cafe Boddu

Nils Jernsletten

Riegádan 1934. Eret Skiippaguras Deanus.
Tromssa universitehta sámegiel professor.
Mag.art. Almmuhan 1990 «Samisk snøterminologi». (Boazodoallohálddahus, Álaheadju, rapport nr. 2 1990), «Dajahusat» (1976), «Álgosátnegirji» (1983, 1988). Dutkamuš mii ilbmá 1992 dálvet: «Vuonnasámme. Várjjatsámegiel fonologija dutkamuš».
Almmuhan olu artihkkaliid áviissain, áigečállagiin ja leksikain.
CafeBoddu_Jernsletten

Makkár lea sápmelaš
(dahje: «Korleis vere same»?)

Sápmelaš lea erenoamáš, nu go várra buot čearddat. Máŋgga dáfus orru min mielas vuogas deattuhit aiddo min erenoamašvuođa. Ja manne eat galggaše. Áiggiid čađa leat gullan min siidaguoim–ássi álbmogiin makkárat mii leat. Muhtumat gal leat soaibman min sihke láikin ja nuoskin, muhto dat leamaš dakkár olbmot mat eai leat ádden sámevuođa, ja dakkáriin mii eat beroš. Muhto makkár dat dalle lea sápmelaš, ja su luondu? Paulus Utsi, gii lea ollu čáppa sániid čállán sámi eallima ja vugiid birra, dovddaha ahte sámi luondu lea sierra (1):

Sámivuohki
Vaikko vel eatnama nai
ja mánu cuvket
čuovgá goahti – dego silbanásti

51Vaikko vel doaivu nohká
bissu sámivuohki lihkastagain

Nu guhká go dolla buollá
cahká luonduvuoibmi

Earet eará govvida Paulus ovtta beali dás maid mii bures dovdat, ja maid vieris girječállit ge leat muitalan min birra: sápmelaš lea luonddu olmmoš – dážat leat gohčodan min «luonddu mánnán» ge. Luonddu mánná, dat lea vigihis ja ráfálaš olmmoš. Almma han min Sámi soga lávlagis čuožžu nu čábbát:

Eai leat doarjut dorrojuvvon,
eai leat vieljain varat vardán
sámi siivu soga sis.

Maiddái oskku dáfus ge leat muhtumat atnán sápmelaččaid eambbo vanhurskkisin go earáid, nu go dutki čilge (2): «Sápmelaččat ja láddelaččat dat ledje «geafit ja vanhurskásat», dáža hearrát ja gávpeolbmát ledje menddo sakka čadnon oačči himuide». Sápmelačča geafivuohta gártá vel vuoitun ge, jos ii dál ja dáppe, de goittot boahtti eallimis.


Mo lea «sámi eallin» šaddan

Muhto sin šiegavuohta ja ráfálašvuohta ii leat gártan midjiide buressivdnádussan beaivválaš eallimis. Ná čilge Israel Ruong ja Per Mikael Utsi «Sámi kultuvrra prográmmas» (3):

«Mii leat gártan oaidnit, mo dat eana gos mii leat eallán ja ássan lea mis váldojuvvon, mo min eatnama riggodagat leat duššaduvvon ja rieviduvvon ja mo mii leat eret hoigojuvvon. Earát leat min vearuhan, earát leat váldán ja juohkán min eatnama ja rájáiguin háddjen min álbmoga. Mii leat šaddan oaidnit, mo min kultuvra ja čearddalaš árbbit leat 52uhcahastaluvvon, mo min dábit, jurdda- ja oktasašgoddeeallin leat mis dolvojuvvon ja sadjái bukton ođđa ja vieris eallin».

Eará čearddat, min siidaguoim-álbmogat, leat stajidan, eai dušše min luondduriggodagaid, muhto maiddái min kultuvrra. Ja seammás leat dieđus massán vuoigatvuođaideamet, sihke eatnamiidda ja čáziide, ealáhussii, ja kultuvrra ja politihkalaš vuoigatvuođaid. Ja danne mii leat šaddan geafin ja geanoheapmin. «Mis leat geafivuođaproblemat, vaikko min guovlluin leat stuora luondduriggodagat», celkkii sámi konferánsa jagi 1971 Ruongga ja Utsi sániiguin.


Maid lea sámi álbmot veadján dán heajos dillái?

