cafe Boddu

Kaisa Rautio Helander

Riegádan 1960 Roavvenjárggas.
Cand. philol.
Allaskuvlla lektor. Ássá Guovdageainnus.                   
CafeBoddu_Helander

Suoivandievás Beaivvášvárrái – báikenamat sámi máilmmis

Min máddarat leat dolastallan Allaorddas
Stuorajeakke balssain
Viiddesčearus
Áddjárohkki hohkai vuonas guollebivddus
Áhkkováidni lávii suidnet Šelgesrođus
Áhčci riegádii Finjubávtti vuollái boaldi buollašii

Ja vel dat jerret
gos lea du ruoktu
(Nils-Aslak Valkeapää: RUOKTU VÁIMMUS)

Báikenamain lea hui guovddáš, deháláš mearkkašupmi sámi máilmmis. Namat, mat dávjá leat buolvvas bulvii sirdásan rievddakeahttá, leat hui lunddolaš oassi sámiid juohkebeaivválaš eallimis. Sápmelaččaid eallinvuogit leat leamaš ja ain leat čadnon hui čielgasit lundui: sámit leat johtán, viežžan biepmu sihke alcceseaset ja šibihiidda luonddus, háhkan boaldámušaid, huksenja duddjonávdnasiid luonddus ja maiddái máŋgga eará láhkái atnán ávkin duovdagiid iežaset birrasis. Dan dihte ii leat oppanassiige 63okta ja seammá gokko don jođát, gos leat buori guohtumat, man jávrris sáhtát bivdit guliid dahje gos áiggut gárdut – buot dan lágáš luonddu osiid leat sámit navdán, addán daidda sieranasvuođa báikenama hámis, vai lea šaddan álkkit geavahit luonddu ja dainna lágiin diehtit guđe guovllu dahje báikki galgá ain sierra oktavuođain geavahit.

Olbmuid gaskasaš diehtojuohkin bázášii hui váilevažžan juos eai livčce báikenamat maiguin sáhttá addit muitalussii dárkilat báikái čujuheaddji ráma. Lea gos eará dadjat «Mun deiven su Stuora Rovvejávrri oarjjabealde» dahje «Dál gal leat ollu sáiddit Sáddoboađus» go juos dajašii dušše fal «Mun deiven su ovtta jávrri oarjjabealde» dahje ahte «Dál gal leat ollu sáiddit vuonas». Muhtumin gal dieđusge heive áibbas bures muitalit luonddu áššiid báikenamaidhaga, muhto dalle ii leatge šat dárbu seamma dárkilvuhtii go juos muitalettiin geavaha dihto báikkiid namaid.

Seamma láhkái go ferte diehtit olbmuid namaid seamma láhkai ferte maiddái dovdat namaid báikkiide iežas birrasis vai sáhttá geavahit ja atnit ávkin luonddu ja birget dainna. Ja áibbas seammá láhkái go šaddet boasttoipmárdusat juos seaguha guovtti olbmo nama, áibbas seammá láhkái moivváska ja láhppo juos ii dovdda eatnamiid rivttes namaid. Báikenamaid vuođđojurddan ja -prinsihppan lea namalassii juste dat, ahte dat ellet muhtun servodagas ja dán servodaga lahtut fertejit dovdat seammá báikkiid seammá namaiguin vai boasttoipmárdusat báikenamaiguin válddahaladettiin eai beasa dáhpáhuvvat.

Mikkel P. A. Bongo muittuha girjjistis «Mus ledje bálgat» vuohkasit mo galgá báikenamaiguin bagadallat: «Báikkiid namaid galga diehtit riekta, ahte i neavvo boastut. Jus vel ovtta sullasaš namat vel leat, i dadjat boastut. Ige galgga gullat boastut. Buot dalle šadda boastut. – Ale neavvo du ustibat boastut, suhtta agibeaivai.»

