cafe Boddu

Inger-Marie Oskal

Riegádan 1960. Lea eret Guovdageainnus.
Sus lea boazodoalloskuvla, ja lea lohkan ekonomia Finnmárkku guovlluallaskuvllas.
Sus lea sámegiel gaskafága, ja lea lohkamin dárogiela Tromssa universitehtas.
CafeBoddu_Oskal

Verddevuohta

Verddevuohta Guovdageainnus – ovdal ja dál

Mii lea verddevuohta?

Konrad Nielsen sátnegirjjis lea sátni verdde čilgejuvvon ná: «Guosseustit, son gean luhtte orru go lea fitname muhtin báikkis; dakkár geasa muđui muhtin ládje lea čadnon dahje geasa leat oktavuođat, o.m.d. boazosápmelaš guhte geahččá soapmása bohccuid, soames gean bohccuid boazosápmelaš geahččá.»

P.L. Smith muitala girjjistis Kautokeino og Kautokeinolappene verddevuođa birra ee. ahte Guovdageainnu dáluássiide lea erenoamáš ja deaŧálaš ahte sin birgejupmi lea boazodoalu ja guollebivddu duohken. Dávjá lea sidjiide deaŧáleabbo atnit ollu ja buriid herggiid go ollu gusaid. Dáluolbmuin sáhttet leat 50-60 hearggi ja eambbo. Dáluolbmuide lea sáhtostallan hui mávssolaš dienaslassin. Dát dilálašvuohta bidjá sin lagas oktavuhtii boazosápmelaččaiguin, geat gehččet sin bohccuid gesiid ja geain muhtumat ožžot uđámagiid dahje herggiid luoikkas. Dan dihte ferteje dáluolbmot atnit buriid oktavuođaid boazosápmelaččaiguin, muđuid sáhttet sin bohccot jávkat geasi ja čavčča mielde. 88Dáluolmmoš ja boazosápmelaš guhte geahččá su bohccuid, gohčodeaba goabbatguoimmiska verdden.

Mikkel Nils Sara čállá girjjistis Badje-ealáhusláhki ja boazodoallopolitihkka: «Badjesámit, bajás doaladettiin sámivuođaset, leat atnán oktavuođaid sihke siseatnama ja mearragátti sámiiguin verddevuođa bokte. Dákkár verddevuohta lea leamaš ávkin sihke dáluássi- ja johttisámiid birgenláhkái».

Iežá guovlluin adno verdde-sátni eará oktavuođa hárrái, namalassii ustiba birra, muhto nu go dás ovdalis čilgejun, geavahuvvo sátni dás.

Ovdal lei min guovllu olbmuid birgejupmi verddevuođa duohken. Vaikko jur nu ii sáhte dadjat otná dili birra, de lea verddevuođas almmatge nanu vuođđu ja mávssolašvuohta ain ja dat lea čadnon sámi boazodoalu oktavuođaide.

Sámi boazodoallu jođihuvvo sámi jurddašanvuogi ja vieruid mielde ja dasa lea maid sámegiella vuođđun.

Sámi boazodoalus leat buot guovllu ássit oasálaččat, olbmot veahkáhallet ja dorjot guđetguimmiideaset, sii atnet buriid oktavuođaid, gulahallet ja ipmirdit guđetguimmiideaset.

Verddevuohta lea doložis, boazodoalu álggu rájes juo leamaš deaŧálaš oassin sámi boazodoalus ja kultuvrras. «Verddevuohta doalaha ain odne sámi boazodoalu badjin ja jus dat nohká, de nohká maid sámi boazodoallu». (Máhte Máhtte, Mathis Mathisen Sara, Guovdageainnus, Boazoealáhus Searvvi ovdaolmmoš).


Verddevuođa álgu

Vuosttaš gii muitala boazodoalu birra davviguovlluin, lea Ottar, guhte elii loahpas 800 jagiin m. Kr. Son mátkkoštii davviguovlluin ja čálii dáid mátkkiid birra Gonagassii Alfred den Store. Su muitalusa mielde elle sámit dalle goddebivdduin, muhto sis ledje bohccot maiguin geasuhedje gottiid bivdinmuddui.

Goddebivdu bisttii davviguovlluin gitta 1700-lohkui, muhto lei gal dalle sakka unnon. Dan sadjái ledje sámit dápman gottiid 89boazun ja boazodoallu šattai eambbo ja eambbo mávssolažžan.

Jáhkkimis 1600-logu mielde álge eambbo siidajuohkimat ja guhkit johtimat. Go sámit álggos álge johtit mearragáttiide, de sii eai dárbbahan buot biergasiid fievrredit mielde dohko. Sii guđđe dálvebiergasiid juovaide ja dakkár báikkiide gosa spiret eai beassan. Muhto sii leat maid hui áigá álgán hukset visttiid mat leat muorrageažis – njalla. Go fásta ássit geat eai lean johttisámit, hukseje viesuid de ásahe boazosápmelaččat áittiid sin viesuid lusa ja dáluolbmot gehčče bearrái sin áittiid ja gálvvuid. Dan ovddas ožžo fas dáluolbmot bierggu ja ávdnasiid bohccos ja nu viiddui ja ovdánii lonohusgávpi ja maiddái boazogeahččan dáluolbmuid ovddas. Fásta ássit leat maid álo atnán herggiid ja giđđat bidje sii herggiideaset boazosápmelaččaid ealuid mielde.

Álgoálggus ii lean birgenláhki dušše ovttain ealáhusain. Dan dihte boazosápmelaš maiddái bivddii ja guolástii, fásta ássi anii bohccuid, bivddii, guolástii ja mearraolmmoš gávppašii ja bivddii ja nu ain – lassin dan ealáhussii mii sus máhka lei váldoealáhussan. Dán gohčodit dál lotnolasealáhussan. Dađistaga go muhtimiin stuorui boazodoallu ja johtigohte eambbo ja guhkeliidda, álge boazodoallit lonohallat gálvvu eará olbmuiguin.

Fásta ássit fas dárbbahedje dálvvi áigge herggiid vuojánin, noađđeguoddin, geaseheaddjin ja dieđusge muđuid dárbbahe bohcco niestin. Go fásta ássit hukseje viesuid de álge johttisápmelaččat orrut sin viesuin dálvet. Goappašagat dárbbaheigga nuppi ja dainna lágiin ovdánii verddevuohta.


