Sápmi servodaga olggobealde geahčadettiin

Ovdalaš juovllaid fidnejin vuorddekeahttá reivve, mas eavttuhuvvui ahte čálášin juoidá sámeservodaga olggobealde ássi sápmin.

Movttiidin garrasit. Teman árvaluvvui «Sápmi servodaga olggobealde geahčadettiin». Iežan mielas mus ledje vaikko man ollu dehálaš áššit muitalanláhkai. Eai leat ieža dušše fuomášan buot bargojuhkosiin ja lávdegottiin fuolakeahttá, go ásset menddo gasku servodaga, jurddašin suoli, ja áššis diehtti olbmo skealbma modji iđii njálbmečihkii.

Buot lei čielggas. Mus ledje ollu konstruktiivvalaš oaivilat sámeservodaga boahtteáiggi várás. Čálus lei juo juovlabasiid áigge gárvvis, váillui dušše ahte merken dan báhpárii. Lean goittot oppa ealliman áigge leamaš dakkár sealggahis olmmoš, guhte maŋida buot áššiid nu guhkás go veháge vejolaš. Nu geavai dálge. Eliimet badjel guovdadálvvi, bohte beassážat, ja mun dušše jurddašin ahte leat vel golbma guhkes mánotbaji áigi čállit.

34Dál go čálán dán máidnasa uhca lanjastan, de mus ii leat šat go váile vahkku. Dasa lassin lean hilgon guhkes dálvvi áigge oaivái cieggan čiekŋalis jurdagiid ja dál ferten hutkat buot ođđasit álggu rájis, ja issoras hoahppu deaddá mu hárduid.

Nappo sáhtán dadjat ahte geahčan dál servodaga olggobealde, áibbas dan maŋimuš ravddas.

Geahččalan muittašit maid olbmot dál dahket Deanuleagis, mu mánnávuođa guovlluin. Vuolle-Deanus suhket juo olles fártta luosa ja gesset giđđagolgadaga (vai juogo ležžet dange gieldán). Mu viellja Sámmol lea várra juo ceggen vuosttas buođu Steaččalatnjárgeahčái, mii goittot fargga cohkko ja man gártá gaikut dasto eret ja maŋŋá fávlledit, go čáhceallodat lea stáđásmuvvan. Sávan váimmustan ahte almmái lihkkoha dán geasige juoba ovtta českes giđđaguoli, váivi duššiid dádjut. Badje-Deanus várra beldejit, divodit áiddiid, gurrejit gužžagealláriid ja jálumusat leat gilván buđehiid juo moadde vahku dás ovdal.

Jurddašan man guhkes áigi lea dassái, go ledjen maŋimuš gearddi mielde giđđagolgadeamis. Dassái leat áiggážat. Leimmet vehá dilssit dasa, dasgo Badje-Deanus dainna ii gal riggon, eanet lei goarádussan dát árbevirolaš bivdovuohki, go gaikkodeimmet firpmiideamet buot máilmmi rutkošiidda, maid giđđadulvi lei njámastan fárrosis Kárášjotsis boanddaid njáskkahatravddain. Danin divttiimetge olbmuid golgadit giđđat lobálaččat Vuolle-Deanus, ja ieža sibildeimmet firpmiideamet áittis olggos easkka dalle, go ijat bures ránodišgohte.

Áhčči suohpui badjebeliid, mun vuollebeliid, Bikká-Ánde nanačárvvát almmájin lei áiruin ja min Sámmol lei ovdaskohttasis oahpásmuvvanin dán dološ bivdovuohkái.

– Galggat geahččat dárkilit, mo galgá suhppet, rávvii áhčči bártnis. – Suhppen galgá álo dáhpáhuvvat hui johtilit, dalle ii leat áigi ájahallat. Gávnnahallama várra lea dalle uhcit.

Mii finaimet juohke ija Deanu alde ja bođiimet easkka iđidis ruoktot. Ovtta beaivvi ledjen vehá dolkan ja vázzen eatni lusa.

– Eaibat dát min hommát leat vehá dakkáraš lobihis ášši, jerren sus nugo livččii deaddán ášši morálalaš bealli, vaikko 35duohtavuođus mu dettii dušše šlárvavuohta. Ii lean hálo vuolgit ihkku neavrres dálkin stullat Deanu ala.

– Boastut dat gal várra lea, vástidii eadni. – Jearamat áhčis maid dat lohká.

Mun das áhči lusa.

– Áhčči! Ii leat riekta golgadit čakčat. Mii eat gudnijahte eisseválddi nugo Paulus rávve, ja láhka lea bassi.

Áhčči geahčai mu guhket ja bosádii, nugo sus lei vierrun dalle, go smiehttá oalle čiekŋalit.

– De vuos dat láhka. Dat lea láttániid lahka. Ja dasto Paulus ja eisseválddi gudnijahttiin. Feilet dat lea sáhttán Paulusge. Jos muittežan riekta, de son ii lean mihkkige guolásteaddjiid. Biehtár lei guolásteaddji, ii Paulus. Iige olmmoš galgga smiehttat buot joavdelasaid, jallu dasa. Mana moardit ja muitte doallat čalbmegaskka! Vuollemoardda galgá leat álo vehá guhkebuš go badjemoardda.

– Manin galgá leat guhkit, áhčči?

– Ii leat nu bahá vavdat. Ammal juo vuollebealli lea gárvvis don eahkedii, beassat mii sihkastit Biessavvona.

Leat mannamin Biessavvonii.

– Vai dás mii juo iskkastat? eavttuha áhčči.