Ii leat goit datge amas ášši ahte olbmot muitalit ovdamearkka dihte dáinna lágiin: «Mii mearrasámit gal gohčodit duon vári Olmmáivárrin, muhto badjesámit fas lohket vári Jiehtanasgáisin.» 64Dán sullasaš nammaerohusaide lea dábálaččat mihtilmas aiddo dat, ahte olbmot dovdet buot sierra nammahámiid, sii dihtet ahte muhtun eará olbmot lávejit navdit báikki eará namain go sii ieža ja dan dihte eai šatta nu álkit gulahallanváttisvuođat. Ieš alddes dávjá leage nu, ahte sierra «báikenammaservodagat» – nu mo mearrasámit ja badjesámit – sáhttet geavahit sierralágán namaid dahje nammahámiid.


Mainna lágiin sámit navdet báikkiid?

Sáhttá dadjat, ahte danin muhtun báiki lea ožžon nama, go dat lea man nu láhkái nu dehálaš dahje mearkkašahtti ahte dan ferte sáhttit earuhit eará seammasullasaš báikkiin. Nuppe gežiid fas sáhttá dadjat ahte juos báikkis ii leat doarvái stuora mearkkašupmi sámiide, de dat ii dábálaččat oba oaččoge nama. Sámit navdet báikkiid maid sii dávjá geavahit dahje mat leat man nu láhkái sidjiide mearkan, dat gullet sin duohtavuhtii, sin máilbmái.

Dan dihte sámiin leat dábálaččat álo namat iežaset eallinbirrasa stuora báikkiide nugo omd. váldováriide, -jogaide ja -jávrriide. Dađi mielde go lea leamaš dárbu, leat maiddái unnit báikkit ožžon áiggiid mielde namaid. Ferte goittotge muitit, ahte báikki sturrodat ii goit dušše mearrit leago báikkis namma vai ii. Ii leat namalassii amas dilli datge, ahte muhtun stuora várri sáhttá leat namahaga muhto fas buot unna jogažiinge leat iežaset namat. Dákkár dillihan aiddo duođašta dan, ahte buot daidda eatnamiidda maid sámit geavahit dahje main lea muhtinlágán mearkkašupmi sidjiide, leat iežaset dovdomearkkat – namalassii juste báikenamat.

Nammageavahanjoavkkut sáhttet leat maid váldán atnui sierralágán navdinmálliid. Ovdamearkka sáhttá váldit vaikkoba Ivgus, man nuortaosiin orru leamen čuovvovaš navdinerohus: mearrasámit gohčodit dábálaččat buot mearragátti alla ceakkogáissáid várri-namain (omd. ovddabealde juo namuhuvvon Olmmáivárri), muhto fas badjesámiid nammamálliid mielde dát 65seammá gáissát gohčoduvvojit dávjjimusat gáisi– mearusosiin (omd. Jiehtanasgáisi). Nubbi seammasullasaš erohus Ivgus lea vággi ja vuovdi-sániid geavaheames báikenamaid maŋimuš oassin dahje mearusoassin: Ivgu mearrasámit gohčodit buot daid stuora váldolegiid, main golget eanut ja mat dábálaččat leat olbmuid váldojohtin- ja resursaguovllut ja dávjá velá maid olbmuid orrunguovllut, sániin –vággi (omd. Ivgovággi dahje Čiekŋalvággi). Muhto fas dat Ruoŧa beal sámit, geaid geasseorohagat leat juo guhká leamaš Ivgu guovllus, gohčodit dáid seammá legiid –vuovdin, nugo omd. Ivgovuovdi dahje Čiekŋalvuovdi. Mearusoasi –vággi geavahit dát bádjesámit fastten duoddaris leahkki unnit vákkiin, mat leat ordda bajábealde.

