietnakvalitehtta lea buoriduvvon.
Dihtormášiinnat addet buoret vejolašvuođaid bearrái- ja badjeliigeahččat váttes servodaga. Eiseváldit geavahit eanet ja eanet dihtormášiinnaid stivret ja reguleret servodaga. Buotlágan oadjomáksimat dáhpáhuvvet dihtormášiinnaiguin. Vearroeiseváldit leat álfárot dihtormášiinnaid duohken, sihke rehkenastit ja gáibidit vearuid ja divadiid, ja analyseret rievdaduvvon vearronjuolggadusaid váikkuhusaid. Go ráđđehus almmuha bušeahttaevttohusa, de leat bušeahta váikkuhusat ekonomalaš ovdáneapmái bures ja vuđolaččat rehkenastojuvvon ja analyserejuvvon dihtormášiinnaiguin. Dihtormášiinnat geavahuvvojit maiddái álbmotlohkamiidda, gallup-guorahallamiidda ja válgabohtosiid prognosaide. Eai dearvvašvuohtaeiseváldit ge birge dihtormášiinnaid haga. Dat geavahit daid badjeliigeahččat ee. buohcciid, medisiinnaid jna., čállit beaivegirjji ja hálddašit buohcceviessodoaimma.
Diehtagat, sihke luonddu-, giella- ja servodatdiehtagat, leat ahtanuššan dihtormášiinnaid olis. Dihtormášiidna viiddida min dovddiidusvejolašvuođaid. Luonddudiehtagiid siskkabealde sáhttá dihtormášiinnaid geavahit omd. luonddubirrasiid dutkamii, háhkat dieđuid nuoskkideame, čázi dilálašvuođa ja elfápmobuvttadusa 128birra, ja maiddái biotohpa biebmodilálašvuođaid birra.
Dihtormášiidna váldui álggos atnui teknihkalaš surggiin. Dáppe sáhttá dan vaikko masa geavahit. Mii sáhttit namahit ávusmátketeknologia. Ávusmátkkiid ii livčče sáhttán dahkat dihtormášiinnaid haga. Dát leat dušše muhtun leađgganasat máilmmis gos dihtorgeavaheames leat vejolašvuođat ovddidit servodaga. Datte leat váralašvuođat máŋga jos dán teknologia geavaheaš árvvoštalakeahttá. Sis geat háldejit dán teknologia, šaddá boahtteáiggis stuorra fápmu servodaga hábmemis. Dihtormášiidna sáhttá dagahit issoras fápmogaskka daid gaskii geat háldejit teknologia ja geat eai dan daga, sihke eankil olbmuid, sosiálalaš joavkkuid ja riikkaid hárrái. Demokráhtalaš servodagas leat buot ássit návccaidis mielde geatnegahtton váldit ovddasvástádusa servodaga stivremis ja ovddideames. Váttes teknologalaš servodagas lea diehtu sihke servodaga ja teknologia birra deaŧalaš eaktu ahte sáhttit oažžut jierpmálaš áddejumi mo servodat berre stivrejuvvot ja hábmejuvvot. Eará deaŧalaš elemeanta lea diehtu kultuvrralaš ja politihkalaš rievdamis ja ovdáneames. Teknologia lea ieš alddis «bealágeahttái», muhto geavahusas lea «janus-amadadju». Ođđaáigásaš teknologia addá doaivagiid buohkaide buoridit servodaga, muhto dađe bahábut sáhttá teknologia geavahuvvot billistit sivilisašuvnnaid.
Mii sáhttit viđain čuoggáin namahit ákkaid mat dávjjimusat namahuvvojit ođdaáigásaš teknologia geavaheame vuostá: (1) ođđaáigásaš teknologia dahká olbmo eahpehumánan, olbmot šaddet moskosii eai ge mearkkaš nu ollu servodagas, (2) barggus ii leat šat árvu ja miellaguoddu, (3) teknologalaš servodat hoahpuha jurddaguoros oktageardánvuhtii, vrd. otná TV-prográmmaid, (4) materialisma ja teknologalaš bálvalus bohtet árbevirolaš oskuárvvuid sadjái ja (5) olmmoš šaddá teknologia šlávan. Guđát čuokkis, man alde ii leat nu sakka digaštallojuvvon, lea industrialaš ahtanuššan. Kapitalisttalaš, industrialaš servodagas lea teknologia geavaheames dat váldoulbmil ahte dat dagahivččii ekonomalaš ja industrialaš ahtanuššama.