Boazosápmelaččaid verddevuohta dáluolbmuiguin ja mearraolbmuiguin

Boazosápmelaččat johte giđđat mearragáttiide ja dálvet orro duoddariin. Sii dieđus eai fievrredan visot biergasiid orohagas nubbái, muhto guđđe daid fas nuppe jahkái – dálvebiergasiid dálveorohahkii ja geassebiergasiid geasseorohahkii. Sis ledje verddet goappá nai sajis mat gehčče biergasiid dassá go ieža fas 90bohte. Dan ovddas attii boazosápmelaš bierggu dahje geahčai bohccuid verddesis. Oskkildit iežas opmodaga nuppi gehččui, fertii leat luohttámuš dan nubbái. Nu leage buorre verdde hui dárbbašlaš ja mávssolaš. Jus dálu- dahje mearraolmmoš lei buorre verdde de gal bures seilo ja lassáne sus bohccot ja boazosápmelaš fas oaččui, go lei buorre gaskavuohta, orrunsaji, niestti ja bivuid verddestis. Lonuhus viiddui dan ektui go goabbá nai dárbbahii ja nagodii ja dat lea rievdan dan ektui go servodat ja biergenláhki muđuid lea rievdan. Muhto verddevuohta gávdno ain odne boazosápmelačča ja mearraolbmo; boazosápmelačča ja dáluolbmo gaskkas.

Ferten vuos čilget sániid mearraolmmoš ja dáluolmmoš ja guđe áiggi birra muitalan.

Mearraolbmuin oaivvildan mearragátteássi, guhte ássá doppe gos boazosápmelaččain lea geasseorohat, namalassii (dán oktavuođas) oarje-Finmmárkku ja Tromssa fylkka mearragáttiin. Dát mearraolbmot leat sápmelaččat ja sii leat hupman sámegiela. Odne leat oallugat sis dáččaluvvan, muhto eatnašat sis leat sámi sogas. Sii ledje guollebivdit ja smávvadálolaččat, odne gal leat eará bargguin maiddái.

Dáluolbmuin oaivvildan dán oktavuođas fásta ássi Guovdageainnus. Sus lea ovdal leamaš ealáhussan smávvadállu, bivdu, guolásteapmi, sáhtostallan, murjen, duodji, gávppašeapmi jna. – dávjá moadde dáin ealáhusain dahje juo visot. Son orru viesus juogo márkanis dahje smávvabáikkiin suohkanis, ja odne sáhttá sus muđuid leat vaikko makkár bargu.

Oaivvildan ođđa áiggiin dili dan rájes go teknihkalaš biergasat boahtigohte ja eiseváldit mearridišgohte boazodoalu siskkáldas áššiid, lágaid ja njuolggadusaid bokte. Go čálán verddevuođa birra ovdal, de lea dallego vuos ledje dábálaččat dološ bargovuogit ja heargevuodjin, ráiddostallan – diekko 20 jagi dás ovdal ja das maŋos.

Verddevuohta siseatnamis/dálveorohagas

P.L. Smith čállá girjjistis ahte Guovdageainnu guovlluin lea dáluolbmuin lagas oktavuohta boazodollui ja ahte maiddái sin birgenláhki lea bohcco ja guollebivddu duohken. Vuojánin ja geaseheapmái ii dohkken eará go heargi.

Nu go ovdalis muitaluvvon, de ledje dáluolbmuin ollu hearggit – ovtta dálus galget álggus dán čuohtejagi leamaš badjel 300 hearggi ja sii gehčče daid ieža dálvvi ja soames eará dáluolbmot bukte maid herggiideaset sin gehččui. Dáluolbmot bidje herggiideaset boazosápmelaččaid ealuid mielde davás giđđat. Dávjá ledje dáluolbmuin maiddái ollu eará bohccot go hearggit, boazosápmelaččaid geahčus. Sidjiide lei boazodoallu seamma dahje vel deatáleabbo go oapmedoallu. Giettit eai lean nu stuorrát, muhto sis ledje niittut mehciin maid láddjeje. Dasto borde jeahkála biebmun sihke omiide ja herggiide. Suinniid ja jeahkáliid geasehe herggiiguin viesuid lusa go siivu šattai. Jeahkála borde maiddái verddiide. Verddet dárbbahe jeahkála herggiide go bohte márkanii meassuide ja go muđuid lei dárbu veaddit herggiid. Dáluolbmot vuvde maid jeahkála eará olbmuide mat vánddarde herggiiguin, dahje lonuhe eará gálvvuin.

Dáluolbmot vudje mehciid; gárdo rievssahiid, juoŋaste ja sáhtostalle. Báhppa ja diggehearrát ledje fásta olbmot geaid dáluolbmot sáhtoste. Muorrageaseheapmái adnui maid heargi. Dáluolbmot čuhppe ja geasehe muoraid maiddái boazosámiverddiide.

Guovllu buot olbmuid birgejupmi lei bohcco duohken. Dan dihte atne ge visot dáluolbmot herggiid. Geain eai lean alddiineaset hearggit, sii ožžo verddiin luoikkas juogo herggiid dahje uđámagiid. Ollu dáluolbmot ledje buorit herggiid dápmat ja guhte uđámaga oaččui luoikkas dámai dan heargin, mii fas dasto lei ávkin boazosápmelažžii. Dáluolbmuid hearggit ledje hui lojit. Dat ledje iezaset geahčus dálvviid ja ledje barggus čađat. Dat ledje bures hárjánan olbmui. Buohkaid niestin lei dalle 92bohccobiergu ja guolli. Dáluolbmot bivde guoli, firbmo, nuhtto ja juoŋaste. Sii dolle boazosápmelaččaide guoli, ja boazosápmelaččat fas gehčče bohccuid dáluolbmuide dahje dolle bierggu.


Boazomearka

Buohkain, maiddái dáluolbmuin, lei boazomearka. Mánát, ledje dal dáluolbmuid dahje boazosápmelaččaid mánát, ožžo dávjá mearkka ristaskeaŋkan juo. Mearka lea eanas háviid váhnemiid rievdadus, ja dat rehkenasto árbedávvirin. Mearka lea hui mávssolaš eaiggádii – dat gullá olbmui seamma ládje go namma.