Mearrasámiid ja badjesámiid erohusat čujuhit hui dávjá ealáhuserohusaide: sámit leat navdán báikkiid dađi mielde, mo sii leat luonddu dárbbašan ja makkár duovdagiid sii leat geavahan. Ovddabealde namuhuvvon moadde erohusa muitalit oalle vuohkasit juste ealáhusaide čadnon nammageavaheapmái. Ivgus oainnat eai leat mearrasámit atnán ávkin duottarguovllu seammá ollu go bádjesámit, mearrasámiid deháleamos resursaguovllut leat leamaš vuotna, mearragáddi, lagamus várit mearragáttis bajás ja váldoleagit dahje-vákkit. Dan dihte orruge leamen nu, ahte mearrasámiid báikenammasystemas lea leamaš doarvái navdit gáissáid várri-sániin dahje legiid vággi-sániin, sin ealáhusaide ii leat gánske leamaš nu hirbmat dehálaš oažžut ovdan erohusaid omd. máŋgga sierra lágán váriid gaskkas. Mearrasámiin bealisteaset lea fas viiddis sánádat sin guovddášealáhusduovdagiidda.

Badjesámiid ealáhussii lea fas earenoamáš dehálaš diehtit, gohčoduvvogo muhtun báiki omd. gáisin (dahje gáisán), várrin, oaivin, nibban, njaŋgguhin, gielasin dahje čielgin. Seammá láhkái sáhttá maiddái badjeolbmuid vuovdi ja vággi -sániid geavahanerohusa bures ipmirdit sin ealáhusa vuođul: báikkiide, mat gohčoduvvojit vággin, lea mihtilmas goittotge dat ahte dat leat vuollegaš eatnamat duoddaris. Fastten go duottarmáilmmis njiedjá vulos legiide ii leatge šat deháleamos dat ahte eana lea 66vuollegaš muhto ahte doppe šaddet muorat, ja dan dihte dakkár báikkit leat navdojuvvon –vuovdi– loahpasaš namaiguin: go Ruoŧa badjesámit leat lullin lahkonišgoahtán iežaset geasseorohagaid davvin mearragáttis, sii leat duođaid boahtán muorahis duottarmáilmmis šattolaš legiide Ivgovuovdái, Čoaigedanvuovdái, Čiekŋalvuovdái, Dápmotvuovdái, Dieváidvuovdái!

Ealáhusaid lassin maiddái sámiid eallinbirrasis lea stuora váikkuhus dasa, makkár namaid sámit leat áiggiid mielde báikkiide navdán ja makkár luonddu govahalli sániid sii leat geavahan ja ain geavahit. Dan dihte leatge máŋgii guovllus guvlui oalle stuora erohusat aiddo mearusosiid geavaheames. Lea gal oalle lunddolaš ahte ovdamerkka dihte johgátsápmelaš dárbbaša earálágán luonddusániid go mearrasápmelaš. Oktan ovdamearkan sáhttá namuhit váikkoba sátku ja stáffu -sániid: nuortan nugo Kárášjogas ja Deanuleagis bidjet olbmot fatnasa sátkui go bohtet oahppamis luossafirpmiid. Oarjin dego váikkoba Ivgus boahtá fas mearrasápmelaš fatnasiinnis stáffui go lea fitnan sáiddiid bivdime vuonas. Nuorttabeal siseatnama olbmuide livččii lunddolaš muitalit Erkkesátkku birra, go de fas oarjjabealde muitalivčče mearragátti olbmot Erkkestáffu birra.

Muhtumin fastten sáhttá leat nie, ahte sierra guovlluin geavahit sámit seammá sániid báikenamaid oassin, muhto dáid sániid mearkkašumit rivdet guovlluid mielde; šaldi ja sildi -sánit lehkoset ovdamearkan dákkár dáhpáhusas. Juos Ivgu sápmelaš muitala deatnulažžii, ahte duoppe lea Skáidesildi, de Deanu sápmelaš sáhttá vuos jurdilit ahte guollái leat addán nama! Oarjin lea oainnat sildi dat seammá mii nuortan gohčoduvvo šaldin, dan dihte várra deatnulaš vuorddášii gullat ságaid Skáidešalddi birra. Nuorttabeal guolli sildi fastten lea oarjjelis sallit. Návuona mearrasámit de fas bealisteaset eai rastil eai dađi eambbo šalddi go silddige: go sii áigot nuppe beallái Stuorarávnnji Árresis, sii mannet badjel ráidarasa!