Olmmoš ja oppa álbmot šlundu ja vuoimmehuvvá dakkár heajos dilis, erenoamážit go stuora servodagat olgguštit ja deddet min. Davviriikkaid sámi konferánsa celkkii jagi 1953 ná:

«Muhtumin leat sihke earát ja sámit ieža eahpidan ahte sámit nákcejit ceavzit čeardan ja bisuhit iežaset árbeviruid ja iežaset eallinvugiid» (5).

Buorre lihkus gávdnojedje muhtun searat geat eai vuollánan. Okta vuohki lei geahččalit vuođđudit sámi servviid. Ii leat várra nu imaš ahte dán čuohtejagi álggus ledje lullisápmelaččat geat álggahedje organisašuvnnarahčamiid. Ja sámi servodagas ii leat dat ge amas ahte nissonolmmoš lei áŋgireamos ja gievrramus dain viggamušain: Elsa Laula Renberg. «Dusse okta vuohki gávdno, ja dat lea oktasaš sámi searvi mii doaibmá sámi álbmoga juohke heaggasuonas», čállá son jagis 1904 (4). Álggos gal ii mannan bures organisašuvnna-bargguin, erenamažit danne go davvi-sápmelaččat eai beroštan olu dakkár jurdagiin. Datte-ge biste Elsa áigumušat gitta min áiggiid rádjái. Ovdal soađi vuođđuduvvojedje báikki-searvvit, sihke boazosámi searvvit ja eará 53sámi searvvit, ja maŋŋá máilbmesoađi leat álggahuvvon sámiid riikkasearvvit ja Davviriikkaid sámiráđđi ja -konferánssat. Sámi organisašuvnnat leat doallan čoahkkimiid ja konferánssaid ja čállán resolušuvnnaid ja prográmmaid, miehtá daid áiggiid go ii orron leamen ollu ávki dain rahčamiin. Leat liikká gávdnon olbmot geat leat jáhkkán ahte sámiin leat kultuvrra, politihkalaš ja ealáhus-vuoigatvuođat, vaikko eiseválddit eai doahttalan daid.

Sámi álbmot lei háddjejuvvon. Olu sápmelaččat bilkidedje sámi kultuvrra ja politihka áigumušaid ja rahčamiid. Sámi organisašuvnnaid siskkobealde lei daid áiggiid ovttamielalašvuohta ja oktasašvuođa vuoigŋa. Dain ledje čielga gáibádusat, ja dávjá deattuhuvvui min unnitlogu dilli, ja árvu. Muhto go eanaš searat biddjojedje politihka bargui, de orru leamen nu ahte kultuvra šattai gillát das. Muhtumat leat maŋit áiggiid čilgen ahte lullisápmelaččat, geat ledje unnán ja geat ledje áŋgirat ja gievrrat sámi politihka doaimmain, measta masse gielaset dan dilis. Gitta dálá rádjái lea min čeardda-politihkalaš jurddašepmi ja mealgadii vel kultuvrra doaibma ge geavvan stuoraservodaga ja eanetlogu álbmoga ektui ja vuostá. Ovdamearkka dihtii ledje Davviriikka sámi konferánssaid resolušuvnnat vuosttaš moaddelogi jagi dávjjimust celkojuvvon stáhtaid eiseválddiide (6). Ja go mii nu ollu ja dávjá leat geahččan eanetlogu álbmogiidda ja sin kultuvrii, de leat hárjánan veardidit iehčamet eallima ja árvvu daid ektui. Dát lea fas dagahan suollemas balu ja unnán iešluohttámuša. Dakkár dovdu loaktá searaid.

Veadjá dát leat sivva dasa ahte nu máŋggas mis eat leat oahpahan sámegiela mánáidasamet. Sivva goittot ii leat ahte dat livččii lean veadjemeahttun moaddelogi dahje nuppelot jagi dás ovdal. Dán áigge gal nákcejit nuorra váhnemat geavahit sámegiela ruovttus nu ahte mánát ohppet hállat, vel dakkár dilis ge go mánát šaddet bajás gávpogis dahje nubbi váhnen lea dárogielat. 54Dál lea gievrumin ja vuoitimin iešmearrideami