Dáluolbmot bidje dávjá verddiid ristváhnemin mánáidasaset (ja nuppe ládje) ja mánná oaččui dasto bohcco ristaskeaŋkan man ristváhnen ieš de geahčai ja nu álggii mánnái šaddat boazu ja sáhttá dadjat máná leat juo dalle verddevuođadilis. Bohccuid láveje maiddái headjaskeaŋkan oallugat addit – ja dat lea ain odne hui dábálaš. Jus de diktá addi luhtte dan bohcco, de šaddá verdden. Soai ferteba dieđus šiehttan dan. Boazosápmelaččat go ožžot bohccuid skeaŋkan gal dieđus vižžet daid iežaset lusa, muhto dáluolbmot sáhttet diktit leat addi luhtte. Jus dáluolbmos lea dihto verdde de čohkke dohko headjabohccuid. Dávjá leat ge dáluolbmot heajaid ja náittusdili oktavuođas šaddan verdden.

Mánná sáhttá maid dihto olbmo gáibmin navdot. Gáibmivuohta lea maid leamaš hui nanu oktavuohta sámiid gaskkas ovdalaš áiggiid.

Mánná navdui dávjá dakkár olbmo gáibmin gean váhnen anii gutnis. Gáimmešvuohta sáhtii leat nu go verddevuohta seamma mávssolaš ja nanus go fuolkevuohta. Gáibmi lei maid dakkár guhte sáhtii skeŋket mánnái bohcco.

Olu dálunuorat leat mannan bálván boazosápmelaččaide ja doppe diinen bohccuid ja maiddái nu šaddan verdden. Dáluolbmot bidje iežaset mánáid ja nuoraid biigán ja reaŋgan boazosápmelaččaide. Boazodoalus lea dat erenoamášvuohta ahte bargo-olbmuid 93dárbu rievddada áigges áigái. Nu go čohkkema ja rátkkašeami áiggi lea dárbu eanet olbmuide go muđuid. Dán leat oallugat čoavdán verddevuođa bokte – verdde veahkáhallá go boazodoalus leat ollu ja lossa barggut.

Boazosápmelaččat leat eanas easka nuppi máilmmesoađi rájes huksegoahtán viesuid čoahkkebáikkiide. Ovdal go ieža hukseje, orro sii verddiid viesuin dálvet. Doppe riegádahtte mánáid ja bajásgesse mánáid ovttas – soabade ja birgeje, vaikko viesut ledje unnit, dávjá 2-lanjat viesut. Boazosápmelaččaid mánát orro verddiid viesuin skuvlla váccidettiin dassážii go internáhtat bohte, ja soapmásat orro vel guhkit.


Aristokratia

P.L. Smith čállá ahte go Guovdageainnus boazosápmelačča ja dáluolbmo beroštumit leat russolassii, de ii almmatge šatta riidu, ja dábálaččat boazosápmelaččat mearridit. Sii leat aristokratia, ja dáluolbmuid birgen lea juohke ládje sin duohken. Muhto maiddái boazosápmelaččat dárbbahe buriid oktavuođaid dáluolbmuiguin. Sii dárbbahit dáluolbmuin veahki boazobargguide ja dasto lei dáluolbmuid murren ja eará bargu stuora healpun sidjiide. Jus verddežagat eaba lean duhtavaččat goabbatguimmiineaska, de lei dieđus vejolaš lonuhit verdde. Dan dihte ferte maiddái boazosápmelaš doarjut iežas verdde, jus dat lei viššalis ja veahkkás olmmoš, nu ahte ii masse su. Nuppe dáfus nohkko dáluolmmoš fargga jus ii doarjjo verddes.

Dáhpáhuvvá ahte soapmásat gevvet geahččobohcco ala dahje eai šat merke misiid verdde merkii jus son ii leat miela mielde. Ovdalaš áiggiid lei boazosápmelaččain eanet fápmu dáluolbmuid badjel go dál. Dáluolmmoš fertii gierddahallat, go su birgen lei bohcco duohken.

Dáluolbmuid eallin lea hui sullii boazosápmelačča. Dáluolmmoš maid eallá meahcis ja dainna maid meahcci addá. Son ii ane dállui ja eatnamii oamastanvuoigatvuođa nu go dáčča dálolas dahká. Su birgen lea nu ollu meahcásteami ja bohcco duohken 94ahte son ii ane eananbihtá, man alde dállu ja návet lea, nu deaŧálažžan, muhto buot daid iešguđetlágán birgenlágiid ovtta muttos. Sudno biktasat ja duodji leat maid ovtta lágánat. Go sudno eallin lea nu ovtta ládje, de dáluolmmoš ipmirda ja máhttá boazodoallobargguid. Nu dovdá dáluolmmoš boazodoalu seamma bures go boazosápmelaš ja sáhttá leat veahkkin doppe. «Go lea birra sámi servodat, gos lea máhttu badjedili birra, de lea vejolaš doppe oažžut olbmuid badjedillái dárbbu mielde, nugo bálvvá dehe beallelačča.» (Mikkel Nils Sara, s. 32) Nu leat oktavuođat ja buorit gaskavuodat ovdánan, mat ledje dárbbašlaččat goappeš beliide. Boazosápmelaš gal ii máhttán buot dáluolbmo bargguid, son lávii dáluolbmo veahkehit dušše bohccuid geahččamiin ja dasa gullevaš doaimmaiguin.


Verddedoaimmat

Doaimmat mat dáluverddiin leat leamaš ovdalaš áiggiid, leat nu go suinniid čuohppat, muoraid čuohppat ja geasehit, johtinláibbi láibut, reagaid divodit, duddjot, bidjat mánáideaset biigán ja reaŋgan, veahkáhallat erenoamážit rátkin- ja čohkkenáigge, vielpáid biebmat, herggiid dápmat, dasto barggahii boazoverdde dáluolbmuid herggiid johtináigge ja muđuid go dáluolbmos eai lean hearggit iežas luhtte, biergasiid atnit geahčus, sálteguoli ja varasguoli skáhppot, jeahkáliid bordit ja geasehit, váldit verdde orrut iežas dállui dálvái ja muđuid meassuid áigge ja verdde mánáid dan botta go dat skuvlla vázze. Olles bearaš lei mielde dáin doaimmain, juohkehaš barggai dan maid máhtii ja sáhtii.

Boazoverdde fas geahčai dáluolbmuide bohccuid ja herggiid, bijai bierggu, gápmasiid, duljiid ja beaskanáhkiid.

Lei gal hui dábálaš ahte dálunuorat manne bálván beaskka diinet. Verdde sáhtii addit mánáide bohcco, jus mahkáš lei ristmánná dahje gáibmi.

95Movt dasto lea dilli odne?

Odne lea ain verddevuohta bárisin Guovdageainnu guovlluin.