Dáid ovddabealde namuhuvvon sániid mearkkašupmeerohusaid muhtun guovlluin sáhttá čohkket vuohkasit čuovvovaš lágán távvalii:

CafeBoddu_s67a

Suolojávrris Suolojohkii ja Suolojogas Suolojohluobbalii

Lea oalle dábálaš, ahte dalle go sámit navdet báikkiid, sii atnet ávkin nammačohkiid. Dat mearkkaša dan, ahte lagaš báikkiid namain leat oktasaš nammaoasit. Dákkár vuohki navdit lea earenoamáš vuogas dan dihte go lea olu álkkit muitit báikkiid namaid, mat gullet oktii go dakkár báikenamaid mat buot leat navdojuvvon sierra ákkaid vuođul.

Čuovvovaččas lea ovdamearkan juste dákkár nammačoahkki, man álgun dahje vuođđun lea namma Suolojávri. Dás sáhttá oaidnit, ahte ovtta vuođđonamas lea vejolaš ráhkadit dárbbu mielde váikko man máŋga lassenama.

CafeBoddu_s67b

Dás leat namuhuvvon dušše muhtun vejolaš báikenamat, maid sáhtásii ráhkadit Suolojávri-namas. Vejolašvuođat šaddet velá 68máŋgga geardde eambbo, juos jurddaša buot daid lassemerrosiid nugo omd. Stuora-Unna – Stuorra-Uhca, Badje-Vuolle, Bajimus-Gaskkamus-Vuolimus, Davit-Lulit – Davit-Máttit, Duolba-Jorba. Dákkár lassemerrosiiguin oažžu ain eanet seammá čoahkkái gullevas báikenamaid: vejolaččat livčče vaikkoba Duolba Suolovárri ja Jorba Suolovárri, Badje-Suologieddi ja Vuolle-Suologieddi ja maninbat ii vela Davit Suolojármáđidja ja Lulit Suolojármáđidjage! Nammačoahki sáhttá vela stuoridit mealgat, go surggiidahtton báikenamain fas navdojuvvojit ođđa lassenamat: Suolojohkii bohtet vuohkasit lassin velá Suolojohluoppal, Suolojohgorži ja Suolojohnjálbmi, Suolováris sáhtášii leat fas Suolovárláddu dahje Suolovárčahca.


Badjel Gollevári Juovlaroggái ja de dollet Njárgajávrái

Báikenamaid dehálaš funkšuvdna lea das, ahte daid vehkiin lea oba álki muitit duovdagiid. Dávjáhan lea nie ahte olbmot eai oba dovddage kártta iežaset guovllus: eai sii leat goassige dárbbašan kártta jođedettiin luonddus, sis lea kárta oainnat oaivvis. Go jearahallá boares olbmuin báikenamaid, de sáhttá fuomášit mainna lágiin sii válddahallet luonddu. Sii čuvvot eatnamiid ja daidda gullevaš báikenamaid, muitalettiin sii duođaid leat doppe vánddardeamen: «Go manat badjel dan Čáhppesgura, de boađát Soahkedievvái ja dan duogábealde lea guhkolaš jávri. Dat jávri gohčoduvvo Issáhajávrin. Issáhajávrri nuortagáttis álgá de Geađgečielgi.»

Máŋgii lohketge boarrásat sámit, ahte lea hui somá muitalit ja muittašit báikenamaid danin go dalle seammás fas beassá johtit dološ, oahpes eatnamiid. Hui miellagiddevaččat muitala maiddái Mikkel P.A. Bongo «Mus ledje bálgat» – girjjistis aiddo seamma láhkái iežas oahpes bálgáid: «Dalle go ledjen mánna, geasi áiggi jođiimet hui dávja badjin eanu fatnasiin. Muittan daid báikkiid. Go boahta bajabeallai Suohpajot-njálmmi, boahta savu maid gohčodit Sáivasavvonin. Ja nuorttabealde lea Geatkeskáidi ja eanu lagamus dievat leat Sáivadievat. Sáivasavvonis 69leage suolu maid gohčodit Ovlin-suolun, go son jámii dasa».