– Eat dáidde duostat, dadjá Bikká-Ánde. Erkke-Lemet Heaika gullá.

– Oađđá juo, lea váibadan iežas lájuin.

– Muhto Erkke-Lemet Ovllá sáhttá leat gozuid alde.

– Soaihan leaba Risten-Rávnnáin dakkár utnolaš olbmot.

– Buonjosteimmet ođđa golgadaga dán gáržžes gobis. Luosjuolgi ja golbma ditti

– Biesjotnjálbmi lea maiddái gárži, savkkuha áhčči Bikká– Ándii. – Jos beare deaivá leat guolli das, de dat lea hui buorre boahtit fierbmái.

– Tenopuro gullá, savkala Bikká-Ánde.

– Dovddan vilbeallán. Oađđá. Ii dáiddeš gullat, vaikko máilbmi gopmánivččii.

– Káre-Lemet gullá.

36– Lea Luopmošjávrris rávdobivddus.

– Naba Olet-Nillá?

– Illá jáhkán beroštit. Muhto duoin mun in mana dadjat maidige, seavista áhčči Dáža beallái. – Ieš Jovsset-Lemehis mun in bala, muhto leat dat áddemeahttun nuorat, mat sáhttet muhtimin fáktet.

Eat giddanan dan ijage, muhto darvviheimmet golgadaga guovdu Biessavvona nu ahte min bivddus gaikánii guovtte oassái. Áhčči oahpahii mu gierdavaččat čiktit, ja mun galgen oahpahit Sámmola moardit. Ná dáhpáhuvai dás duohko. Mun čikten, Sámmol morddii ja ovttas mii dasto gaikkodeimmet ihkku Deanu alde. Biessavu lei erenoamáš vearrái, muhto jos bures manai, de lávii leat viehka stuhča Boazonjárgeahčen.

Go mii vuot oktii heahkka earránattaimet Bikká-Ándde sátkkus, de áhčči časkkii čalmmi.

– Boahtte lávvardaga mii gurret Yrjjö-savvona. Ohcejogas leat gearregat iige Yrjö astta lávdealmmájin fáktet iežas savvona. Máret-Sofe dat gal dieđusge ceaggá dearpmi alde, muhto baškka dat gal mii sus. Hástit oainnat velá Sofe-Ovlláge fárrui. Máret-Sofe ii sáhte bargat maidige, go gullá vielja jienage Deanu alde. Dasa lassin Máret-Sofe lea du eamida oabbá ja mu eamidii son lea vuosttas oarpmealli eatni bealde ja nubbi áhči bealde.

Ná vuđolaččat oahpahedje dan áigái vánhemat mánáidasaset ávkkálaš áššiid. Doaivvun ahte min dalá skindošeapmi lea vajálduhttojuvvon ja ándagassii addojuvvon. Áhči-guovttos Bikká-Ánddiin leaba eatnanlaš duomu olggobealde, mun lean guođđán servodaga ja earát guđet leat báhcán báikki ala, leat álgán sárdnealmmájin dahje leat muđuid hilgon heajos vieruideaset.

Mu luossabivdu ii leat ievttáža ášši, muhto mu badjeeallin lea veláge guhkkeleappos. Leimme áhčiin Gámasmohki áiddi luhtte, go son muhtin iđit dajai munnje.

– De lea dusge iežat mearka. Olgeš bealde okta ovddal guokte maŋil, gurut bealde guokte ovddal okta maŋil. Dat lea buorre mearka, váttis rievdadit. Dan ala sáhtát cegget iežat badjeeallima, go vehá rávásmuvat.

37In ádden manin mu mearkka lei váttis rievdadit. Mu mielas dan dat easkka leige álki rievdadit, go goappat beallji lei niege čavddis. Skivdnji duosa, njavki dása ja duosa velá guobir, dallehan dat leage mu boazu. In viša báhcit muittašit dađe viidáseappot iežan surgadis ja oanehažžan báhcán badjeeallima.

In máša leat goittot muitalkeahttá mo dinejin vuosttas ja áidna bohcco dán buorre merkii. Vulggiime Elle-Piera-oamehasain Geavu sisa guollebivdui. Piera, guhte lei munnje dego áhčči dan oanehis áiggi, man gergen leat su geahčus, áiggui finahit mu gitta Fiellojotgoržži rájis. Munno guollebivddus ii gánnet olus hállat.

Leimme juo boahtimin ruovttoluotta Luopmošjávrái, go fáhkkestaga áiccaime bohccuid. «Moai dat gal vuojehetne daid Ruktajávrri áidái», movttiidii Piera. Nu moai álggiime. «Viegamat cakkastit don aláža ala», čurvesta ain mu skihpár. Go mu váiban ja boatkuluvvan rumaš lea viimmat joavdan dohko, de bohccot leat juo guhkkin eará aláža alde. Boazobeanan lean umáhttu ja mus váilu ollásit buorre boazobeatnaga sávrivuohta ja lunddolaš vitmatvuohta. Oaččuheimmehan moai baháláhkai dan eallostuhka lahka áiddi. Mun vihken almmuhit olbmuide Luopmošjávrái ahte bohccot leat juo measta sivllaid siste. Giinu finadii dieđiheamen badjeolbmuide áššis, ja maŋit beaivvi sii aitto buškaledje bohccuid áidái.

– Moai barggaime stuorra barggu. Dus lea badjealbmá čalbmi, dajai Piera ja geahččalii jeđđet mu. – Munno bargu ii galgga vajálduvvat, das doalan mun fuola.