Dal lea dieđusge hearggástallan goasi áibbas nohkan. Lea vel soames hárve dáluolbmot doaresbealbáikkiin mat dárbbahit herggiid. Verddevuohta lea geahččobohcco duohken – dat lea hui oallugiid, dakkár olbmuid mat muitet ovdalaš verddevuođa, oaidnu. Bohccobiergu lea ain deaŧáleamos biebmun eanas olbmuide Guovdageainnus, ja dat lea sivvan dasa go ain odne lea verddevuohta dárbbašlaš ja dábálaš. Dáluolmmoš seastá ollu ruđa go ii dárbbat niestebohccuid oastit. Boazosápmelaš fas seastá ollu ruđa go ii dárbbat bálkáhit veahki stuora bargguid áiggi. Reaŋga mávssálii máŋggaid duhát ruvnnuid moatti beaivvis dan sadjái go verdde ii gáibit eará go iežas moadde bohcco geahččat ja dasto geavaha son iežas muohtaskohtera go lea verdde ovddas bargame. Verddii ii dárbbaš ruđain máksit, son bargá dan ovddas go ii dárbbaš niestebohccuid oastit. Dienas gal dieđus ii leat jus rehkenastá ruhtaárvun masson bargobálkká iežas barggus, nuvttá bargama verddii, skohtera doallama j.d. Dalle gal gárttalii ollu hálbbibun oastit moadde niestebohcco. Dat maid dáluolmmoš oažžu verddevuođas ii rehkenasto dáinna lágiin. Gii dan dahká, heaitá verddevuođa! Verddevuohta lea odne dávjjimusat fulkkežagaid gaskkas ja dalle lea lunddolaš ja riekta veahkáhallat goabbatguoimmis, almmá bálkká geahččat.

Nu go juo ovdal muitaluvvon, de dovde eanas dáluolbmot boazodoalu nu bures ahte sáhttet vaikko goas boahtit dohko bargat, nu go jus boazobargit leat buozanvuođas dahje muđuid dárbbahit veahki. Sis lea maid ipmárdus boazodoalu birra ja dan ládje maiddái leat buorren veahkkin. Stuora oassi olbmuin dán guovllus ellet lotnolasealáhusain, smávvadáluin ja sesoŋgabargguin ja sis lea buorre vejolašvuohta maiddái leat mielde boazodoalus. Dan dihte atnet sii verddevuođa ja ieža maid eaiggáduššet veahá bohccuid. Lea diehttelas ášši ahte olmmoš viššaleappot bargá verddes ovddas go alddis maid leat bohccot. Erenoamážit sidjiide guđet leat ovdalaš áiggi maid leamaš verdden, 96lea deaŧalaš joatkit dán oktavuođa ja veahá boazodoalu. Soapmásiidda lea geahččoboazodoallu dienaslassin.


Čiegus bargguhisvuohta

Dihto ášši lea maid ahte Guovdageainnus lea unnán eretfárren, vaikko lea ge stuora bargguhisvuohta. Boazodoallu doaibmá maiddái muhtin lágán sosiála institušuvdnan erenoamážit bargguhisvuođa áiggiid. Olmmoš guhte massá barggu, sáhttá ain ávkki bargat verdde luhtte, boazodoalus. Son dovdá ahte sutnje lea dárbu ja dat unnida váttisvuođaid mat čuvvot bargguhisvuođa dili.

Ealáhusláhki Guovdageainnus lea erenoamáš dan dáfus go doppe lea nu ollu lotnolasealáhus. Dat čájehuvvo Sámi Instituhta čilgehusas Ressursalávdegoddái, 465 olbmo jearahallama vuođul Porsáŋggus ja Guovdageainnus jagis 1976. Boazodoallu lea leamaš oassin buot ealáhuslágiin, earet industrias ja vuotnabivddus. (gáldu: Mikkel Nils Sara s. 20/NOU 1978:18A) Hui oallugiin leat bohccot nuppiid geahčus. Dát oktavuohta lea deaŧálaš doalahit buriid gaskavuođaid dáluolbmuid ja boazosápmelaččaid gaskkas – go soai leaba goabbatguoibmáseaska veahkkin ja ávkin.

Nuppe dáfus lea boazosápmelaččas juoga mii dáluolbmos ii leat – namalassii friddja meahcánstanlohpi. Soaitá nu ahte dáluolmmoš dušše dalle beassá meahccái, muohtaskohteriin ja eará fievrruiguin, go lea verdde mielde.

Bargguid dáfus lea verddevuohta sullii dat seammá odne go ovdalaš áiggiid, nu go dat lea ovdalis čilgejuvvon. Herggiid geahččan gal lea juo measta nohkan, muhto bohccuid geahččan gal lea hui dábálaš odne maid. Dál eai leat dáluolbmuin nu ollu geahččobohccot go ovdal. Dalle sáhtte čuođit bohccot dáluolbmuin. Dál gal lea mihá dábáleabbo ahte leat moatti logi rádjái – dan meare ahte oažžu moadde niestebohcco jagis. Boazodoalloláhka ja -njuolggadusat bidje rádjin 20 ovttaskas olbmui ja 30 bohcco bárragoddái. Ođđa áiggit leat dieđusge buktán 97ođđa bargguid boazodollui, nu go báber- ja rehketdoalu. Dál lea hui dábálaš ahte dáluverdde fievrreda rehketdoalu ja doaimmaha čállinbargguid. Sáhttá maid ahte dáluverdde luoiká biilla dahje skohtera verddii. Viesu geahččan lea ain dál dáluverdde doaibman go boazosápmelaččat johtet davás ja maiddái goikadallat ja fáktet sin giđanisttiid. Dál mohtoráigge ollejit boazosápmelaččat fas viežžat biergguideaset go leat goikan.

Dál leat maid verddevuođat vaikko dáluolbmos eai soaitte bohccot, muhto baicca oažžu bierggu dan ovddas maid ieš bargá. Verddevuođa vuođđun lea juogalágán lonuhus ain odne. Dát lea eanemus nuorat dáluolbmuid verddevuohki. Stuora oasis sis ii leat šat dat seamma diehtu ja boazodoalu dovdu go ovdalaš olbmuin lei. Gávdnojit gal ain nuorra dáluolbmot mat barget ja máhttet buot boazobargguid ja mat atnet verddiid nu go ovdal lávii.

