Dutki, servodat ja kritihkka
dahje vástádus daid gažaldagaide maid ii sáhte jearrat

Akademia virrui gullá vissa vuos álggos čilget maid áigu dadjat, ja de easkka oažžu dadjat dan masa lea ráhkkanan. Go de lea dadjan dan maid lei áigon dadjat, de vel galgá čilget maid lea dadjan dahje maid duođaid lea oaivvildan dainna maid lea dadjan. Lea čielggas ahte go dát lea dieđateorehtalaš seminára sámi dutkama birra, de olbmos livččii bággu čuovvut vieru ja hábmet iežas sága dutkama dohkketuvvon málliid mielde. Go dalle han goittot galggašii sága dieđalašvuohta leat váfistuvvon. Rivttes hápmi han gal maid dáhkida sisdoalu doallevašvuođa.

Buot seminárain gos duođalašvuohta galgá ráđđet, láve ironia geavateapmi dahkat duohtavuođa vel duođalebbon – jogo dan láhkái ahte vávjá duššiduohtavuođaid dahje dan láhkái ahte ieš vávjjotallá čádjidan gielástallin. Dan dihtii in áiggo muitalit iežan ságas ovddalgihtii olus maidige, eará go dan ahte das lea 132sihke álgu ja loahppa. Dan dihtii dat ii leat luohti ja dan dihtii de ii leat dáidda, ii goittot ge dušše dan vaikko vel dulkuma duohken veadjá ge leat sisdoallu. Leš go dattege dađe lagat duohtavuođa, de dan gal in šat dieđe. Dieđán goit ahte lean duođaid arvan geahččalit duostat geavatit dan nu gohčoduvvon ironia vuos álgogeahčen saga fáhten dihtii vuogi mo čilget min dili nu ahte ii oktage duođaid fáhte mas lea sáhka ovdal go lea birastahttojuvvon sániin, gielain ja duohtavuođain. Eará sániiguin daddjon de bisun siskkobealde dan ráma man siskkobealde lean nu guhká go dan siskkobealde hálidan leat.

Diđolaš iežan várdádansaji siskkobeallái gullevašvuođa birra, de joatkkán goit muhtunlágán ideála posišuvnnas cuiggodit muhtun áššiid mat bákkus šaddet váddásat diehtaga ja politihka gaskkas, ja maid geažil okta servodaga dehálemos doaimmain šaddá gillát – namalassii humanisttalaš fágatradišuvdnii vuođđuduvvon servodat-kritihkka. Sápmelaččaid gaskkas eai leat nu eatnat ja buorit vejolašvuođat jođitit nu gohčoduvvon almmolaš ságastallama danin go media-riggodat lea gárži, ja vaikko vel institušuvnnaid lohku lea ge stuoris, de goit lea olmmošvátnivuohta mearkkašahtti. Dattege lea nu ahte hárve duhttojuvvo otnáš dillái, ja nu guhká go lea vejolaš govvádallat buoret dili go mii dal lea, de lea maid vejolaš dan govvádallama vuođul kritihka ovddidit dálá ektui.

Loahpageahčái ságastallama áiggun ge presenteret ovtta modella maid fránskalaš šaldehuksejeaddji lea hutkan, ja mii mu mielas heive sámi atnui goittot ge guovtteláhkái. (Ii uhcit gal sáhte ge go girjjálašvuođa fága lea duogážin). Okta geavatanvuohki lea sámi interna, dat eanemus miellagiddevaš, das go nubbi lohkanvuohki dušše govve oahpes duohtavuođaid. Mun in šatta eksplisihtta čilget mo modella heive sámi dillái, dan doaivvun leat álki fuomášit go gullat fránskalačča oaiviliid. Seammá sivas de in šatta loahppa-konklušuvnna ge buktit, čilget dan maid lean viggan dadjat, danin go jáhkán ahte dat šattai dušše joavdelas geardduteapmi. Málle lea málle vai muhtun dan ii čuovo amaset buohkat seammás dolkat.