Sámi máilbmi rievdá, mo geavaš báikenamaide?

Ii leat oba imašge, ahte earenoamážit boares buolva muitá ja diehtá issoras ollu báikenamaid. Ovdalaš áiggehan johte olbmot áibbas eará láhkái go dál dán mohtoráigge: čuoigga, herggiin vuoji, vácci, goarkŋu. Dalle ledje ollu namat anus – nu mo boares sápmelaččat lohketge máŋgii, ahte measta juo juohke geađggisge lei iežas namma!

Otne lea goittotge sámi máilbmi maid rievdan ollu. Olbmot johtet dálá áigge buotlágán mohtorfievrruiguin, iige oktageardánit leat šat dárbu diehtit nu dárkilit buot unna báikkiid namaid. Skohteriin hurgala johtilit váris nubbái, iige gaskii báhcci eatnamiid dárbbaš šat válddahallat seammá fuolalaččat go ovdal. Dálá sápmelaš johtá maid mohtorfatnasiin joga alde iige goit nu dávjá nu mo dolin su máttaráddjá suga dahje goarkŋu: lea gal maid čielggas, ahte máttaráddjá varra diđiige ollu eanet joga báikenamaid go mohtorfatnasiin johtti nuorra buolvva sápmelaš.

Ođđa, moderna áigi lea mielddisbuktán maid máŋga eará uhkidusa lundui ja seammás maiddái báikenamaide. Luonddus ii leat šat seammá árvu go ovdalaš áigge, dat ii šat sestojuvvo muhto baicce geavahuvvo ekonomalaš beroštumiid gaskaoapmin. Eai sámeguovlluinge leat šat dušše báikegotti olbmot geat geavahit luonddu, muhto maiddái stuoraservodat atná dan ávkin – máŋgii velá jearakeahttá olbmuin, geat orrot dan guovllus. Sáhttá bures govahallat makkár vahágat ja rievdadusat šaddet buot jávrriid ja jogaid buođđudemiin, jekkiid goikademiin dahjege vuvddiid čuollamiin. Ja álo go luondu rievdaduvvo nu ollu ahte dan ii šat sáhte geavahit ávkin seammá láhkái go ovdal, dat mearkkaša dalle maiddái vehážiid vehážiid dáhpáhuvvi jápminduomu báikenamaide: dat eai eale šat boahtti buolvvaide muhto jávket daid olbmuid mielde geat leat velá eatnamiid luondduviđa geavahan.

70Oktan ovdamearkan sáhttá váldit vaikko Guovdageaineanu dulvadeami ja dan váikkuhusaid. Lea oalle vuorddehahtti, ahte eanu buođđodeapmi rievdada ieš eanu ja eatnamiid eatnogáttis. Maiddái guollenáliin sáhttet dáhpáhuvvat stuora rievdamat. Juos sámit eai sáhte de šat seammá ollu guolástit, johtit eanu mielde, geavahit eatnamiid omd. ládjun, de lea čielggas ahte Guovdageaineanu rikkis báikenammamearri sihkkarit gefo. Logahalažitgo boahtteáiggis sámit seammá ollu gorvviid, guoikkaid, goatnjiliid, savvoniid dahje eará báikkiid nu mo Mikkel P.A. Bongo: «Dál álget čáppa Máze njavit. – De boahtage Bissogoarvi ja Mázegoarvi, Ceakkobuhtahat. Njukčajotnjálbmi, Njukčagoarvi, Girkoguoika, Hirsasavvon ja Nilppaguoika. Stuoragoatnjil, Ruogonjárga, Gist-Ásllaga bákti, Ruogosavvon, Govdasavvon, Gollemielli, Suolonjavvi, Áisarsuolu, Aisarjávri, Gámmejávri ja -njárga.»