Inge mun báhcánge bálkkáhaga. Bálggus skeŋkii munnje buori álddu, mii dasto laskkai logioaivvi čorabihttán ja vehážiid sogahuvai nu ahte das ii báhcán eará go mearka. Dá muhtin jahki dás ovdal okta almmái árvalii vai sutnje mun bijan dán reastaluvvan mearkka. In eahpidan sekunddage, go válden vuostá dan moadde báberláhpu, maid dasto juhken čuovvovaš vahkuloahpa áigge Ohcejoga hoteallas. Go ledjen dišken maŋimus jugástaga čottaráigge, de dihten ahte mu badjeeallin lei loahpalaččat nohkan.

38Dieđán bures ahte lean dál lohkkašuvvan mannanáigái. Baicce geahččalivččen gávdnat jierpmálaš čovdosiid sámeservodaga várás mun muittašan daid doložiid, mat leat ellojuvvon eaige boađe šat goassige ruovttoluotta. Lean dego eallilan olmmoš, guhte boaresvuođa beivviinis eallá ođđasit iežas nuorravuođa áiggiid. Mannan dálvvi viissis ja realisttalaš jurdagiin ii leat šat diehtuge. Buot leat oktan moivin oaivvis.

Geahččalan goittot muitalit juoba vehá das makkár lea eallit stuorragávpogis, gos diehtá iežas áidna sápmelažžan (in goittot mun dovdda earáid). Iskkan maiddái ovdanbuktit lohkkiide áddejumiid ja oaiviliid iežamet servodagas. Makkárat dat leat leamaš ja mo dat leat várra dasto jagiid mielde rievdan ja makkárat dat leat dál, go čálán dán moive artihkkala, mii cuvke buot buori essee dovdomearkkaid. Oaivil livččii maiddái veardidit dan servodaga, gosa lean goasnu riegádan dainna servodagain, gos dál viccástalan beaivi hávil ovddosguvlui.

Lea várra buorre vuos muitalastit iežan birra. Lean riegádan Deanuleagis, gos ohppen vehá guolástit, ja ledjen maiddái muhtin áiggi áhči fárus boazobargguin. Dasto áhčči hálidii ahte mu eallin boađášii vehá álkibun go su iežas eallin lei leamaš, ja bággii mu skuvlabálgá ala. Lohken ja guvlen eahketbottaid buotlágan joavdelas girjjiid dassái, go mu oaidnu hedjonii dan muddui ahte in earuhan šat iežan mearkkage. Inge dohkken šat čakčagolgadeapmáige, go oppa áigge báibmen áhči gállui skuvllas ohppojuvvon lága ja eisseválddi gudnijahttima.

Munnje nugo máŋgga earáge sámeoahppái skuvlaáigi Avvila látteguovddážis lei garra áigi. Das lea dan mađe valjis hállojuvvon ahte dušši lea mu šat olus das muitalit. Dat lei áigi, goas garuhin iežan servodaga ja jurddašin ahte mu guovdu lei deaivan issoras lihkohisvuohta. Ledjen hearkkes gánda ja dovden iežan áibbas guorusin. Buot čeavli iežan duogážis ja iešgudnijahttin nullojuvvui vehážiid eret. Várra dát lea oktan, muhto ii suige áidna sivvan dasa ahte čálán dán čállosa doppe gos čálán.

Vulgen dasto Helssegis alit oahpu maŋŋái. Moanaid jagiid 39geahččalin doppe čiegadit iežan duogáža, vaikko hihtáseamosge árvidii dalán gosa guvlui almmái gullá, go oinnii mu.

Oaivegávpogis orodii seammá áigái muhtin nuorra almmái, geasa lei juo darvánan sámevuoigŋa, ja gii dasto njoammudii dan munnjege. Orui ahte buot dáid guhkes jagiid mu njuvdán lossa deaddu viimmat sihkkašuvai eret. Vuosttas gearddi ealliman áigge ledjen čeavlái das ahte gullen sámesohkii. Munnje dát morráneapmi lei viehka fámolaš. Logut báhce vehážiid nuppi sadjái ja ieš johten restoráŋŋaid mielde duođašteamen olbmuide iežan sámeruohttasiid. Dan áigái sápmelaš ii lean mihkkige dábálaš oainnáhusaid Helssegis. Ávkkástallen sámeduogážiinnan nu ollu go gergen. Máŋga rámmabihtá leaččan ožžon áibbas nuvttá aiddo danin go ledjen sápmelaš. Dat ledje mu eallimis dat alla áiggit.

Go máhccen máŋgga jagi geažis almmá loahppadutkosa Sápmái, de vehá dat gal čuokkui oamedovdui. Dihten mo muhtin olbmot suoli illudedje mu sealggi duohken, go mus ii lean boahtán dakkár stuorra hearrá makkárin áhčči lei várra suollemas jurdagiinnis hálidan. Son ii lean goittot šat oaidnimin mu eahpelihkostuvvama. Olbmot jáhkke ahte mu Helssega jagit ledje mannan áibbas duššás. Olgguldasat ledjenge nu guorus, go olmmoš fal sáhttá leat. Boares lávkalágáža eai deavdán diplomat eaige eará alla oahpus duođašteaddji báhpárat, doppe eai lean go muhtin mávssekeahtes rehkegat. Eará eatnanlaš opmodaga ledjen duksen guovtte plásttetsehkkii. Die lei buot maid ledjen ožžon váile logi jagis čoahkkái.

Vuoittu beallái sáhtten goittot rehkenastit dan ahte ledjen viimmat duostagoahtán dohkkehit dan ahte mus ledje sámevánhemat ja ahte ledjen riegádan sámesiidii. Go máhccen davás, de sápmelašvuohta lei olles fártta badjáneamen vuoliduvvon jápma dilis.