133Dál lea historjjás dat áigi goas mii sámit ge eat šat leat bázataddan oarjemáilmmi ektui. Láhttenvugiiguin ja beroskeahtesvuođas. Politiserejuvvon áiggi maŋŋá čuovvu ja dadjat čađat dakkár dilli goas álbmot lea jámas ja fuola taga bargat ođđasit áššiid ovddas mat ovddit rahčamis ledje dehálaččat. Dan leat sámit ge eatnat gerddiid vásitan, ja maŋimustá Álateai-stuimmiid maŋŋá. Muhto Álateadju ii lean ge dušše vuoigatvuođaid bealušteapmi ja sámiid oainnusin-dahkan – ášši lei maiddá áiggi mearkka dan láhkái ahte govvii áigemolsuma ovtta dilis nubbái. Ii dušše sámiid máilmmis muhto maiddá – ja veadjá eanet ge vel – dážaid máilmmes. Modernismma jáhkus ahte lea vejolaš bargat buori ovdii vel áitojuvvon máilmmis ge, lea áigi jorramin post-modernismma eahpádussii ahte lea bat mihkkige buorre. Mo sáhttá earutit buori ja bahá, ja geas lea dat vuoigatvuohta ahte čilget dán guoktá?

Eahpesihkkarvuohta vuđolaš gažaldagaid ektui omd. das ahte lea bat ávki min bargguin, mielddisbuktá eahpeluohttámuša ja vuolláneami, ja easkka vel go min bealušteaddjit ja movttiidahttit jávket, de eai leat šat mis geaid ovddas leat diehttin ja profehtan. Dalle leat fas ohpitii báhcán iežamet háldui – ja das ahte mo min siskkáldas áššiid máhttit meannudit ii gávdno mis prográmma; de danin eat dieđe šat mo láhttet. Ja go dan eat šat dieđe, de báhcá ge min almmolaš ságastallan ságastalakeahttá, ja mii duvdiluvvot dillái mii dahká min hui áigeguovdilin dahje «mota»-čuovvun – vaikko vel ieža eat oppa dieđe ge dan ahte mii de viimmat barggakeahttá maidige, leat juksan oarje-máilmmi. Ovttas de náđđát postmodernna dili guorusvuođas, ovttas daiguin geat eai šat oainne áššiid maid ovddas bargat ja geaid ieš-reflekšuvdna lea simulašuvnna dahje dahkaluddama prosessaid čilgema duohken.

Post-modernismma jurddašeamis leat gal ollu ásšit mat leat dehálaččat veardádallat (omd. sin árvvoštallan mediafiserejuvvon servodagaid birra), erenoamážit álbmogii mii nuppe bealis gullá máilmme álgo-álbmogiidda ja nuppe bealis gis eallá hui modernna eallima máilmme muhtun riggáseamos eatnamiin. 134Muhto post-modernismma eallin-ovdamearka, maid sáhtášii gohčodit: «buot dohkke – ii mihkkige leat», lea vuođustis nu reakšuneara ahte ii leat dohkálaš eallin-njuolggadussan álbmogii mii dáhtošii nuppástusa. – Go, dan han mii dahkat, dahje goittot ge dagaimet; hálideimmet dahje hálidivččiimet áššiid rievdat dahje rievdadit nu ahte šattašii álkit ja buoret leat sápmelažžan ja eami-čeardan dán máilmmes.

Dat go dajan ahte mis váilu programma mo min siskkáldas áššiid árvvoštallat ja mo máhttit ságastallat nu ahte ášši livččii guovddážis, eai ge eará olggobeal sivat, lea dieđus vuosttamuččat ironihkalaččat oaivvilduvvon – muhto cealkaga vuođđun leat guoratallamušat ja sámi politihka čuovvun maŋimuš áiggiid, Mii leat ráhkadaddan ja leat ain ráhkadeamen prográmmaid juohke dan áidna anu várás. Seammá makkár diliin mii deaividivččiimet servodat-eallimis, de mis goittot galgá gávdnot prográmma masa čujutit ja man vuođul čilget sámiid oainnu. Seammás bures diehtit ahte prográmmaid cealkagat eai man ge láhkái sáhte leat sámiid oaidnu danin go eanáš sámit eai leat goassige oaidnán ja lohkan daid áigumušaid, eai go oahpásmuvvan daid jurdagiidda maid prográmmat almmutit sámi ideologian.