Boazodoallu oktan verddevuođain lea deaŧalaš sámikultuvrra guoddi, muhto in jáhke dábálaš olbmot doalahit dán oktavuođa kultuvrra dihte – muhto baicca dán dihte go dat addá sidjiide persuvnnalaččat juoidá maid atnet árvvus.

Verddevuohta mearariikkas/geasseorohagas

Adolf Steen čállá girjjistis Kautokeinostudier ahte dađi mielde go ealut sturro, de čuvvo boazosápmelaččat ealuid njárggaide ja sulluide ja válde geasseorohahkan dáid eatnamiid. Álggos eai lean gaskavuođat nu buorit doppe olbmuiguin, go bohccot vigge dáluolbmuid eatnamiidda. Steen namuha diggegirjjiid 1692 rájes gitta 1780 rádjái, main oaidná ahte mearraolbmuid ja boazosápmelaččaid gaskavuođat eai lean nu buorit. Lea maid čielggas ahte muhtin mearraolbmot geavahe boazosápmelaččaid buhtadangeatnegasvuođa alcceseaset buorrin. Sii vuojehe bohccuid gittiide vai dasto besset buhtadusa gáibidit. Váidimat ledje nu ollu ahte diggi bijai 1780is meari ahte boazosápmelaččat galget johttát mearariikkas 8 beaivvi ovdal mihcamáraid. Jurdda orru 98leamaš hehttet boazosápmelaččaid johtimis mearariikii. Vaikko eai leat dieđut dan birra, de orru leamen čielggas ahte eiseváldit maŋŋel ipmirdedje dán mearrádusa boasttuvuođa, go dat jođánit heitojuvvui, goit Guovdageainnu sámiid dáfus.

Ollu sajiin ledje datte mearraolbmuid ja boazosápmelaččaid gaskavuođat hui buorit. Boazosápmelaččain ledje sávzzat ja gáiccat, maid mearraolbmot gehčče dálvvi badjel. Mearraolbmuin ledje fas bohccot boazosápmelaččaid geahčus. Jus boazosápmelaččat nohkkoje dahje heite boazodoaluin, de sáhtte ássagoahtit mearragáttiin guollebivdin. Dáhpáhuvai maid ahte mearra- ja boazosámiolbmot náitaladde oktii ja nu šattai fuolkevuohta, ja dat buoridii gaskavuođaid ain eambbo.

Ollu boazosápmelaččain, erenoamážit suolohasain, lea geasi áiggi leamaš dilli eará doaimmaide lassin boazodollui. Sulluin ja njárggain sáhttá eallu leat veaiddalasas geasi. Dalle aste boazosápmelaččat bivdit meara, jogaid ja jávrriid, sii atne sávzzaid ja gáiccaid mielkki várás. Mearraolbmot gehčče sin sávzzaid ja gáiccaid dálvvi.

Verddevuohta mearariikkas lea árvvusge seamma boaris go verddevuohta siseatnamis. Dát lea álgán seamma ládje, namalassii ahte boazosápmelaččat guđđe biergasiid sin lusa ja dát viiddui dađistaga gálvvu ja veahki lonuheapmin velá.

Verddevuohta mearariikkas lea muđuid álgán nu go siseatnamis, sii dárbbahe guđetguoimmisteaset veahki. Ristváhnendoaimmat ja gáibmin-navdinvierut leat ovtta ládje. Mearraolbmot ledje sápmelaččat ja hupme sámegiela. Sii dovddade ja gulahalle bures boazosápmelaččaiguin. Dávjá orro boazosápmelaččat gesiid iežaset verddiid luhtte. Mearraolbmot veahkehe sulluide johtimiin – suvde olbmuid, gálvvu ja váiban čearpmahiid; ja muđuid veahkáhalle ja dorjo guđetguimmiideaset.


Movt odne lea dilli?

Muhtin gaskaahkásaš olmmái Návuonas eret, geainna lean humadan, muitala ahte sus lea ain odne verdde. Dán verdde áhčči 99ja čeahci leigga fas su ádjá ja áhči verddet, nu ahte verddevuohta lea čuvvon buolvvas bulvii. Son muitala viiddáseappot ahte «ádjá áigge ledje oallugiin verddet. Dál leat dušše sámegielagiin verddet. Earát leat dáruiduvvan ja amasmuvvan boazosápmelaččaide. Mii sámegielagat sáhttit gielamet bokte oažžut oktavuođa ja ipmárdusa boazosámi dillái ja sin jurddašanvuohkái – ja nu eai leat mis riiddut singuin. Muhtimat min guovllu olbmuin gáđaštit min go mis lea giella ja oktavuohta. Ovdal láveje boazosámit orrut gesiid gođiin min dáluid lahka, ja visttiin jus dat ledje. Dál mii luoikat verddiidasamet fatnasa guollebivdui, lonuhit ja oastit bierggu ja guossástallat guđetguimmiideamet luhtte.»

Mikkel Nils Sara čállá maid seamma ládje ahte verddevuohta lávii ovdal bistit máŋggaid buolvvaid ja ahte sii veahkáhalle guđetguimmiideaset almmá doallamis rehkega goabbá lea vealgugas ja man olu. Sis lei lagas oktavuohta ja ustitvuohta. Muhto dál, maŋit áiggiid, lea ovdalaš gálvvuid ja veahki lonohallan ollu mearrasámiin nággejuvvon gávpin, man ovddas galgá nu ja nu ollu máksu. Ovdalaš verddevuohta lea dáinna lágiin jorran gávpin mii livččii sáhttán vaikko guđiid olbmuid gaskkas, nu ahte ii sáhte šat gohčoduvvot sámi verddevuohtan. Sivvan dása lea ođđa birgenlági dilli ja ahte «mearrasámi gilit leat dađi mielde šaddan eambbo ahte eambbo riikka ruhtabirgenlági duohkái. Nubbi lea fas ahte sámivuođa árvvu njeaidin lea dagahan ahte lea dáčča eallinvuohki mii dál árvvus adnojuvvo. Mearrasámit, erenoamážit nuorat, doallagohtet iežaset rivgun/dáččan, ja garvigohtet visot gokko sáhttá sin sámivuohta gessot ovdan.»

Movt ja manne lea verddevuohta rievdame?

Guovdageainnus lea ain odne oallugiin verdde ja ollu dáluolbmuin lea boazomearka. Sii geain lea mearka, atnet dan hui divrrasin ja measta seamma mávssolažžan go iežaset nama. Nu 100go ovdalis muitaluvvon, de lea verddevuohta oallugiid mielas geahččobohcco duohken.