Munge ávkašuvven das, go muge válljejedje muhtin jahkái gaskaboddosaš oahpaheaddjin min gieldda skuvllaide. Galgen oahpahit mánáide ee. sámegiela, man in máhttán ollege čállit. Gos dat gal mun livččen dan oahppan, go eai lean goassige oahpahan.

40Muittán vela viehka bures iežan vuosttas beaivvi oahpaheaddjin. Veaigin dohppejin boares sihkkeliid ja duolbmalin Vuovdaguikii iežan ođđa virgái. Duskidin garrasit, go gehtegat njuikejit eret alde juohke minuhta geažis, go ferdnejin suhtus ovddosguvlui. Báikkuid ledje geainnu alde hirbmat bávttit, muhtimin fas fievru vuojui duolmmaniid ráji luotkko sáddui. Go hoigen bivastatgállus iežan vuojána Boazonjárgga ala, de gehččen Biessavvona guvlui, ja muittašin mo luossa lávii hui njálgát čuohcit min golgadahkii čakčat. Min Sámmol lei dalle velá bás gánddaš, Bikká-Ándde Sámmol dagai juo vuosttas irgemátkkiid. Čierastin Vuovdaguoikka skuvlla šilljui. Luhkkár-Heaika čurvii mu loktii ja hoahkalii «vai deike don leat boahtán ođđa oahpaheaddjin. Buorre beaivi ja buresboahtin min geafes Sápmái, Jovnna-Ánde!» Heaika viežžalii spihkeluosa, roavaláibbi ja mielkeburkke, ja dasto moai leaicideimme iđitnjealji rádjái. Heaika manai nohkkat ja dáhtui mu mannat snahpastit oahpaheaddjilanja soffá ala. Ovdalgo earránattaime, de jearralin sus ahte mii dat gullá spesialoahpaheaddji bargosuorgái. «Don galggat rasildit dakkár oahppiiguin, geain lea erenoamáš váttis», čurvii Heaika, go gavccui loktii nohkkat. Aiddo ledje rohtten nahkárat, go giinu rabastii uvssa ja deaddilii čuovgga ala. «Na mii dáges!» cohcagii Báršši-Piera, go oinnii amas olbmo oađđimin soffá alde soggáičalmmiid. Gággasin das čohkut ja sáven dálualbmái buorre iđida. «Na mii dat du lea deike bálkestan?» imaštalai Piera. Go gulai ahte ledjen sin ođđa oahpaheaddji, de ráfui ja vuoššagođii iđitgáfe.

Dál dáiden láhppot áibbas endorii addojuvvon temas. Muittašišgohten vuot daid doložiid. In oppa livččege sápmelaš, jos in čálásii ášši guoras. Dát oahpaheaddjijagit movttiidahtte mu garrasit iežan eatnigillii. Skuvlenbeivviid áigge oaččuimet vehá oahpu sámegiela čállimis. Eanaš goittot buđaldin okto. Dahken feaillaid, muhto jotken iešoaivválaččat ovddosguvlui. Roavamus feaillat buhtistuvve áiggiid mielde eret. Válden sámegiela váimmoguovdu áššin ja isken sitkadit oahppat das nu ollu go vejolaš buot dain gálduin, mat ledje mu olámuttus.

41Dál lean ássan dáppe Parisas juo guhtta jagi. Dan áiggis olmmoš, guhte vázzá čalmmit rabas, lea oainnestan ovtta ja nuppi ášši. Lean geahččan makkár lea gávpot beaivečuovggas, dalle go dábálaš olbmot barggildit bargguideaset. Lean maiddái eanet go oktii geahčastan makkár lea gávpot ihkku ja makkár olbmot dalle leat jođus. Lean hálahan olbmuid, geat vásihit ijaid ruskalihtiin, geallerrokkiin jo gáhta alde. Go vuosttas gearddi oidnen olbmuid oađđimin dálvebuolašin gáhtaid alde, de munnje bođii ahkidis miella. Eai sii lean dušše juhkkit ja narkománat, muhto ledje maiddái buohccit ja boarrásat, geat ledje nu oarbásat ja geafit ahte sin eai fuollan šat eai buohcceviesuidege. Máŋgasat dáin olbmuin ledje juo dan muddui nuonddahallan ahte eai arvan šat oppa vuolgitge veahki ohcat. Jurddašin ahte davviriikkain ii leat dábálaš oaidnit dákkár olbmuid. Leathan doppege stuorra gávpogiin ruovttuhis alkoholisttat ja narkománat, muhto gal doppe dábálaččat lea buohkaide ordnejuvvon juoba muhtinlágan veahkki. Ja dan guovllus, gosa deiven riegádit, dákkár lagamučča badjelgeahččan lei dovdameahttun. Dat ii goittot mearkkaš dan ahte buot mu mánnávuođa áiggi olbmuin livčče lean liegga ja láđis váibmu. Sii eai oktageardánit lean hárjánan dasa ahte olbmot ođđet olgun. Muhto iihan dieđusge gánnet oppa veardiditge uhca sámesiiddaža ja stuorragávpoga, gos ásset čuođit olmmoščearddat ja gos gilvu beaivečuovggas lea garas ja árpmuheapmi. Eanaš leat dieđusge áibbas dábálaš olbmot. Muhtimat lihkostuvvet buorebut go nuppit, muhto nuhan lea juohke sajis.