Lea diehttelas vejolaš čiehkádit dan bealuštusa duohkái ahte nu han eará álbmogiid politihkka ge doaibmá, ja dasa lassin han leat min oktasaš ja alimus politihkalaš orgánat dohkketan prográmmaid. Diekkár ákka geavateames ferte de goittot atnit muittus dan stuorra erotusa mii lea min ja eará álbmogiid vejolašvuođas jođitit almmolaš ságastallama, mas oaivilat ja áigumušat sáhttet ovddiduvvot, guoratallojuvvot, árvvoštallojuvvot, moitojuvvot ja buoriduvvot. Mis váilot sihke doarvái gaskaoamit oaččutit johtui duohta oaivvildallama mii juvssašii olbmuid, ja stuorra oasis min álbmogis váilu njulgestaga dakkár oahppadássi sámi áššiid dáfus mii dárbbašuvvošii ahte oppanassii ge álggatit almmolaš ságastallama. In mun dan oaivvil ahte ferte leat allagit oahppan olmmoš ovdal go oažžu searvat, dahje nugo dál lea dilli: ovdal go sáhttá álggatit man ge lágán kritihkka-doaimma, muhto ferte goittot dat gáibádus ahte dovdá ášši 135ja diehtá sámi kultuvrra birra eanet go maid dáža skuvllas lea oahppan. Dalle lea ge gáibádussan veahá ieš-fuolla ja áŋgiruššan, mii otnábeai dilis duođaid orru váillatahtti. Servodat-berošteaddji dutkái goittot galggašedje dát aššit bohciidahttit jurdagiid álbmoga, politihka ja servodat-ovdáneami ektui.

Muhto min dilli orru baicce dat ahte sámi akademihkkárat eai oro deavdimin daid ideála gáibádusaid mat leat biddjon dutkiide: Leat servodaga oamedovdun; cuiget gokko dasa orru dárbu, ođđa jurdagiid buktit sihke áddema ja ovddideami hárrái mat vaikko olgomáilmmis ležžet vuolgán go dainna dušše lea sámi relevánsa, doahttalit historjjálaš linnjáid dálá servodaga ovdáneami ektui jna. Dutki diehttelas vuosttažettiin lea ressursa-olmmoš iežas fágas, muhto akademia-máilbmái leat maid eará vuordámušat – ja galget leat eará vuordámušat, sihke mediain, politihkkáriin, dáiddáriin, nugohčoduvvon dáválas olbmuin ja nuppi dutkis nuppi dutkái ge. Easkka go lea ságasteapmi buot dáid gaskka, de doaibmagoahtá servodat-oaivvildallan dahje nugo maid daddjo, jorgaluvvon Habermas sániiguin; almmolaš ságastallan.

Lea álki gávdnat sivaid manin ii oktage akademihkkár asttašii searvat diekkár doaimmaide ge, lassi-noađi alcces skáhppot earet jo daid fásta bargguid mat fága mielde čuvvot. Ja duohtavuođas ferte gal dovddastit ahte olusat mis han jo čohkkájit duhát lávdegottis ja leat beaivválaš politihkas ge mielde. Orustastot ba oanekaččat smiehtastit dán dili: Dáidit dás gávdnat ge ovtta siva dasa go sámi akademihkkárat leat nu uhccán mielde servodat-ságastallamis – sii/mii leat jo nu čadnon iežamet politihkalaš ja byrokráhtalaš doaimmaid geažil ahte šaddá veadjemeahttumin olbmui iežas báldii čuoččastit iežas bargguid árvvoštallat. Oažžu beanta dadjat ahte mii menddo dávjá deaivvadat iežaideametguin uvssas.