Boazodoalloláhka, mii bođii 1978is ja mearkanjuolggadusat, gáržžidit vejolašvuođa dáluolbmuide atnit mearkka. Lága mielde galgá olmmoš leat juogo boazoeaiggáda mánná, áddjut/ áhkkut, oabbá/viellja dahje oappá/vielja mánná jus galgá oažžut atnit bohccuid ja mearkka. Dat mearkkaša ahte olbmot eai šat beasa, nu go ovdal, ieža válljet alcceseaset verdde. Ovdal lei hui dábálaš ahte verddežagat eai lean jur nu lagas fulkkežagat. Soai šiehtaiga verddevuođa eará ákkaid geažil, dávjá praktihkalaš ákkaid, nu go dan ahte dáluolmmoš ásai vuogas báikkis boazosápmelačča orohaga dahje johtingeainnu ektui, náittusdili bokte – jus mágažagain juobbá lei dáluolmmoš ja nubbi fas boazosápmelaš, de soai sáhtiiga šaddat verddežahkan, ja seamma go dálunieiddas lei sivjjot boazosápmelaš jna. dahje guovttis šattaiga verddežahkan go nubbi attii headjaskeaŋkan bohcco ja geahčai dan ja muđuid go heivii bures verddevuohta juste duoinna olbmuin. Dávjá bisttii verddevuohta máŋggaid buolvvaid ja dalle dieđus gáidá fuolkevuohta buolvvas bulvii. Go ii šat ieš beasa válljet verdde, de muhtimat heitet verddevuođa. Geat juo lága čuvvot, šaddet maiddái dálá verddiid heaitit – jus dat eai leat áibbas lagas fuolkkit.

Dál lea Oarje-Finnmárkku boazoguohtunguovllu mearkalávdegoddi sihkkon ollu mearkkaid. 1987as sihkkojuvvoje moadde čuođi mearkka dakkár olbmuin geat lága mielde eai gul sáhte atnit bohccuid. Ollu dáin áššiin leat váidojuvvon ja nuplohkái olbmo leat diggái mannan áššiin. Oallugat geain leat mearkkaid sihkkon, eai leat doahttalan mearrádusa, go dat orru sin mielas nu issoras boastut ja njulgestaga opmodaga rievideapmin go mearkka váldet ja bohccuid sihtet njuovvat. Ášši govvejuvvo bures das go mearkalávdegotti dálá ovdaolmmoš atná verddiid geaid lága mielde ii leat lohpi. Ii dat ovdaolmmoš ge guhte lei mielde sihkkume daid ollu mearkkaid 1987as, leat heaitán iežas verddiid, ii ge sihkuhan sin mearkkaid. (Dát dieđut bohte ovdan diggeáššis Guovdageainnus golggotmánus 1989). Sii geat eai leat 101doahttalan mearrádusa leat joatkán verddevuođaset nu go ovdal ja miesit leat merkejuvvon daid sihkkojuvvon mearkkaide. Dásssožii ii leat singuin dahkkon mihkke eiseváldiid bealis ja ii várra šat dahkko mihkke ovdal go dikki boađus ollásit čielgá. Sii vuoittáhalle gielddarievttis, muhto ášši váidojuvvui alit riektái.

Juogo dáluolbmot dahje boazosápmelaččat, (ja muhtin muddui mearkalávdegoddi nai) doahttalit mearkanjuolggadusaid ja boazodoallolága dán dáfus, ja eai suige gallis leat buorrindohkkehan mearkka sihkuheami. Dákko boahtá hui bures ovdan ahte eiseváldiid mearrádusat eai heive sámi boazodollui ja dan dárbbuide. Láhka ja njuolggadusat leat njuolgut hehttehussan dan erenoamašvuhtii mii verddevuohta lea. Láhka bođii 1978 ja 1987 rádjái eai lean olbmot heaitán vel geahččobohccuid. Eai leat vel dál ge heaitán vaikko boazodoalloeiseváldit sihkuhe čuđiid mearkkaid.

«Maid mun lean fuobmán iešguđet vihtaniid cealkámušain, lea ahte mii eat sáhte hupmat boazodoalu birra, muhto sámi boazodoalu. Juoga lea mii báhpiriin čuožžu, áibbas eará mii fas doaimmahuvvo. Dat maŋit lea guhkes áiggi mielde ovdánan. Boazodoaluin ii leat bargojuvvon dan dihte vai kultuvra bisuhuvvo. Boazodoalu ovdáneapmi lea ovdánahttán sámi kultuvrra. Boazodoalu ovdáneapmi lea sámi kultuvrra siskkobealde dáhpáhuvvan. Morála ja doaibma lea ovdánan kultuvrra oktavuođas. Dat boazodoallu mii doaimmahuvvo lea eavttuid mielde maid láhka ii dovdda. Okta doaba lea ovttasbargu – verddiin, siiddain – láhka hehtte dákkár ovttasbarggu. Ovdamearkan dasa lea go dát diggeášši lea dárbbašlaš.

Lága organiserenmihttu lea iežá ealáhusvugiid mielde. Orohat -stivrra bargovuohki lea bajil vulos. Boazodoalu dábálaš organiserenvuohki lea leamaš «duolbbas» (=buohkat ovtta dásis)…

Lean ipmirdan ahte konsensus (=doahttaleapmi, mieđiheapmi) lea sámi mearridanvugiin hui deaŧalaš.» (Čilgehusat ruođuid siste leat mu lasáhusat).

102«In galgga ipmirduvvot dainna lágiin ahte oaivvildan dan kultuvran mii ii galgga rievdat. Dieđusge rievdá boazodoallu. Muhto rievdadusat mat leat dáhpáhuvvan leat dárbbuid mielde mat leat čuožželan boazodoalus ja nu leat čovdosat gávdnon. Dán oktavuođas lea áibbas eará servodat, Eanandoallodepartementa, gávdnan čovdosiid.» (Ivar Bjørklund, áššedovdi-duođaštusastis mearkaášši dikkis Guovdageainnus).