Dál lea min kultuvrra ja politihkalaš dilli rievdamin dan guvlui ahte beassat ieža mearridit eambu ja eambu. Fargga lea buot golmma Davviriikkas ásahuvvon sámiid iehčamet válljejuvvon parlameanta dahje diggi. Ja goittot Norggas lea vuordimis ahte dasa addojuvvo eanet hálddašan váldi sámi áššiin. Dat ruhta maid organisašuvnnat ja kultuvrra bargit ovdal fertejedje ánuhit eiseválddiin jagis jahkái, dat addojuvvo dál sápmelaččaid iežaset válljejuvvon orgánii juohkit. Norggas lea biddjon stuora mearreduvvon ruhta boazo-ealáhussii, mas badjesámiid organisašuvdna ja stáhta šiehtadallet lága mearrádusaid mielde. Dat ruhta gullá badjesámiid vuoigatvuođaide, nu go ealáhusvuoigatvuohta ge iešalddis. Norggas lea sámi guovlluid mearraguolástan vuoigatvuohta nannejuvvon, nu ahte Sámi diggi galgá leat mielde mearrideamen bivdo-hivvodaga Davvi-Norggas. Sihke Suomas, Ruoŧas ja Norggas leat stáhtaid lávdegottit čilgemin sámiid eatnan- ja čáhcevuoigatvuođaid, ja vuordimis lea ahte áiggi mielde nannejuvvojit dát vuoigatvuođat. Norggas lea juo professor Carsten Smith dahkan čilgehusa guolástandepartementii, mas Smith deattuha ahte Norgga stáhtas lea dál geatnegasvuohta doahttalit sámiid kuluvrralaš vuoigatvuođa, nu ahte sápmelaččat sáhttet seailluhit birgenlágiset ja ealáhusaideaset. Dát geatnegasvuohta čuovvu Norgga vuođđolága «sámeparagráfas» ja našuvnnagaskasaš mearrádusain (7).

Jos dál juo min iešmearridan-dilli ja vuoigatvuođat eai nuppástuva ollásit ja fáhkkestaga, de leat juo rievdan dan muddui ahte mis alddámet gáibiduvvo eambu ovddasvástádus iehčamet dili hárrái go ovdal. Dál ii leat šat doarvái čálistit resolušuvnna eiseválddiide, vai dat mearridit min áššiid. Mii fertet veardidit daid váikkuhusaid mat čuvvot min mearrádusain. Ja mu mielas orru dalle leamen lunddolaš ja dárbbašlaš smiehttat iehčamet vejolašvuođaid ja vugiid.

Leamaš ja lea ain dárbu dahkat govaid ja čállit divttaid min čearddalašvuohtamet ja lundomet birra, nannen dihtii sámivuođa 55ja oktavuođa dovddu. Várra fertiimet rábmot šiegavuohtamet ja luonddu jierbmámet, vai rašis iešdovdu ahtanušašii. Ja ain leat duollet dálle ávkkálaš muittuhussan alcceseamet, dat kultuvrra-, ealáhus- ja sámepolitihka prográmmat, main mii nu duođalaččat leat čilgen vuoigatvuođaideamet, geat mii leat, makkar min kultuvra lea, ja man deaŧalaš min čearddalaš oktavuohta lea (8).

Riekta leamaš bealkit stuorraservodaga go dat gáržžidit min guohtuneatnamiid. Mii oaidnit dáža jallodaga luonddugeavaheamis, go lea gurren meara guolis nu ahte guolásteddjiin illá lea šat birgenláhki. Ja orru dego buorideamen min iešdovddu go beassat bilkidit ja moaitit dáža čuorbivuođa ja badjelmearálašvuođa. Almma mii ieža gal livččiimet stánden buorebut, mii luonddu olbmot! Na, lea go duođaid nu, vai dárbbašivččiimet go mii ge oahppat? Ja jos dárbbašit, de sáhttá oahppat ovddeš meanuin ja dáhpáhusain, ja daid birra muitala historjá.

Njeallje čuohte jagi dás ovdal elle sápmelaččat meahcástemiin. Guolli mearas, luossa jogain ja goddi duoddariin ledje deaŧaleamos riggodagat sin ealáhusas. Muhto de sápmelaččat bivdigohte gottiid nu garrasit ahte moatti buolvvas lokte daid áibbas. Gonagasa hearráid vearrogáibideapmi dagai dieđus oasi, muhto deaŧalebbu lei ahte sápmelaččat jođihedje bierggu ja duljiid ruhta- ja lonuhusgávppis. Ja go sámit gávpe-áŋgirvuođas lokte ovddeš ealáhusvuođuset, de fertejedje čuovvugoahtit boazo-ealuid maid atne iežaset opmodahkan. Ealuid čuovodettiin fertejedje rasttildišgoahtit eará siiddaid duovdagiid, ja de rihkko daid vuoigatvuođaid. Mo dát geavai, oaidná diggebáhpiriin, go sápmelaččat fievrridišgohte riidduideaset dáža eiseválddiid ovdii.