Min olmmošlaš ressursa-vátnivuođa geažil, de gártet sámi akademihkkárat menddo máŋgii menddo máŋgga doibmii fárrui. Seammá olmmoš sáhttá omd. bures leat mielde oppa áššeprosedyras, álggus gitta lohppii: Dát olmmoš lea de vuos mielde 136lávdegottis ráhkkanahttimin ášši politihkkáriid ovdii. Muhto son lea seammás ge válljejuvvon politihkkárin, ja šaddá de leat fárus mennudeamen seammá ášši maid ieš lea válbmen. Ii das galle – go ášši lea politihkalaččat dohkketuvvon, de dat dávjá sáddejuvvo gulaskuddamii sierranaš sámi institušuvnnaide. Institušuvnna siskkobealde de dieđus adnojuvvo áššedovdin dán cealkimii dat olmmoš gii jo dovdá bures oppa áššemeannudeami dán rádjái. Danin biddjo ge seammá olmmoš ásatusa beales buktit oaivila jearaldahkii. Makkár oaivil dat lea, ja makkár guoratallamuša maŋŋá dat oaivil ovddiduvvo, gal sáhttá árvidit.

Muhto ii ášši dárbbaš vel dása ge loahppat. Sámi dutki interakšuvnna iežainis lea vejolaš ain joatkit. Dát min beakkálmas akademihkkár han ovddimusat lea dutki. Dutki bargun muhtimin lea guoratallat áššiid veardádallan dihtii mo dát ja duot doaibma dahje prošeakta lea váikkutan buori dahje bahá guvlui servodagas. Gažaldat biddjo dutkiid háldui. Smávva sáme dutkan-máilmmes eai veaje de leat aiddo dán áššis eanet go okta spesialista. Boađusin lea ahte riekkis ollašuvvá, dutki gii ieš álggatii jurdaga beassá ođđasis fas čuovvut iežas láhttemiid ja dahkama áigumuša deavdimis.

Jus okta ge dál navdá ahte mun lean muhton konkrehta olbmo birra hállamin, de sáhtán dallán biehttalit ahte in leat – ja seammás maid duođaštit ahte lean, namalassii nu máŋgasa birra min gaskkas ahte ii oktage dárbbaš dušše alcces geassit dáid sániid. Ii ge dákkár dilli leat man ge láhkái loviteapmi. Olmmošlaš ressursavátnivuođas lea čielggas athe ferte ná dahkat, ja oažžu leat ilus go gávdnojit akademihkkárat geat eai isolere iežaset servodat-eallimis eret ja dušše beroš fágas, muhto baicce servet servvolašvuhtii máhtuideasetguin. Váttisvuohtan báhcá goit earutit gii ain lea manin goas ja gos. Maiddái dutkái alcces ferte leat váttis diehtit ja čilget makkár posišuvnnas son ain lea iešguđet doaimmas ja sajis – son ii šat dušše deaivvat iežainis uksagaskkas, son lea sihke uksagaskkas,uvssa siskkobealde ja uvssa olggobealde. Son dasa lassin vel lea čuru seainnis ja goaskin áimmus gii várdáda ja veardida (gokko galgá falletit, jus ii 137jo leačča nu gallás ahte ii dovdda dárbbu gaccaid hárretit ja čuolastit. Go das mun namalassii balan ge ahte iešalddes dutki kritihkka-doaibma lea mii gártá eanemusat gillát dákkár gáržžotaddon interakšuvnna modella geažil maid mun dás lean viggan govvidit. De ii dáidde goaskin oppa smiehtastit ge čuolastit, ii dáidde oppa loktanan ge …) Jearaldahkan lea maid ahte leš go doarvái dušše lonotaddat gávtti ja treddjo markeren dihtii posišuvnnaid molsumiid dahje molsašumiid?

Eai dattege dušše olmmošlaččat, muhto maiddá dieđalaččat leat dát áššit váddásat. Nugo jo diehtit. Jearaldahkan ii leat dušše objektivitehta ja perspekivisma, ahte man muddui leat seahkanan áššái ja ahte makkár sajis mii geahčadat ášši – olggobealde vai siskkobealde. Dás lea maid jearaldat ahte makkár doaimmat leat čadnon iešguđet ge posišuvdnii mas lea vejolaš áššái atnit beroštumi.