Maid fránskalaččat dihtet Sámis ja dan ássiin? Die lea miellagiddevaš jearaldat. Imaš ollu olbmot orrot diehtimin, gos lea beakkán «Laponie», gos logan iežan boahtit, vaikko dábálaš fránskalačča diehtu olgomáilmmis lea dábálaččat duođaid gárži. Go čavggadan dárkileappot sin dovdamuša, de fuomášan ahte dat lea dušše dat stereogovva, maid láttánat, ruoŧŧelaččat ja dážat leat vuovdán olgomáilbmái hálidettiineaset geasuhit davás eanet turisttaid. Buot sámit vihket ealuideaset maŋis ja ásset gođiin ja lávuin. Okta helgetlágan bielloskálla ja guolgaborga. 42Go lávejit jearrat man ollu mus leat bohccot, de láven geassit suollemasmoji. Leago duhát vai eanet? Lovttohalan olggiidan nugo mii fránskalaččaid ja guođán dán ášši rabas. Suoma ambassáda čállá dieđáhuslasttastis ahte sámiin ii galgga vahágisge jearrat man ollu sis leat bohccot. Dan sii eai muital goassige. Ehpethan diige muital man ollu dis lea ruhta báŋkkus, čuvge dieđáhusláđđi. Hálidan goittot velá vehá joatkit háleštallama inge muital ahte mus ii leat leamaš moattelot jahkái oktage boazu mearkkas. Maŋimuš bohcco oaidnimiige leat juo moadde jagi. In viša muitalit dange ahte mu áhčis gal ledje dolin vehá bohccot, muhto son nallasii ollásit nu ahte sus eai lean loahpas go moadde gusa ja boares traktor. Jos mun dan muitalan, de mus ii šat beroš giige. Galggan leat vilda, ráigeoaivvat badjelunta inge reastaluvvan eanadoalli reastaluvvan bárdni. «Dathan lávejit bálkestit muhtinlágan báttiin bohcco gitta. Manin dat gohčodit dan bátti? «Lasso», vai mii dat lea?» Áibbas riekta, dat lea muhtinlágan «lasso», vehá dakkár maid cowboyat geavahit Amerihkás, go njoarostit gitta vuovssáid ealligovas.»

Jos giinu hálida diehtit aiddo mo justa buot dáhpáhuvvá, de lean gal heajos jieŋaid alde. Mu badjeeallimii lea guhkes áigi. Lean gulastan ahte suohpange lea báhcigoahtán eret anus. Dál buot dáhpáhuvvá earáláhkai go dolin mu áigge Gámasmohki áiddis.

Buot diehtoáŋgirepmosat hálidit diehtit leago Laponie ja Ruonáeana áibbas seamma ášši. Jos in leat váiban ja čađa dolkkástuvvan, de čilgen ahte gaskkas leat duháhat kilomehterat. Muhtimin dajan ahte jearaldagas lea okta ja seamma ášši. Mun boađán gasku nannáma ja mu áddjá lea buot čeahpemus cegget iglu.

Dákkár lea dábálaš olbmo diehtu Sámis. Sii dihtet sullii gos lea Ruoŧŧa ja Laponie. Suomas sii eai dábálččat dieđe maidige. Muhto gávdnojithan dakkár olbmotge, geain lea čiekŋaleabbo diehtu Sámis. Sii dihtet ahte boazodoallu lea dovdoseamos sámeguovllu ealáhusain, muhto ii suige áidna. Dákkár olbmot sáhttet dasto jearrat vehá dárkileappot min giela birra. Muhtimat 43dihtet ahte sámegiella lea suoma- ja ungaragiela fuolkegiella. Mo daddjojuvvo dát ja dát sámegillii, sáhttá giinu jearrat. Smiehtan vehá áiggi ja dajan ahte dien ii duohta sáhte jorgalit sámegillii. Váilot sánit. Na dat lea dalle dakkár geafes giella, lávejit sii dasto dadjat. Dalle eattihan ja dajan ahte mu eatnigiella lea hirbmat rikkis ja čáppa giella.

Ášsihan lea várra nu ahte buot bures ealli gielat leat sullii seamma riggát dan birrasis, gos dat geavahuvvojit. Jos geahččala hállat fránskagillii boazobarggus ja Deanu luossabivddus, de dat lea hirbmat geafes giella. Ii mainnage eará gielain, earet muhtin sámojedagielaiguin, sáhte hállat nu čiekŋalit boazodikšumis go sámegielain. Seammaláhkai go fránskkagiella lea dohkkemeahttun boazodoalus, seamma vehá heive sámegiellage guhkás ovdánan gávpoteallimii.

Man bures lea nagodan doalahit oktavuođa Sápmái ja sámegillii. De vuos álggos dan gielas. Olbmot lávejit muhtimin gullostit dadjamin ahte «iežan eatnigiela mun in goittot várra vajálduhtašii, vaikko gos de ásažan». Mun dajan njuolgga ahte dat lea stuorra gielis.

Ná lávejin munge ovdal jurddašit. Muhtimin oidnen olbmuid, geat ledje guhká ássan sámeguovllu olggobealde eaige lean nappo hállan guhkes áigái sámegiela. Go fuomášin man vehá sii máhtte sámegiela ja mo sehkkejedje jovkui eará gielaid sániid, de jurddašin ahte sii dušše dahkaluddet. Vai buohkat fuomášit ahte sii leat guođđán geafes Sámi. Muhtimat juoba čevllohalle das man ollu ledje vajálduhttán.