Dán áigge duođaštit sahtelihtta-govat ja dutkit ja meahcceolbmot oidnet mo dálveguohtumat goariduvvojit Finnmárkkus. Badje-olbmot ieža ge ballet ahte badjelmearálaš boazohivvodagat sáhttet áibbas billistit boazo-ealáhusa vuođu. Dán luonddugoarideami sivva lea muhtun muddui ahte guohtuneatnamat leat gáržon. Muhto ii go son mis alddámet ge livčče ovddasvástádus? 56Luonddusuodjalan-eiseválddit váidalit badjeolbmuid badjelmearálaš muhtorfievro-geavaheami bievla-eatnamiin. Sámit vástidit ahte mis lea maiddái vuoigatvuohta geavahit ođđaáigásaš bargobiergasiid ja fievrruid. Nu maid lea dieđus, muhto ii go mis alddámet gáibiduvvoše fuolla váruhit billisteames rašis luonddu? Mii lávet fasttášit go gávpotolbmot nuoskkidit geaidnoguoraid ja mehciid. Muhto sihke mun ja earát leat vávjigoahtán ahte sápmelaččaid maŋŋái ge báhcet buot lágán ruskkat dollasajiide ja bálgáid gurrii. Mas dat boahtá, ii go sápmelačča luonddu-jierbmi gielddáše dan?

«Bisuhit ráfálaš oktavuođa siidaguimmiideametguin» lea buorre áigumuš min servodat-eallimii (8). Muhto dát ulbmil ii ollašuva ieš alddis danne go sápmelaččas lea dakkár «luondu», vaikko leažžá ge duohta ahte soabalašvuohta leamaš lean min dološ servodaga árbevierru. Danne lea dárbbašlaš doarjut unnitlogu čearddaid ja ráfi viggamušaid máilmmis, nu go sámiid organisašuvnnat vigget ge dahkat. Muhto mis ii leat mihkke ge erenamaš vuoigatvuođaid gáibidišgoahtit ahte mii ieža galgat leat njunnošis, lehkos dal danne ahte mii atnit iehčamet čeahpibun go earáid, dahje eará sivas.

Várra lea álkkit doalahit «čearddalaš oktavuođa» nu guhká go mis eai lean vuoigatvuođat eai ge riggodagat maid ieža livččiimet ferten juogadit. Muhto dál lea dát dilli rievdamin nu ahte ieža beassat mearridit eanebuš. Sámedikki válggain juo badjánišgohte dakkár árvaladdamat ja gažaldagat ahte geat leat rivttes sámi áirasat? Galggašedje go badjesápmelaččat oažžut mearreduvvon logu áirasiid iežaset várás, mahká danne go sii leat seailluhan kultuvrraset buorebut go earát? Dalle ferte muittus atnit ahte vel garraseamos dáruidahttin áiggi ge dikte eiseválddit boazo-ealáhusa ja dan kultuvrra orrut viehka muddui ráfis, danne go dat lei nu erenamaš. Muhto vuotnaguovlluid sápmelaččaid eallinvuohki ja vierut eai adnon dohkálažžan seailluhuvvot (9). Danne fertet mii dál leat erenamaš várrugasat ahte min iehčamet sánit ja dagut eai duohtan dagaše dien ovddeš sirren- ja vealahan-ulbmila.

57Go muhtun sámi lista-evttohasat fas vikkahedje ahte «oahppan» sápmelaččat bahkkejit válgalisttuide nu ahte eai beasa šat «dábálaš» sápmelaččat Sámediggái, de dat lei aiddo seammá ágga go dážat lávejedje geavahit sámi politihka ja organisašuvnnaid vuostá, oanehis áiggi dás ovdal. Davvi Norggas lei ovtta gaskka dábálaš atnit «supersápmelaččaid» bohkostahkan. Mii eat galggaše atnit seammá háddjenvugiid go maid dážat leamaš nu čeahpit hutkat.