Politihkas leat čovdosat dehálemosat, ii duohtavuohta ja ákkastallan das juohke háve vuoitte. Maiddá hálddašeamis ge gullá praktihkalaččat jurddašit, mo vuohkkasemosit čađatit mearriduvvon áššiid dahje mo mearrádusa álkimusat fidnet čađa. Guktot leava hui legitiimma doaimmat. Muhto guktot maiddá sáhttiba soardit soapmásiid, ja juohke mearrádus dávjjimusat lea vahágin geasa nu. Dan de gullá earáide čujutit. Dukti ge sáhttá dan dahkat, muhto dasa ahte vávjit fámu demokratiakeahtesvuođa ii dárbbaš gal olmmoš leat dutki. Ja danin go akademihkkárat liikojit leat veahá eanet subtiilla fuomášumiideasetguin, de lea baicce somát omd. ohcat čihkkojuvvon fápmo-struktuvrraid dahje vealatanmekanismmaid go dušše namatit dan maid juohketaš oaidná. Erenoamážit de lea easkka miela mielde go beassá vávjit stivrejeaddjiid hálddašuvvonvuođa dakkár ideologiain maid eai oppa ieža ge leat fuomášan. Muhto dasa ahte beassat diekkár dillái, nu friijadit guoratallat ja veardádallat earáid bargguid, gáibiduvvo dutkis gaska dan áššái maid lea dutkamin.

Oahpes duohtavuođat. Lehkosit fal, muhto seammás maiddá čielga sivat dasa go min servodat-kritihkka lea nu fuones juolggi 138alde go maid duođaid lea. Go kritihkka lea ge okta dutkama servodat-beroštumi váldo-áššiin. Muhto olmmoš geasa lea logi rolla ja posišuvnna čadnon, gal ii dádjat šat kritihka doaimmatit, ii iežas ektui ii ge áššis. Danin go min álbmogis lea nu uhcci «den dannede allmenhet», de livččii erenoamáš dehálaš dutkiide leat mielde addimin geaži, inspireremin ja álggateamen ovdalis namatuvvon almmolaš ságastallama. Dat gal dárbbašuvvo, dan oaidnit buohkat, ja jus dan oččošii ge johtui alit dásis go dušše personifiserejuvvon ja privatiserejuvvon vuođus, de lea gal doaivva ahte 90-jagit gártet sámi eallimis earálágánin go sihke politiserejuvvon 70-jagit ja jápma 80-jagit. Lea ee. dutkiid,ii fal priváhta geatnegasvuohta, muhto servodatovdáneami fuola čájeteapmi, oažžut áigái jitnosis jurddašeami mii čujuta ovddosguvlui.

Manin mun len gohčodan ságastallaman «vástádus daid gažaldagaide maid ii sáhte jearrat»? Diehttelas in áiggo vástidit dan, muhto sánit leat soameslágán giellastoahkan duođalaš áššis. Sániid lean luoikkatan ovdalis namatuvvon fránskalaš šaldehuksejeaddjis, Pierre Bourdieu. Ii son leat gal inšenera, muhto šaldehuksejeaddji dan láhkái ahte hálidivččii uhcidit gaskka humanisttalaš- ja servodatfágaid lahkaneamis olmmošlaš praksisii. Ieš gal lea sosiologa ja etnográfa, ja lea ee. ollu bargan almmusin dahkat mo skuvla oahpata midjiide vissis sosiála joavkku jurddašanvuogi ja árvo-veardideami. (Omd. gávdno sus dánskkagillii okta artihkkal maid lea čállán ovttas Jean-Claude Passeron nammasaš albmáin: «Uddannelsessystemets ideologiske funktion», kbh. 1977).

Pierre Bourdieu lea riegádan 1930, ja lea 1977 rájes bargan direkteran eurohpa sosiologia guovddážis Parisas. Su dutkamat leat váikkutuvvon ideologikritihka perspektiivvaide, ja okta su dovddus girjjiin lea eaŋgalasgillii: «Outline of a Theory of Practice,» Cambridge 1977.