Mu mielas giella lea dušše diehtu. Jos dieđu ii geavat jámma, de dat vehážiid vajálduvvá. Muiten dolin buot Roma váldegotti geaisáriid ja sin riegádanjagiid. Dál in muitte ovttage riegádanjagi ja geaisáriid rehkenastimiige reahkkájit ovtta gieđa suorpmat. Jos olmmoš hálida vajálduhttit giela, de dat dáhpáhuvvá gal viehka álkit. Iihan goasnu ohppojuvvon giella dieđusge baifáhkka láhppo oaivvis, muhto das ravggadišgohtet vuosttasin dakkár vehá geavahuvvon sánit ja dajaldatvuogit. Áiggi mielde olmmoš vajálduhttá juo áibbas dábálaš sániid.

44Mun ledjen dolin geahččalan čiehkat sámeruorttasiiddán ja várra maiddái vajálduhttit iežan ruovttugiela. Suopmelažžan in lean dohkkehuvvon inge sámegielage nagodan áibbas vajálduhttit, dasgo mu mánnávuođa áigge min guovlu lei buiga sámebiras ja min giella lei rikkis. Juohke áššái gávdnui sátni, ja jos ii gávdnon, de dat ii lean vealtameahttun.

Go bohten Parisii, de in hálidan gahččat nuppi gearddi bađalassii. Dihten ahte mu gielladáidu (oažžu dadjat ahte máhtten viehka bures suomagiela ja muhtin muddui maiddái sámegiela, man goittot galgen velá feilema ja oahppama bokte ollu nanosmahttit) lei mu áidna oaiveopmodat. Fránskalaš mus ii boađe goassige, vaikko oahpange doaivvu mielde goasnu viehka bures sin giela.

Diŋgojin dalán Sámi Áiggi ja Helsigin Sanomat. Sápmelašláđđi bođii juo ovddežis mu eamidii. Lohken čađa juohke áidna sámegielat girjji, mat deive gávdnot visttis. Románaid ja noveallaid lohken vuos ng. dáiddalaš oaidnočuoggás. Maŋŋá lohken daid gielaoahppan váldoulbmilin. Merkon bajás buot amas sániid ja geahččalin gávdnat daid Nielsena sátnegirjjis. Jovnna-Jon Einoi galggašii addit giellagáhttenbálkkašumi. Son lea oskkáldasat geavahan daid sániid, maid nuvvosat, dálvadasat ja áitejohkalaččat geavahedje mu mánnávuođa áigge. Su girjjiin boahtá oidnosii dološ sámegiela sánálaš riggodat. Dálá nuoraide lea dieđusge hui váttis lohkat su girjjiid, muhto joatkke Eino seammaláhkai.

Dihten ahte servodaga olggobealde ássin mun galgen rahčat ollu, jos hálidin seailluhit iežan gielladáiddu. Dal ávkašuvven sápmelašvuođa badjáneamis. Munge lean ožžon jorgalit sámegillii soames deavsttaid. Go dál geahčadan álgoáiggiid jorgalusaid, de in leat gal veháge duhtavaš daidda. Jos mun goasnu logadan maid dál lean roncon, de in várra dallege leat duhtavaš. Ja dat lea dušše buorre mearka. Jos olmmoš jáhkká ahte dal de lean oahppan juoga ášši loahpalaččat iige oppa iskkage rievdadit goasnu oahppan oainnuidis, de su eallin gal lea viehka guorus. Muhto dat gii oahppá, hilgu, eahpida maid lea mahká 45oahppan ja geahččala duogŋat ovddeš dieđuid, de eallimis lea velá juoidá addinláhkai sutnje. Son ii leat velá geađgiluvvan bázzin.

Mu deháleamos oktavuohta Sápmái lea leamaš Sámi Aigi. Vuorddán dan mášoheamet juohke maŋŋebáriđit. Dávjá boahtá, muhto dávjá maid láhppo ollu boastta sisa. Muhtimin láven riŋgestit maiddái Sápmái lagamus ustibiidda, muhto inhan dieđusge sáhte šloappardišgoahtit buot joavdelasaid. Lea dan mađe divrras geavahit telefovnna.

Oktii guktii jagis láven finadastit Sámis. Oahppalattan vuos Roavvesavvonis lagamus olbmuidan. Go earránadde ádjáin, de álo várra jurdilaste guktot leagoson dá munno maŋimuš oaidnaleapmi eatnan alde. Dasto finan Ohcejogas. Sámeráđis galgá eandalit čáŋadit jearramin Leenas maŋimuš ođđasiid sámeservodagas. Várra oasttestan sus juoga girjjige. Sámeráđis njulgen Uhca-Čálkku vistái. Jos almmái deaivá leat movttus, de sáhtán bisánastit das guhkitge áigái. Čálku roggá beavddi ala spihkečuovžža, roavaláibelahki, margariidnalimppu ja loahppemielkeburkke. Das moai dasto suokkardetne sámeservodaga dili, mun geahčan olggobealde iežamet servodaga ja Uhca-Čálku áibbas dan gasku. Muhtimin geahččalan njulget skihpára boarásmuvvan jurddašanvuogi, muhto loahpas fuomášange ahte iešhan mun lean buot boastut ádden. Lea buorre guovlalit maiddái hotellii, jos mat dohko livččii láhppon oahpes olmmoš. Jos livčče Pikku-Jusse, Jovsset-Ánde dahje Luhkkár-Heaika, de livččii buorre. Dábálaččat eai leat goittot earát go gielddadálu amas láttánat ja rivgut. Kárášjogas galgá velá beassat finadit, ja dallehan mu Sámi mátki leage juo dahkkojuvvon.