Boazodoallu mas maid verddevuohta lea oassin lea sámi boazodoallu, vaikko leat ge ođđaáigásaš biergasat ja neavvut váldon atnui. Dat lea dáhpáhuvvan dárbbuid mielde mat leat leamaš ja leat eaktodáhtus váldon oassin boazodollui. Lágat ja mearrádusat mat regulerejit boazodoalu rihkkot sámi boazodoalu – dan dihte go dat leat ráhkaduvvon eiseváldiin Lullinorggas, mat eai dieđe eai ge ipmir sámi jurddahanvuogi ja boazodoalu iežas organiserema, mii lea áiggiid čađa ovdánan buoremussan boazodollui alcces. Lágat hehttejit árbevirolaš organiserema ja doaimmaid mat gullet árbevirolaš boazodollui. Dán oainnu nanne maiddái Mikkel Nils Sara go lohká ahte eiseváldit gehččet teknihkalaččat ja atnet boazodoalu álkis gaskavuohtan olbmo, bohcco ja guohtuma gaskka, eai ge ipmir organiserema beali.

Boazodoalloláhka addá vejolašvuođaid stáda boazodoallo-hálddahussii bidjat olgguldas meriid boazodollui, ja muhtomiin maiddái siskkáldasat muddet eallodili go dat gul lea uhkádussan olgguldas meriide. Dábálaš boazodoalus lea baicca dat eaktu ahte ealáhusa ja orohaga mearrádusat dahkkojit ollásii báikki ja siidda dásis.

Eará mii maid dieđusge váikkuha verddevuođa rievdamii, lea ođđa áigi ja birgenláhki. Dál eai šat nu ollu dárbbat boazosápmelaččat dáluolbmuin veahki, dan sivas go sis lea ruhtadilli nu ahte nagodit bálkáhit veahki jus dáhttot. Sis leat alddiineaset viesut ja iežaset olbmot geat gehččet viesuid go ieža leat geasseorohagas; dál go buohkat eai šat čága boazodollui, de leat soapmásat márkanbáikkis bargguin.

Boazosápmelaččat ožžot čevllohallat. Seamma ládje lea dáluolbmuiguin nai, eai sii ge dárbbat verddevuođa šat. Sii nagodit 103oastit bierggu jus dáhttot ja buohkat eai gille doarjut boazosápmelaččaid dan moatti bohcco dihte, ja njuvvet daid eret.

Máŋgga dáfus oaidná ahte čeavláivuohta ja amasmuvvan lea boahtán ovdalaš verddežagaid gaskii. Go ii leat šat duohta dárbu nubbái, de lea mihá jođaneabbo moaitit ja suhtastuvvat ja atnit eahperehálažžan bargguid juogadeami ja dasa návccaid bidjama – ja nu lea maiddái geavvan oallugiiguin. Otná boarrasat olbmot gal vel leat verddežat, muhto oallugat sin mánáin eai leat šat nu mielas dán ortnegii.

Gáđašvuohta lea maid sivvan verddevuođa rievdamii. Erenoamážit boazodoalloláhka addá rivttiid boazosápmelaččaide maid dáluolbmuin váldá – omd. meahcástan-, guollebivdin-, muorračuohppan- ja vánddardanlobiid. Dákkár juohku ii lean ovdal go ođđa boazodoalloláhka bođii 1978is. Dábálaš olbmot eai dovdda lágaid ja njuolggadusaid, sii leat dušše gullan ahte duon ja duon ii oaččo dáluolmmoš šat. Oallugat doivot ahte boazosápmelaččat dat leat sin vuoigatvuođaid váldán – erenoamážit boazomearkaáššiin, dan dihte go leat dušše boazosápmelaččat mielde mearkalávdegottis. Soames lahtut atnet bággun čuovvut lága ja njuolggadusaid ja muhtin lea maid dakkár mii ii beroš árbevieruin, dološ vugiin ja kultuvrras. Hui dávjá leat váilevaš dieđut sivvan heajos oktavuođaide mat muhtin olbmuid gaskii leat boahtán. Nuppe dáfus ii leat imaš go dáluolbmot suhtastuvvet dainna go erenoamažit vánddardanlohpi lea gáržžiduvvon. Nu go ovdal daddjon, de lea meahcásteapmi deaŧálaš ealáhussan ollu olbmuide Guovdageainnus, ja sidjiide lea hui bahčat go galget juohke háve ohcat sierra lobi beassat vuojistit iežaset murjen-, bivdo- ja guolástanbáikkiin – ja nuppit fas besset vánddardit jur gos háliidit, vaikko man joavdelasaid.

Sivvan dasa go verddevuohta rievdá mearariikkas, lea muhtin muddui ovddit kapihttala loahpas juo čilgejuvvon, namalassii ahte doppe leat olbmot dáččaluvvon dan muddui ahte eai šat hálit dovddahit sámivuođaset. Dát lea dieđusge lassin dasa go birgejupmi lea buorránan ja olbmot muđuid leat čevlon. Mearraguovlluin lea maid gáđašvuohta dan dihte go boazosápmelaččain 104leat eambbo rievttit go mearraolbmuin. Boazosápmelaččain leat boazoguohtunguovlun goasi obba Finnmárkku ja Tromssa fylkkat. Mearraolbmot atnet maid mehciid geasseguohtumin sávzzaide ja gáiccaide ja nu šaddá gilvaleapmi ja riidu eatnamiid alde. Go eai šat dovddat nu bures go ovdal, eai ge gulahala ja áddehala, de šaddá riidu. Boares olbmot lávejit lohkat ahte ovdalaš áiggiid ii lean sis goasse riidu eatnamiid alde, ja mearraolbmot eai lean nu gierddoheamit jus soames boazu manai ge gittiide.

Verddevuohta lea maid rievdan dainna lágiin ahte soames olbmot eai šat oainne verddevuođa buriid, dahje sii eai beroš dain.

Soames boazosápmelaččat lohkat ahte geahččobohccot gáržžidit guohtumiid sidjiide geat duođas dárbbahit daid. Dása vástidii boazodoallohoavda mearkaášši dikkis Guovdageainnus ahte geahččobohccot dán dáfus eai mearkkaš maide. Dat leat moadde gos nai ja dáid heaitin ii váikkut guohtumii, ii ge dasa ahte eanebut beasale álgit sápmái. Geahččobohccot rehkenastojit orohaga mearriduvvon boazolohkui.

Dáluolbmuid ja boazosápmelaččaid eallinvuohki lea gáidan goabbatguvlui. Nuorra olbmot eai dovdda dan nuppi eallinvuogi seamma ládje go sin váhnemat ja ovdalaš olbmot. Ja go amasmuvvá, de ii ane oktavuođaid, ii ge dárbbat nuppiid.