Bourdieu vuostálastá dan jurdaga ahte olmmošlaš daguid sáhttá dulkot dego čájálmasas de livččiimet buohkat mielde. Son oaivvilda ahte dat namakeahtes njuolggadusat maid vuođul 139dagut dahkkojuvvojit, eai leat dahkkiide diđolaččat, muhto ahte njuolggadusat leat daguin implisihtta oassi. Danin lea omd. veadjemeahttun oažžut informánttain eksplisihtta čilgetusaid kultuvrralaš láhttemiidda. Vástádussan diekkár gažaldagaide lea dávjjimusat «danin go nie galgá dahkat». Mii leat buohkat bajásgeassima ja kultuvrralaš inkorporerema čađa, dahje praksisa generatiivva prinsihpa geažil, oahppan dárbbašlaš čehppodaga dasa ahte birget. Mii eat ovddas norpmaid dahje struktuvrraid, muhto sosiála dilit leat min oahpatan nu ahte dat leat midjiide rumašluvvan. Mii eat nu sakka oahpatuvvo kultuvrii, muhto mii oahppat daguid čađa. Danin gártá ge máhttu dávjá áššin man eat njulgestaga veaje čilget, muhto dušše hálddašat danin go máhttit. Bourdieu gohčoda dan «the conceptual schemes immanent in practice» (Bourdieu 1977, s.118).

Su teoria vikkašii čilget olmmošlaš daguid sihke objektiivvalaččat áddetahttin dego njuolggadusaid praktiseren, muhto maiddá objektiivva noidojuvvonvuohtan dan láhkái ahte mis buohkain lea disponerejuvvonvuohta láhttet minstariid mielde. Mii čuojatat dego orkester dirigentta taga, ii dárbbaš leat hármonalaš gullat, muhto goittot ge čuovvut sullii seammá nuohta. Dego luođis de. Mii leat sihke oahpatuvvon čuovvut nuohta, ja mii dahkat dan eaktodáhtolaččat ge. Min mielas lea riekta dahkat dego bargat, ja min mielas livččii boastut rihkkut dáválačča. Mii čuovvut njuolggadusaid strategias maid belotahkii dovdat. Muhto strategia ge addá vejolašvuođaid boastut áddejuvvot, jogo dan sivas ahte nubbi ii dovdda strategia dahje danin go ii dohkket mu láhttagiid danin go vávjá daid leat čadnon fápmogeavateapmái maid ieš in oppa dovdda ge.

Deaivvadettiin dáinna nuppiin – mii dal jo ihkinassii dat leš; oahppa, nubbi kultuvra, hálešteapmi, lohkan dahje mátkkošteapmi – veadjá rahpat mu čalmmiid áddet mu čadnojuvvonvuođa muhun ideologi’ii mii hálddaša mu eanet go mun hálddašan dan. Veaján fuomášit ahte mu friija áigumušat eai leat ge eará go vissis joavkku oktasaš eahpediđolašvuohta. «the schemes of thought and expression –are the basis for the intentionless 140invention of regulated improvisation» (Bourdieu 1977, s.79). Mii gáddit gal dávjá ahte fuomášat ođđa áššiid, muhto dávjjimusat liikká ge dušše doahttalat eksisterejeaddji sosiála ortnega.

Dominánta joavkkut, sii guđet mearridit dahje sii geain lea vejolašvuohta muitalit mii lea riekta ja boastut, hálidit čađat doalatit fámuset. Bourdieu dadjá ahte juohke sosiála ortnet geahččala symbolalaččat čilget lunddolažžan iežas dáhpedorpmálašvuođa fámu ektui. Fámolebbot atnet riektan ahte sis lea vuoibmi geanotebbuid badjel, ja áiggi mielde olbmuide darvána jáhkku – measta jo dajan ahte sápmi lea heittot – muhto goittot ge ahte etablerejuvvon ortnet lea riekta. Ahte ii mihkkige leat soaittátagas gártan, ja ahte máilmmi fápmo-struktuvrrat leat vuoiggalaččat. Mii muhtun láhkái oaidnit iežamet ideaid čađa ja jáhkkit ahte duođalaš máilmmi mii áicat, vaikko dušše lea min áddejupmi máilmmi birra maid oaidnit. Ja min áddejupmi sáhttá leat máŋgga olgguldas áššiide váikkutuvvon. Dán gáddu-áddejumi gohčoda Bourdieu doxa. Doxa leat dat duohtavuođat maid mii eat jurdil ge eahpidit, dat gažaldagat maid ii sáhte jearrat. Doxa lea dat kultuvrralaš čalbmeglásat maid čađa mii oaidnit máilmme.