Lean nahkehan lávkii maŋimuš jahkegearddi Sámi Áiggiid, ovdalgo bohten deike, gos čálán dán čállosa, Geahčadan govaid ja logan ođđasit juo ovddežis máŋggageardái oahpes áššiid. Fuomášan man vehá duođaid dieđán dálá sámeservodagas. NBR, NSR, SLF, FRP eai olus daja munnje. Jurddašan ahte eai gostige máilmmis leat olmmošlogu ektui nu ollu searvvit go dálá Norgga Sámis. Inge maiddái dieđe gosa galggašii cegget 46dan beakkán njuovahaga. Ivgui, Njávgui, Vuotnabahtii, Vanasgieddái, Lágesuoddarii vai Unjárgii? Bohccot leat Lágesduoddaris, muhto dat lea menddo doaresbealde. Unjárga livččii buorre, gearddi Olav Dikkanan čuolada garrasit dan bealis. Mu mielas Dikkanan lea dakkár jierbmás, čiekŋalit jurddašeaddji olmmoš. Lean oainnestan su moddii Ohcejoga hoteallas. Geavatlaš ákkat bealuštit goittot Vanasgietti. Iigo dan njuovahaga livčče vuogas cegget dohko gáddestealli ala Jorgaleaddji buohta deanobeallái geainnu. Doppe livččii buorre suvdit bierggu njuolgga Njuorggáma biergobuvddaide.

Giđđaloddemis in mana dadjat maidige. Dat lehkos juohkehažžii dakkár oamedovddu ášši nugo midjiide dolin čakčagolgadeapmi. Iigo dat leačča buoret báhčit lottiid giđđat, go leat buoiddit. Sámedikkis dieđán maiddái viehká vehá. Dat lea gal várra ávkkálaš, muhto mii dan bargosuorgái gulašii, dan in dieđe.

Logan áviissas «issoras nállevealaheapmi ihtigoahtán Ruoŧa Sámis». Bisánasttán lohkat vehá dárkileappot. «Mii galgat máksit meahcástusgoarttas, sámit eai dárbbaš. Mii máksit beanavearu, sámit eai mávsse jno.» Ii diet leat mu mielas mihkkige nállevealahemiid. Dat lea baicce jurdagiid ja oaiviliid lonohallan, ja eará guovllus máilmmi dakkára atnet buorebutge positiivvalaš áššin. Jos in áibbas feile, de dien čállosa lea čállán nealggástuvvan dálonsápmi buorebut birgejeaddji boazosámi vuostá. Gal sámit leat goasnu gillán ja gillájit velá ainge muhtin sajiin nállevealaheamis, muhto ovddabealde máinnašuvvon čálus ii mu mielas deavdde nállevealaheami dovdomearkkaid. Lean fuomášan man álkit olbmot dán áigái geavahit Sámis sáni «rasisma». «Lea áibbas de go Mátta-Afrihkás» oidno muhtin čállosis. Allet buorit olbmot hála áššis, mas ehpet dieđe maidige. Iige maiddái gánnet veardidit sámiid dálá dili Gaska- ja Mátta-Amerihká indiánaid diliin. Sii dovdet náhkiineaset albma nállevealaheami, eai dat sámit geat báibmet eanemus sáni «rasisma».

Buot, mii ii heive Sámi njunušolbmuid gáibádusaide, lea rasisttalaš. Dieinna lágiin sámit leat ieža coggamin iežaset muhtinlágan 47vuoiŋŋalaš reserváhttii. Sis ii oaččo šat máinnašit ovttage doaressáni. Buot, maid sii barget, galgá rámiiduvvot.

Leago min servodagas boahtteáigi ja makkár? Die leš oalle váttis jearaldat. Olgguldas bealli gal lea oažžu dadjat viehka buorri.

Muittán man stuorra doaivagat ja vuordámušat sámiin ledje 70-logu loahpas. Giella galggai ovddiduvvot, muhto viehka vehá gal lea dahkkojuvvon dan buorrin. Dalle – nugo odnábeaivvige – hállojuvvui Suoma bealde valjis giellalágas, mii galggai dorvvastit sámegiela seailuma ja ovdáneami. Eandalit Ohcejoga gielddas orui sámegiela boahtteáigi šearrat, leihan dat áidna sámegielat gielda. Dalá ulbmilat eai leat goittot álggage ollašuvvan. Dađe mielde go mun lean guopman, de váldoálbmogat eai leat šat nu gergosat duvdit sámegiela ovdáneami. Stáhtta ii šat juollut doarvái ruđa, mainna sáhtášii ráhkadit ja jorgalit oahppagirjjiid. Ohcejoga buohta daddjojuvvui álo ahte «sámegiella ja -kulturvra galget ovddiduvvot, gearddi Ohcejohka lea áidna sámegielat gielda». Dál go sámit eai leat šat eanetlohkun mu šaddangielddas, de mii dálges dáhpáhuvvá. Ágga «sámegielat» gahččá eret iige leat šat vuodjimin sámegiela ovddosguvlui.

Mu mielas giella lea sámiid áidna čoahkis doalli dagaldat, ii boazodoallu. Dat dušše biđge sámiid oktiigullevašvuođadovddu. Badjesápmi ja dálonsápmi eaba gulahala. Sámit leat ieža leamaš čađa áiggiid hui rasisttalaš álbmot. Deanuleagi sápmi badjelgeahččá anáračča, gii bealistis fuotnu nuortalačča. Badjealbmáid mánát leat álo náitojuvvon gaskaneaset vai bohccot bissot buorre čoahkis. Kárášjohkalaš lea badjelgeahččan Guovdageainnu beali hoammá. Dan maŋŋá go ráját leat stáđásmuvvan, de eamida lea leamaš ollu váddásut viežžat rájá duohken go ovdal. Dátge lea leamaš gáržudeamen náittosmárkaniid.