Soaitá nu geavvat ahte maŋemuš dáluverddet šaddet ovdalaš boazosápmelaččat, dahje boazosápmelaččaid mánát geat heitet boazodoaluin. Sis lea vel áibbašeapmi boazodollui ja beroštupmi ja dáhttu veahkehit – ja dát oaidnu bistá ovtta buolvva áiggi sin gaskkas nai. Vuoigatvuođat oainnat gáržot sidjiide maid ja nu várra boahtá gáđašvuohta sidjiide maiddái.

Lea čájehuvvon ahte verddevuohta lea bistán ollu jagiid maŋŋelii go boazodoalloláhka bođii gáržžidemiidisguin.

Verddevuohta lea bistán dan dihte go boazodoalloeiseváldit eai leat nu garrasit čuoččuhan lága mearrádusaid. Árvvusge leat vuordán dáluolbmuid bohccuid ja verddevuođaid nohkat. Dat goitge lea sin áigumuš leamaš, ahte oažžut eret boazodoalus 105buohkaid geain ii leat biergoprodukšuvdna váldoulbmilin. Stáhta áigu «oažžut eanemus vejolaš biergoháhkama dan mielde go lea vuođđu luonddus» ja addit «badjeolbmuide oadjebas ja buori ekonomalaš ja sosiálalaš birgenlági», nu go daddjo váldošiehtadusas.

Jahkásaš boazodoallošiehtadus lea váldošiehtadusa vuođul ja dan ulbmil lea nu go bajábealde oaidná, optimála biergoprodukšuvdna ja dienas. Dán vuođul stivrejuvvo obba boazodoallu. Dat váikkuha verddevuhtii maiddái, nu go sámi boazodoalu buot eará beliide. Mihtiduvvon biergoprodukšuvdnan ii daga verddevuohta maide. Jus dadjá otná verddiin leat moaddelogi bohcco guđes nai, de lea produkšuvdna (njuovvan) 3-4, mii ii leat mihkke namahuvvon mihtuid mielde ja dan dihte ortnet ii dorjojuvvo, nappo adno joavdelassan ja hehttejuvvo. Boazodoalu doarjjaortegiin, seamma go boazodoallošiehtadusas ja -lágas ja njuolggadusain, gávdnojit eará nai ovdamearkkat mat čájehit ahte verddevuohta hehttejuvvo. Lunddolaš gažaldat lea dalle ahte manne bat boazodoalu ovddasteaddjit, geat šiehtadallet stáhtain, dohkkehit dan. Ii go sidjiide leat verddevuohta mávssolaš? Soaitá gal nu maid, muhto nuppe dáfus lea šiehtadallan soabadallan. Addin ja oažžun. Oažžun dihte juoidá mii lei hui mávssolaš, ferte hilgut dan mii lea unnit mávssolaš. Dás in áiggo buohtastahttit mii lea addojun ja mii fas ožžojun, in ge árvvoštallat dáid árvvu. Maid dieđán ahte boazosápmelaččat eai leat mielas buot bohtosiidda maid Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi olaha šiehtadettiin, ležžet dal miellahtut dahje eai. Iešguđet olbmot leat iešguđet áššiin eahpeduhtavaččat.

Verddevuođa rievdamiin in oaivvil mun ođđa áiggi čuovvuma, nu ahte barggut leat earálágánat dál go ovdal, mahkáš dan ahte eai šat ane herggiid, eai šat boazosápmelaččat oro dáluolbmuid viesuin ja dakkáriid, muhto iežas verddevuođa institušuvnna rievdama – dan buori ja lagas oktavuođa rievdama mii lea boazosápmelaččaid ja dáluolbmuid gaskkas leamaš. Dát buorre oktavuohta gávdno ain muhtin dáluolbmuid ja muhtin boazosápmelaččaid gaskkas. Muhto dat ii leat šat dat dábálaš 106ortnet. Go eatnasiin ii leat dat ortnet de ii oidno nu bures buorre oktavuohta ja soabalašuohta mii goitge gávdno. Dat geat juo doalahit verddevuođa, atnet dan hui mávssolažžan ja deaŧálažžan.

Verddevuohta lea odne buot nannoseamos Guovdageainnus ja dat lea bistime, vaikko leat ge ollu hehttehusat. Sivvan go verddevuohta lea ain dan meare nanus go lea, lea eahpitkeahttá ahte eai leat buot njuolggadusat čuvvojuvvon. Boazodoalu báikkálaš eiseváldit eai leat beroštan áktiivvalaččat hehttet boares verddežagaid. Ođđa verddevuođat gal leat juo guhká hehttejuvvon, dakkárat mat gusket earáide go boazodoallolágas namuhuvvon olbmuide, nu ahte ođđa mearkkat eai mieđihuvvo.

Dál gal lea várra ahte verddevuohta nohká, go boazodoalloeiseváldit leat dáčča láhkadahkkiid prinsihpaid čuvvugoahtán ja atnigoahtán boazodoalu dušše biergoproduseantan, nu go muhtimat gáibidit ja leat čađat gáibidan, de nohká sámi boazodoallu oktan verddevuođain.

GÁLDUT:

Nielsen, Konrad: Lappisk ordbok, 2. opplag 1979

«Ottar» nr. 101, 1977

Paine, Robert: Til Norges Høyesterett, Samespørsmål og Altavassdraget, 1981

Sara, Mikkel Nils: Badje-ealáhusláhki ja boazodoallopolitihkka, 1988

Smith, P. L.: Kautokeino og Kautokeinolappene, l938

Steen, Adolf: Kautokeinostudier, 1956

Boazodoalloláhka, 9.6. 1978

Njuolggadusat bohcco merkema birra, 12.6. 1984

Diggeášši Guovdageainnus golggotmánus 1989.

Dáluolbmot stevdnen stáhta diggái dan dihte go sis leat boazomearkkat sihkkojuvvon.

Jearahallamat

Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket

Last ned

Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi.
Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.

Om cafe Boddu

cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.

Redaktør for boken er Harald Gaski. Gaski er forfatter og litteraturviter ved UiT – Norges arktiske universitet. Han har vært sentral i oppbyggingen av samisk litteratur som akademisk disiplin, og i 2006 mottok han den samiske språkprisen Gollegiella.

Boken utgis med tillatelse fra forlaget Davvi Girji ved Jan Helge Soleng, redaktør Harald Gaski og fra alle bidragsytere eller deres etterkommere og rettighetshavere.

Les mer..

Del boken

Tips dine venner om denne boken!

Del på Twitter
Del på Facebook

Gå ikke glipp av ett eneste ord.

Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.