Samegielat báikenamat vuoittahallet váldogillii

Sámi guovllus leat sámegielat báikenamat oktiibuot logiduháhiid mielde. Muhto virggálaš giellapolitihka dihte lea dáin namain dušše unnitlohku almmolaččat oidnosis ja geavahusas. Juos vaikkoba biillain vuodjá mearragátti mielde Tromssas gitta Álahedjui, de eai let gal galle sámegiel báikenama maid olmmoš geainnu alde deaivá. Go Tromssas vuolgá, ferte máŋgga sámegiláža meattá vuodjit ovdal go ihtá vuosttaš geaidnogalba, man namma lea álgoálggus sámegielat – namalassii Birtavarre. Sámegillii báiki gal gohčoduvvo Biertavárrin. Dasa lassin vel daid hárve sámegiel namaid jovkuige čáhket boasttohámit ja boasttonamat. Ná lea maiddái viiddis mearrasámiguovllus Návuonas, gos áidna sámegiela sulastahtti báikenammagalba lea Dorras. Mearrasámit goittotge muitalit, ahte sii eai oba geavatge oktonassii Doarrás-nama, masa namalassii dát ártegis Dorrasgalba čujuha. Guovllus gosa galba olbmuid oahpista, leat gal moadde dálu mat gohčoduvvojit Sis-Doarrásin ja Olgo- dahje Davve-Doarrásin. Olles guovllu namman lea goittotge Báttargáddi. 71Dan dihte orru duođaid imaš ahte dákkár Dorras-galba lea oba beassange geaidnogurrii. Ii dáidde olmmoš gal gallii oaidnit dakkár dárogiel geaidnogalbba, mii čujuha dušše ovtta dállui, ammahan galbii goit vigget álo čállit olles guovllu dahje gili dárogiel nama?

Imašlaš vuohki lea maiddái dat, ahte geaidnogalbbat leat goas ain man gillii čállojuvvon. Go lahkonišgoahtá vaikkoba Kárášjoga, de gal lea Ájonjárga, Niitonjárga, Vullošnjárga dahje Háldenjárga, muhto dalán go joavdá ieš márkanbáikái, de muittuha geaidnogalba ahte gilli gal lea «virggálaččat» Karasjok – ii dáidde gilis gávdnot oktage galba mas livččii sámegiel hápmi Kárášjohka oidnosis. Norgga bealde orru leamen maiddái hui amas jurdda dat, ahte máŋggagielat guovllus sáhtášedje leat báikenamat guovtti gillii čállojuvvon. Suoma bealdehan oaidná ovdamearkkaid, mo muhtun sámeguovlluin leat muhtun báikenamat čállojuvvon sihke sáme- ja suomagillii. Doppegis fastten lea amas jurdda dat, ahte geaidnogalbbas sáhtášii leat dušše sámenamma.

Kárttain gal geavahuvvojit olu eanet sámegiel báikenamat go omd. geaidnogalbbain dahje eará almmolaš oktavuođain. Orru goit leamen nu, ahte juos báikkis lea guovtti gillii namma, de hui dávjá sámegiel namma vuoittahallá dahje juo merkejuvvo ruođuid sisa, mii fas addá kártageavaheaddjái álkit dan gova, ahte «rivttes» namma lea dárogillii ja sámegiel namma lea dušše muhtunlágán lasáhus. Goittotge mii diehtit ahte oalle dávjá dilli sáhttá leat aiddo nuppe gežiid: kárttainhan sáhttet leat juoba dakkárge – dávjá jorgaluvvon – dárogiel namat maid olbmot eai goit oba geavatge dahje dovdda. Vearrámus dáhpáhusat leat várra čuovvovaš lágán dáruiduvvamat: Álletnjárga > Blåneset, Lávvonjárga > Teltneset, Skiippagurra > Skipskaret – jorgalusat mat leat guovllu dárogielagiiddage apmasat.