129Ahtanuššanfilosofia, man ala oarjemáilmmi kapitalisma lea huksejuvvon, ii sáhte leat min boahtteáigge eallinnjuolggadussan. Dihtormášiidnaeksperimeanttat juo 1960-logus čájehedje ahte ahtanuššan ii sáhte dáinna leavttuin joatkašuvvat. Ahtanuššan iešalddis orusta a) dainna go álgoávdnasat nohket, á) nuoskkideame geažil, b) dainna go borramuš nohká, dahje c) dainna go atmosfeara mirkkohuvvá. Teknologia geavaheapme servodagas mii ii leat huksejuvvon ahtanuššanfilosofia ala, sáhttá buktit čovdosiid mas leat eará váldoulbmilat go ekonomalaš. Dalle fertešii hástalit dahkat válljemiid nu ahte teknologia stivrejuvvošii dan guvlui ahte boađášii buoremusat ávkin servodahkii, olbmuide, lunddolaš eallinbirrasii ja luođu (luonddu) balánsii. Teknologia geaveheame gal dieđus ii sáhte gieldit. Odda teknologia lea álo dagahan garra balu olbmuide, ja illá háliidit dan atnui váldit.
Dološ kiinnalaččain jo lei dat ballu mo teknihkalaš vejolašvuođat ovddidit olbmuid birgenlágiid sáhttet álfárot nuppástuhttit olbmuid hárjánan eallinvieruid. Boares kiinnalaš máinnas muitala muhtun vuoras albmá birra, gii oaččui ovddidanustitlaš verddiin rávvaga atnui váldit vintastoalppu dahje vintta dahkat barggu geahppaseabbon vintedettiin čázi gáivvos. Vuoras almmái vástidii ahte son diđii gal dieid ođđaáigásaš ráhkkanusaid ja diđii dat sáhtte dahkat barggu geahppaseabbon, muhto:
«Son guhte geavaha mášiinnaid bargá barggus go mášiidna. Son guhte bargá barggus go mášiidna, oažžu mášiinna váimmu. Ja son geas lea mášiidnaváibmu, massá su álkislašvuođas. Son guhte massá su álkislašvuođa, šaddá moskosii ii ge gávnna šat eallima mihttomeari ja ulbmila.»
Ođđaáigásaš olmmoš lea hui eahpesihkkar boahtteáigge hárrái ja das váilu siskkáldas ráfi ja oadjebasvuohta. Dát ii leat teknologia sivva okto, muhto seamma ollu dan go olmmoš ja servodat eaba leat dássálaga teknologalaš ovdánemiin.
Lea go sámi servodagas boahtteáigi dán teknologalaš áiggis? Heavvanit go sámi kulturbázahusat dan issoras nuppástuhttinmillui maid ođđa teknologia dagaha? Lea váttis addit oktageardánis 130vástádusa. Sihke servodatovdáneapme ja teknologalaš ovdáneapme šaddet dasa váikkuhit. Maiddái politihkalaš ja ekonomalaš ovdáneapme. Servodagas berre leat politihkalaš dáhttu ja ekonomalaš beroštupmi geavahit ja ovddidit teknologia. Nu guhká go teknologia bálvala ollašuhttit alit servodatulbmila, de lea das vuoigadus ja das sáhttet leat ovdananvejolašvuodat.
(Čoahkkáigeassu dárogiel teavstta vuođul)
Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket
Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi. Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.
cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.
Redaktør for boken er Harald Gaski. Gaski er forfatter og litteraturviter ved UiT – Norges arktiske universitet. Han har vært sentral i oppbyggingen av samisk litteratur som akademisk disiplin, og i 2006 mottok han den samiske språkprisen Gollegiella.
Boken utgis med tillatelse fra forlaget Davvi Girji ved Jan Helge Soleng, redaktør Harald Gaski og fra alle bidragsytere eller deres etterkommere og rettighetshavere.
Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.
