Lean dávjá gullan ahte sápmelažžii ii mearkkaš áigu nu ollu. Doaivvun ahte dát čuoččuhus doalašii deaivása maiddá «mu» čálliid ektui. Sii leat gierdavaččat ferten vuorddašit girjji ilbmama – goit sii geat leat vuosttas áigemeari doallan. Mus livččii measta miella namahit sin sierra, muhto de lea oainnat nu ahte muhtumat gullet dan vuosttas jovkui geat jerrojuvvojedje ja earát gis dan maŋit, ja dasa lassin de gávdno vel sihke goalmmát ja njealját joavku ge. Dát ii mearkkaš gal dan ahte muhtumat leamaš eanet sávvojuvvon čállin go earát, baicce boahtá das go juohke doaimmaheaddjis lea dieđus ge soameslágan jurdda man mielde háliidivččii hábmet girjji. Áššit mat gieđahallojit, galggašedje muhtun láhkai heivet oktii, ja go de ain nubbi čálli dieđihii ahte ii sáhte čállit, de lei dušše ođđasit smiehttagoahtit mo de ođasmahttit čálliid oktiibidjama. Doaivvun goit ahte dálá hápmi livččii geasuheaddji, anán ahte girjjis leat miellagiddevaš ja berostahtti lohkosat, mat galggašedje heivet máŋggalágan lohkkiide.
Čoakkáldat lea juhkkon golmma oassái; 1) Gávdnat Sámi, 2) Dádjadit Sámis ja 3) Ohcat Sámi. Veadjá orrut imaš vuos gávdnat báikki, ja de easkka dádjadit guovllus ja ohcat dan saji mas lea sáhka, muhto dainna leamaš ge jurdda govvet otná Sámi dili. Juohke buolvvas lea bággu ođđasit suokkardallat dan kultuvrra ja servodatdili mas álbmot eallá. Dát guorahallan lea intellektuálalaš doaibma man juohke servodagas čađahit dáiddárat, akademihkkárat, snihkkárat ja buot jurddašeaddji olbmot. Nu dáhpáhuvvá Sámis ge, muhto hui uhcán dán jurddašeamis ihtá báhpárii dahje beaggá almmolaččat. Nu várra leamaš ge sámiid vierru dolin, muhto áiggit rivdet, ja ođđa dárbbut čuožžilit. Danin orru ge hui mávssolaš ahte mii sápmelaččat ge iskagoahtit iežamet servodaga gažadeaddji ulbmiiliiguin ja ohcci áigumušaiguin – nuppiid sániiguin; diehtit báikki gos mii leat ja dádjadat iežamet guovllus. Dattege lea maiddá dárbu dovdat luoddaearuid, ja otná Sámi máilmmis leat dat eanet go goassige ovdal. Dan dihtii fertet jurddašit man luotta mii čuovvulat ovddosguvlui, ja dasa lea káffeboddu oalle vuogas. Dalle beassat hálihit mo leat ollen deike gos dál leat, ja árvaladdat viidáset mátkki. Dát suokkardallan lea álelassii ođđasit ohcat geainnuid ja luottaid, rávnnjiid ja báruid mat mannet min bokte ja main mii leat oassin. Buohkat rivdet, ja šaddet ođđa earáláganvuođat. Fertet leat oahppásat guđet guimmiidasamet vai diehtaladdat, muhto fertet maiddá diktit juohkehačča čilget luotta iežas sániiguin. Muđuid min luottat vedjet nu sakka suorranaddat ahte eat dáidde šat dádjadit ge gávdnon Sámieatnamis.
Girjji osiid juohkin ii dattege leat nu fundamentála ahte áššit galget dien láhkai juhkkojuvvot, lea dušše lohkkái láidestahkan vilges girjesiidduid duoddariid vádjoleamis. Deattuhivččen várra sajistan nuppi oasi danin go ohcci gávdná juste dan dihtii go dádjada.
Leamaš áddjás proseassa oažžut áigái dákkár čállosa, vuosttas bovdejumi sáddejin jo fargga 4 jagi áigi, ja boarraseamos čállosat leat fargga golbma jagi vuordán. Dattege dat eai leat boarásmuvvan, go ii giella ii ge servodat liikkáge aiddo nu johtilit gal rievdda. Mii leat máŋggas geat dovdat dárbbu dán lágan čállosii, ja leamaš ge ollu doarjja ja movttiidahttin prošeavtta duohken. Duođaid váilu deaivvadansadji gos čálašit guhkebuš artihkkaliid go dakkáriid mat šihttet Sámi Áigái. Lea moddii jo geahččaluvvon álggahit áigečállagiid, muhto eai dat goit dássážii leat ceavzán eanet go moadde nummira almmuheapmái, de lea fas bunci ravgan. Ee. dákkár guorahallamušaid vuođul lea ge ahte dán vuoro geahččaluvvo essayčoakkáldat hápmin sámegielat čállosiid almmuheames, doaivagiin ahte ii leat áidna hávvi go kultureiseválddit juolludit ruđaid dán lágan smiehtastanboddui.
Dá lea goit vuosttas sámegielat essayčoakkáldat, muhto báhce ain nu máŋga čeahpes sámi čálli jearakeahttá dán vuoro, vaikko vel nu máŋggas earát geassádedje ge, ahte in bala álggage joatkagis. Áššit ja fáttát gal maid gávdnojit, lea dušše astat čohkánit smiehttat. Doivvošin ge ahte cafe Boddu movttáskuhtášii ságastallama – nugo jo sámiin leamaš ge vierrun háleštit káfestaladettiin, lehkos dal Samvirkekafeas gos nu Sámis dahje dollagáttis meahcebealde. Eai buot ságastallamat dárbbaš čállojuvvot, muhto oaivvildemiid vuođul vuolggahuvvojit goit dávjá jurdagat mat viiddidit gáržžes hiŋgaliid dahje dulbmet rájáid mat eai oppa berrešii ge leat.
Harald Gaski
Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket
Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi. Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.
cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.
Redaktør for boken er Harald Gaski. Gaski er forfatter og litteraturviter ved UiT – Norges arktiske universitet. Han har vært sentral i oppbyggingen av samisk litteratur som akademisk disiplin, og i 2006 mottok han den samiske språkprisen Gollegiella.
Boken utgis med tillatelse fra forlaget Davvi Girji ved Jan Helge Soleng, redaktør Harald Gaski og fra alle bidragsytere eller deres etterkommere og rettighetshavere.
Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.