Muhtun sámi kultuvrra-bargit ja searvvit ledje hárjánan buorre oktavuođaide dáža eiseválddiid konsuleanttaiguin ja áššemeannudeddjiiguin ruhta-ohcamiin. Sis badjánii ballu ahte go Sámediggi maŋit áiggiid oažžu daid kultuvrra-ruđaid háldosis, de ii leat sámi politihkáriin rivttes kultuvrra áddejupmi, ja dat bidjet kultuvrraruđaid boasttu atnui. Dalle han lea liikká buoret soabadit dáža áššedihttiiguin, geat goittot áddejit kultuvrraáššiid! – Maŋŋá soađi muhtun sámikultuvrra dutkit fuomášedje ahte Gárasavvon sápmelaččaid gahpirdiehppi lei stuorrugoahtán menddo sakka. Dutkit sohpe doallat konferánssaid čilgen dihtii mo sámi kultuvrra seailluha buoremusat. Nu fertejedje, go sápmelaččat ieža eai stánde!

Dás lean nanahan muhtun dakkár ovdamearkkaid mat čájehit ahte sápmelačča luondu ii leat buoret go eará ge olbmuid luondu. Dan dieđus juohkehaš árvida muitalkeahttá. Dal leat boahtimin midjiide ge dakkár vejolašvuođat ja gáibádusat ahte ieža beassat ja fertet čoavdit oktasaš váttisvuođaideamet. Dalle ii leat dusse sujahaddat «stuoraservodaga» dahje eanetloguálbmoga go geavvá boastut. Ii ge ávkkut ollu muittašit ja niegadit dološ sámi siida-eallima, man olmmošlaš ja buorre dat leamaš. Ii leat dieđus mihkke ge ipmašiid go eat leat hárjánan luohttit iehčamet servodaga oktavuhtii, návccaide ja čehppodahkii, go min servodat-áššit máŋggaid buolvvaid leamaš earáid hálddus. Dan mii gal oaidnit ahte sápmelaččat ohppet birget dán máilmmis seammá bures go earát ge, ja sámi kultuvrras leat riggodagat nu go eará čearddaid kultuvrrain ge. Muhto gažaldat lea, nagodit go hukset oktasaš sámi servodaga? Sámi ealáhusvuođđu 58ja sámi servodat leat seammá dárbbašlaš eavttut dasa ahte sámi kultuvra bohciida ja lieđida eanetlogu kultuvrraid gaskkas.

Niegut ja čáppa muittut dolos sámi máilmmis leat vuohkkasat, movttiidahttin ja jeđđen várás. Muhto dat eai leat doarvái go leat viggamin hukset ođđa servodaga. Dalle dárbbašit bargovugiid mat ovddidit áššiid dálá dilis. Okta dakkár čáppa govva dološ sámi servodagas lea ahte dalle atne siidda olbmot dili ráđđádallat gaskaneaset dassážii go sohpe, nu guhkás go man ge láhkái lei vejolaš. Dán áiggi mii leat hárjánan vuos deattuhit prinsihpaid ja geavahit medijaid, čájehan dihte ahte mii dat leat dat geat leat hutkan deaŧaleamos áššiid ja cealkán duođamus duohtavuođaid. Dát vuohki lea dat mii dávjá gohčoduvvo politihkkan. Ja ođđa áiggaš oahppan olbmot go mii leat, de dan vuogis mii eat veaje beassat šat eret goas ge.


Dološ árbevierut – nuorra servodat

Siida-eallin ja olu dan mávssolaš árbevierut leat jávkan. Eai šat gávdno olbmot geat leat mannan noaidivuođa čiegus oahpu. Muhtumat vigget duddjot noaidivuođa ođđasit, kurssain ja seminárain. Dán áiggi han geavahuvvojit máŋgga lágán filosofijat ja meditašuvnnat, maid bokte olbmot vigget beastit iežaset. Mun in dieđe daid birra maide ge dadjat, go in dieđe mat dat ležžet. Muhto go sámi servodaga galgat duddjot boahtte áigái, de dan fertet dahkat oktavuođain ja soabalašvuođain, nuoraid searaid ja boarrásiid hárjáneami veagal.

Elsa Laula ávžžuhii dolin sápmelaččaid, nuoraid ja boarrásiid, searvat oktasaš rahčamiidda seailluhit min álbmoga ja kultuvrra boahtte áigái (10). Sámi servodat dárbbaša nuorra searaid ja čehppodaga gáhttet ja ovddidit min eallinvugiid, vieruid ja vuoigatvuođaid boahtte áigái. Nuorat leat duostilat jurddašit ođđasit ja doapmat ovddos guvlui. Nuorra sámi servodat dárbbaša movttiidusa, muhto ferte maiddái hárjánit dovddastit čuorbivuođas ja heajut beliidis. Dalle máhttá garvit daid.