Muhto doxa ii leat okto. Erenoamážit stuimmiid áigge, goas sierranaš áddejumit ja earránaddi politihkalaš stivrenvuogit beaškkitit oktii – dahje ahte guokte goappatlágan kultuvrra gártaba vuostálaga iežaska máilbmegovain – de vávjjotallá doxa danin manin lea ge doaibman; legitemerejuvvon dáhpedorbmi. Doxa vuostálastin lea opinion. Opinion dovddasta «the universe of discourse or argument», dat maid lea vejolaš ságastallat, dat mii čájeta ja duođašta doxa eahpedoallevašvuođa objektiivva čilgetussan. Bourdieu illustrere doxa ja opinion universsaid ná:

Daidda geain lea fápmu, lea hui dehálaš doalatit rájá opinion ja doxa gaskka eahpečielggasin. Seammás lea sidjiide vuoitun oaččutit doxa bissut nu stuorisin go vejolaš, amaset olbmot menddo sakka jearatišgoahtit stivrejeaddjiid legitimitehta leat stivrejeaddjin. Muhto sii maid sáhttet álggatit symbola doarruma dahje soađi opinion universsa siskkobealde dan láhkái ahte dorjot ortodoksa jurdagiid vuostálastin dihtii heterodoksa modellaid. Sii dalle bealuštit iežaset «opinion», iežaset duohtavuođa áddema dainna vugiin ahte stempalastet gielisin buot ákkaid mat leat sin vuostá. Ortodoksia geavata buot posišuvnnaidis doalatit opposišuvnna vuollin. Dahkkojit symbol-áiddit, ja giella adnojuvvo autoriserejuvvon giellan. Dat mearkkaša ahte fápmu geahččala jáhkitit giellageavateaddjiide ahte duohtavuohta lea nugo olbmot dan leat dássážii oahpatuvvon áddet, ii ge fal nu go opposišuvnna joavkkut dan čilgejit.

Bourdieu mielas leat symbol-systemat dehálaččat danin go leat njuolgga čadnon fápmo-geavateapmái. Dan dihtii lea dárbu 142vávjit daid beroštumiid mat gullet symbolsystemaide ja mat sosialiserejit olbmuid doahttalit dáid systemaid – omd. servodaga bajásgeassin-institušuvnnat. Bourdieu mielas ii leat profehta dahje lihkostuvvan plitihkkára čiegusvuohta eará go dat ahte dat olmmoš gii juksá diekkár posišuvnna, lea duođaid vávján álbmoga siskkáldemos jurdagiid ja sávaldagaid, ja máhttá daid ovddidit nu čielggasin ahte álbmot bures ádde: «The strength of the prophet or political leader who mobilizes the group by announcing to them what they want to hear, rests on the dialectical relationship between authorized, authorizing language and the group which authorizes it and acts on its authority» (Bourdieu 1977, s. 171)

Mo Bourdieu modellat ja teoriat heivejit sámi máilbmái, veadjá leat dárbbašmeahttun dás vel čilgegoahtit, muhto allot ba oppanassii ge smiehtas dážaid dáid teoriaid sisa. Dalle lea nu álki muitalit geat doxa ovddastit, ja oppa mu sága ulbmil nogašii fas duššin dasa. Bissot ain interna-perspektiivvas, danin han mis lea ge dát seminára sámegillii, ja smiehtastednot geat dalle leat «doxa» bealušteaddjit ja geat leat diehtemeahttumit stivrejuvvomin. Makkár posišuvnnaid sámi akademihkkárat leat doahttaleamen, ja man muddui min searvan servodat-kritihkkii lea ávkin «opinion» rieggá viiddideapmái?

Jos goittot ge rieggá rájá eat dagašii menddo veadjemeahttumin rasttidit, de várra lea heivvolaš munnje ge máhccat fas ruoktot Sámieatnamii, ja loahpatit muhtun sámi sitáhtain mii sáhtášii leat ávžžutussan dahje gohččumin sám akademihkkáriid servodat-gaskavuhtii ge: «Likevel «fikk vi lyst til å vedbli å følge sporet»: Guorahallastuvaimet». (Keskitalo, 1983.)

Om cafe Boddu

cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.

Del boken

Tips dine venner om denne boken!

Del på Twitter
Del på Facebook