Sámegiela galggašii nanosmahttit nu johtilit go vejolaš. Galggašii čohkket giellameaštáriid oktii vai sii ráhkadivčče ovttasráđiid stuorra sátnegirjji (sámegiella, ruoŧa- dahje dárogiella ja suomagiella), mii livččii dasto muhtinlágan Bippal, masa sáhttá dorvvastit dárbbus. Dasto galggašii ráhkadit giellaoahpa ja riektačállima 48rávagirjji, main livččii maiddái Bippala árvodássi. Dieđán bures ahte buot dát lea áddjás ja divrras bargu. Geargágo sámegiella ovdal nohkat, ovdalgo olbmot ohppet buot amas sániid? Mu mielas orru ahte ođđa čállinvuohki lea bieđganeamen máŋgga oassái. Juohkehaš čállá iežas láhkai. Dal lea maŋimuš áigi norbmeret čavga gieđain sámegiela. Vaikko lean liberála ja demokráhtalaš oainnuid guottiheaddji, de min giella galggašii mannat čađa ođđa «oskkubuhtástusa». Čállágo omd. «Dát ášši lea deháleabbo (deháleabbu, dehálat, dehálet, dehálit, dehálut) go duot ášši». Virggálaš čállosiin galggašii geavahit dán norbmerejuvvon giela. Olbmot dieđusge geavahit juohkebeaivválaš eallimis iežaset suopmana. Románain ja eará čáppagirjjálašvuođa buktagiin oažžu dieđusge geavahit friddja earálágan suopmaniid, muhto dat ii dárbbaš leat iešdárkkuhus.

Loahpas velá attán oaidnun sámeálbmoga boahtteáiggis. Mis galggašii olgguldasat leat viehka buorre. Hárve lean goittot gullan geange hállamin das, mii orru buot eanemus uhkideamen min uhca álbmogačča. Stuorra várran oainnán dan ahte min álbmot vehážiid sotná čoahkkái ja jávká. Ballu ii leat iežan oaivvis roggojuvvon, muhto duođalaš. Olmmošlogu geahppáneamis ballet maiddái eará álbmogat (oarjeduiskalaččat, suopmelaččat e.e.). Dálá sámevánhemiin leat okta dahje eanemustá guokte mána, geat dasto náitaladdet servodaga olggobeali olbmuiguin. Dálá, máŋgga suopmanii juohkásan álbmoga olmmošlohku (30.000-100.000) uhccu hirbmat johtilit, go sámeálbmot vehážiid suddaluvvá váldoálbmogiidda. Ii giige sáhte cuiggodit dan duohtaášši ahte ollusat dálá nuorain ohcet eallinguoimmiset servodaga olggobealde. Sámenálli dárbbaša ođđa vara. Mun lean ieš dovdan bahtačoarbbeliinan makkár lea das, geas leat oalle ollu sámegenat.

Go lean oalle šlundi, de jurddašan ahte leago dál boahtán sámiid vuorru. Stuorra váldegottit ja kultuvrrat leat eallán, gildán ja jávkan. Dološ Roma váldegottis, mii galggai leat agálaš, eai leat báhcán eará go geađgelánat. Jos ná geavvá, de dallehan dat lea aiddo nu go darwinisttalaš oahpat leat sárdnon juo guhkes 49áiggi. Heajubut duolbmašuvvet gievrrabuid julggiid vuollái. Ja dat ii leat eará go garra luondduláhka.

Munnos eamidiin lea uhcagánddaš Julien Piera. Sámeruohttasiin su muittuha dušše maŋit namma, mii galggašii leat sámenamma, muhto ii duohtavuođas leat eará go áibbas dábálaš álbmogiidgaskasaš loatnasátni. Hálan Pierain suomagiela. Álggos orui vehá amas hállat suomagiela olbmuin, geasa mu čatná varra náge lahka. In gáđa, diedán ahte giellaválljemis letne bures lihkostuvvan. Hálidivččiime ahte munno gánddas boahtá guovttegielalaš. Velá oktii: sámegielain ii birge dakkár gávpogis go Pariisa.

Dát čálus galggašii leat sátni buohkaid daid ovddas, geat ásset servodaga siste dahje olggobealde ja geaidda sámegákti lea garrusátni ja sápmelašvuođa ovdáneapmi stuorra lihkohisvuohta. Mun in ieš šat gula daidda olbmuide. Munnje lea sámegiella divrras ja ráhkis, ja lean ollu ávkašuvvan das.

Go Piera stuorru, de áiggun gal sutnje juoba vehá muitalit sámeeallimis, jos mallesge višaš mu guldalit. Muitalan sutnje čakčagolgadeamis. Muitalan mo Sámmol-čeahci gárdu dahje gárddui ja mo Káre-Lemet juoŋastii dolin. Muitalan maiddái ahte leimmet Gaskameara gáttis dalle, go Roavvesavvonis ledje olbmot eanet go dábálaččat. Piera máttaráddjá devddii dalle čuođi jagi. Muittán bures man čáppis lei munno uhcagánddaš dalle. Sus juolui modji buohkaide, geat beare veháge gehčče su guvlui. Čáhppes mánát bohte geahččat Piera vilgesvarat muođuid ja Gaskameara ivdnásaš čalmmiid, ja hálidedje guoskkahit Piera muođuid. Doaivvun ahte dat áigi lea guhkkin, goas dát mánát eai šat áddehala, go leat devdojuvvon olbmo lunddolaš ovdagáttuiguin.

Om cafe Boddu

cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.

Del boken

Tips dine venner om denne boken!

Del på Twitter
Del på Facebook