59Mearkkašumit.

1) Paulus Utsi: Giela, giela, 1974

2) Ivar Bjørklund: Fjordfolket i Kvænangen Univ. forlaget 1985. s 314: «Det var samer og kvæner som var «fattige og retfærdige», den norske embets- og handelsstand var altfor opptatt av kjødets lyster, så viste all erfaring».

3) «Sámiid kulturpoliti’ka», Davviriikkaid sámikonferánssas, Jielleváris 1971.

4) «Det finnes bare én måte, og det er en enhetlig samisk forening som fungerer i hver livsnerve av den samiske befolkning». Elsa Laula Renberg girjjážis «Inför Lif eller Död? – Sanningsord i de Lappska Förhållandena» (1904), (– dás Laila Stien artihkkalis áigečállagis OTTAR Nr 88, s. 21.)

5) «Tid efter annan har från olika håll, även samiskt, tvivel uttalats om samernas förmåga att bestå som ett folk med en egen kulturtradition och med egna livsformer». Davviriikkaid sámi konferánsa Johkamohkis 1953, girjjis «Sámiid dilit», Oslo 1957, s. 335.

6) «The Nordic Lapp Conference urges the Finnish, Norwegian, and Swedish Governments to make it easier for the Lapps in the separate countries to come into direct contact with each other». (Resolušuvdna Davviriikkaid sámi konferánssas, Gironis 1962, s. 259).

«D. Samekonferensen vädjar till regjeringarna i Finland, Norge och Sverige att lämna fasta årliga anslag, som möjliggör en effektiv verksamhet i Nordiska Samerådet, …» (Resolušuvdna Davviriikkaid sámikonferánssas, Heahtás 1968).

7) Deaŧalaš mearrádus lea ILO konvenšuvdna 169 eamičearddaid birra mat ellet iešmearrideaddji stáhtain, mii dohkkehuvvui Genevas jagis 1989, ja man Norgga stuoradiggi lea ratifiseren dán jagi (1990).

8) «Sámepolitihkalaš prográmma.

I. Sámi čearddalaš vuođđoeaktu.

I. Mii, sámit, leat oktasaš čearda, eai ge riikkaid ráját galgga rihkkut min čeardda oktavuođa.

II. Sámepolitihka ulbmil.

7. Ahte mii beassat min iehčamet čeardda vieruid mielde bisuhit ráfálaš oktavuođa siidaguimmiideametguin, ja doarjut máilmmi ráfi viggamušaid.

9) Just Qvigstad, beakkán sámegiela ja kultuvrra dutki, celkkii jagi 1906: «At de fastboende Finners aandelige og økonomiske fremgang beror paa, at de lærer Norsk og tilegner sig norsk Skik og norsk Arbeidsmaate, derom synes nu alle at være enige». (Nils Jernsletten artihkkalis «En undertrykt kultur», Norges kulturhistorie bd. 6, s. 14, Aschehoug 1980).

10) «Til dere unge menn og kvinner, vil jeg si et ord. Vårt folks fremtid ligger i deres hender. Med deres kraft skal vårt folk og land holdes ved makt».

«Til dere gamle, herdet gjennom motgang, for tidlig utslitt gjennom hardt arbeid, slutt dere til våre foreninger i flokk. Ikke en eneste same må mangle i vår forening.»

(Elsa Laula Renberg girjjážis «Inör Lif eller Död? – Sanningsord i de Lappska Förhållandena» (1904), (– dás Nils Jernsletten artihkkalis girjjis «Norges Kulturhistorie» bd. 6 «Et folk i krig og fred» s. 19)

Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket

Last ned

Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi.
Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.

Om cafe Boddu

cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.

Redaktør for boken er Harald Gaski. Gaski er forfatter og litteraturviter ved UiT – Norges arktiske universitet. Han har vært sentral i oppbyggingen av samisk litteratur som akademisk disiplin, og i 2006 mottok han den samiske språkprisen Gollegiella.

Boken utgis med tillatelse fra forlaget Davvi Girji ved Jan Helge Soleng, redaktør Harald Gaski og fra alle bidragsytere eller deres etterkommere og rettighetshavere.

Les mer..

Del boken

Tips dine venner om denne boken!

Del på Twitter
Del på Facebook

Gå ikke glipp av ett eneste ord.

Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.