Buot namain, mat leat čállojuvvon juste omd. kárttaide dahje geaidnogalbbaide, lea hui stuora váikkuhus báikenamaid geavaheapmái. Olbmot doivot álkit, ahte dat mii lea čállojuvvon, dat lea riekta. Dan dihte sáhttetge máŋgii sámegiel namat rievdat 72boasttojorgalusaid dihte: Lássásuolu sáhttá šaddat Lássesuolun juos kártajorgaleaddji doaivu nama Larsholmenin dahje Čuollovuotna sadjái ihtá Čoallovuotna dárogiel Tarmfjorden-hámi váikkuhusas. Go jearahallá báikenamaid, de sáhttet olbmot muhtumin muitalit ná: «Mii gal gaskaneamet gohčodit dan jávrri Riehppejávrin, muhto dat ii leat riekta. Kárttas gal čuožžu Reahpenjávri, nu dan galggašii dadjat» dahje ahte «mii lohkat gal dan vári Jorbačohkkan, muhto rievtti mielde dat lea gal Middagsfjellet». Goittotge báikenamaid olis lea «riekta» ja «rievtti mielde» álo dat namma dahje dakkár hápmi, man olbmot ieža geavahit ja man sii dovdet. Iige dárogiel nammage dárbbaš leat dan dihte áidna riekta, vaikko vel dávjjibut beasságe kárttaide dahje geaidnogurrii!


Áimmahuššot sámegiel báikenamaid

Nie guhká go sámegiella hubmojuvvo nie guhká lea sámegiel báikenamainge vel boahtteáigi, vaikko vel leatge garrasit uhkiduvvon. Dál lea goittotge juo máŋgga guovllus váttis dilli: dárogiella lea šaddan beaivválaš gulahallangaskaoapmin, ja dan dihte goit stuorimus oassi sámenamain lea báhcime eret geavahusas dákkár guovlluin. Juos mihkkige ii dás duohko dahkkojuvvo dákkár báikkiin, sáhttit leat áibbas sihkkarat ahte moaddelogi jagi geahčen leat sámi máilmmis mealgat unnit báikenamat! Dál leat omd. máŋgga mearrasámegiliin vel eallime boares olbmot geat duođaid dovdet ja dihtet ollu sámegiel báikenamaid, mat de jávket agibeaivái juos dat eai áimmahuššojuvvo dal go vel lea vejolaš.

Sáhttá dadjat, ahte áidna vuohki dáhkidit ahte maiddái boahtti buolvvat sáhtášedje dovdat ja dađi mielde maid atnit ávkin dán viiddis kultuvraárbbi, livččii geahččalit oažžut johtui buot sámeguovlluin báikenamaid čoaggindoaimma. Dákkár čoggojuvvon báikenammamateriála šattašii máŋgga eará láhkái maid ávkin juo otná sámi servodahkiige: máŋgga lágán diehtojuohkinbargguin, nugo omd. rádio- ja áviisabargguin, lea dávjá stuora 73dárbu diehtit báikkiid rivttes sámegiel nammahámiid; kárttaid divvun- ja dárkkistanbargui livččii maid hui dehálaš, ahte miehtá sámeguovllu livčče vurkejuvvon báikenammadieđut. Báikenamat boađášedje ávkin ja veahkkin maiddái omd. sámiid historjjá dutkamii ja sámiid vuoigatvuođaid čielggadahttimii. – Danin ii leatge šat várri diktit ovttage buolvva fárus jávkat báikenamaid, muhto baicce geahččalit nu johtilit go vejolaš bargagoahtit oažžut rádjosii dán earenoamáš dehálaš árbbi!

Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket

Last ned

Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi.
Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.

Om cafe Boddu

cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.

Redaktør for boken er Harald Gaski. Gaski er forfatter og litteraturviter ved UiT – Norges arktiske universitet. Han har vært sentral i oppbyggingen av samisk litteratur som akademisk disiplin, og i 2006 mottok han den samiske språkprisen Gollegiella.

Boken utgis med tillatelse fra forlaget Davvi Girji ved Jan Helge Soleng, redaktør Harald Gaski og fra alle bidragsytere eller deres etterkommere og rettighetshavere.

Les mer..

Del boken

Tips dine venner om denne boken!

Del på Twitter
Del på Facebook

Gå ikke glipp av ett eneste ord.

Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.