BIVDOOAHPA BIRRA

83

Návdebivddu birra – Návddiid goddit čuoiggahemiin

Čuoiggahemiin goddet nu ahte čuoiggahit go lea gassat muohta ja sabeha guoddá, go lea gehppes falis sápmelaš. Ja go joksá, de časká soppiin oaivái daihe niskái, bealji vuollái ja seaibemáddagii daihe njunnái¹ jur dan čáhppadassii – [mii gohččojuvvo] ditnjan – das lea hui rášši. Iežá sadjái ii dovdda, vaikko man garra[sit] časkkálii. Muhto háhppil dat galgá, guhte ii biestte soappis ja sabehiiddes. Návdi lea hui bahá duostut njálmmiin soappi, ja dohppe son sabehanai ja šlivge nu ahte olmmoš ravgá sabehiid nalde eret. Ja go olmmoš gahččá eret sabehiid nalde, de návdi njuike nala ja gáská gokko oažžu, muhto sámis lea niibi dorvun. Son dohppe niibbi ja čugge dakkaviđe, muhto gal dat biestá gáskit soames saji, muhtumin bahábut ja muhtumin ii nu bahui.

Lea okta goansta: go návdi dohppe gihtii, de galgá coggalit gieđa návddi njálbmái gitta njielu rádjái ja de čárvet njielu máddagii, de ii návdi sáhte gáskit. Ja nuppiin gieđain galgá čugget niibbiin, ja dál ii leat heahti. Muhto jos návdi háhppeha dohppet bániiguin juolgái daihe gasku gieđa – giehtaruohttasii lea váralaš, jos dasa oažžu návdi –, de gáskkista, čađa gieđa mannet bánit. Ja jos juolgái oažžu, de lea maiddá hui váralaš, go son beassá gáskit – návddis, mas² leat nu guhkes bánit, dat ollet čađa juolggi –ja de gáldná juolgi nu ahte ii sojat.

Dat lea dávjá dáhpáhuvvan nu, ahte leat gáskkáhallan nu bahui ahte goase leat jápmán, skihpan leat goit hui bahui ja guhká, muhtumin ovtta mánu ja muhtumin olles dálvvi, ja mearkkat šaddet nu ahte bistet nu guhká go eallá. Leat dat atnán sáitesoappinai, muhto 84gal návdi lea beassan gáskkašit dan dihtenai, vaikko gal das lea stuora áhpu go lea sáitesoabbi.

Ja návddi čuoiggahallan lea buot bahámus olbmo dearvvašvuođa doalvut. Dat galgá čuoigat nu ahte varra njálmmis boahtá, ja báhkkana nu ahte ferte ratti rahpat jur rabas. Ja go lea čuoiggahan guhkás olles beaivvi, de lea bivastuvvan nu ahte leat njuoskan visot liikebiktasat, ja de lea váiban nu ahte ii leat buorre veadjit ruoktot. Muhto go soaitá boahtit guhkás vuovdái, ja de lea gassat muohta ja muttát³, ii ila garas iige ila dimis, ja eai leat luottat duoddara guvlui, de lea muhtumin nu álki joksat. Sahte fal ii borahala, joksá dakkaviđe.

Ja go návdi jovssahallá, de son holve ja njálmmi cakkasta nu galljin ahte čáhká vaikko olbmo oaivi, go velá lea stuora soarta. Ja go lea árgges olmmoš, de son ballá ja jorggiha ruoktot. Muhto lea okta goansta geahnohis olbmui, go lea muorrabáikkiin: Son njoarosta návddi gitta suohpaniinna ja de rohtte murrii bajás, ja de ii háhppet návdi gáskit suohpana gaskat. Muhto dat galgá háhppil, ja dainna goansttain gal geahnohis olmmošnai goddá návddi.

Muhto go lea rohkkes olmmoš, de dat, go boahtá lahka, de son čurve: «Návdi, ale mana šat, it don beasa šat!» Ja de návdi jorggiha dakkaviđe ja vuolgá ovddal ja holve ja ciellá ja caggá njálmmi nu galljin go sáhttá. Muhto go lea rohkkes olmmoš, de son ii ballá, vaikko láhttelii man ládje.

Muhto dat lea buot bahámus mii beljiid njavve manjás ja seaibbi vuohttu, muhto go lea roahkkat ja háhppil, de son lea juo válmmastan guokte soappi, ja nuppi son coggala návddi njálbmái ja nuppiin časká.

Ja go lea ožžon bealleheggii, de son álgá mánidit ja garrudit ja dadjá: «Don leat mu herggiid borran ja áldduid, ja borahal velá, garruduvvon siepman. Duos don dal njeaccut, muhto it don leatge šat, garruduvvon siepman, eambbo mu áldduid ja herggiid borrame! Mannan ija don leat mu buoremus vuojána gaikkodan, biro, beargalat, helveha sáhtánas, galjes gorka, guhkes bátni! Muhto it don leatge šat mu ealu širaidahttime, garruduvvon siepman! Jos it don leat visot goddán mu bohccuid ieš, de du garruduvvon sogat goit leat dahkan!» Ja de son fas časkkii dego álddagasdolla ja čuggii maiddá seammá áigge.

Muhto dat návdebivdi, mii eanet goddá návddiid, son ii bealkke návddi iige garrut. Son diehtá, ahte návdi dahká dan mii lea su virgi. Iige son oaččo goddit eambbo go addo lohpi sutnje, dego meara 85báruidenai lea mearri, man allagassii sii ožžot loktanit.

Muhto dál lea bahá oažžut čuoiggahemiin ja bahá juohke lági, go leat lassánan bohccot nu ahte leat juohke báikkis duoddariin olles dálvviid ja ordavumiin, nu ahte návdi oažžu bohcco nu olu go háliida. Ja dan sivas ii son dárbbaš ohcat biepmu vuvddiin. Ja jos velá manalii vuovdáinai, de ii sus leat heahti doppege, go leat luottat juohke báikkis. Jos vuolgá čuoiggahit, de leat čiehkarat juohke saji nu ahte ii gávdno oppas dan meare ahte jovssalii čuoiggahemiin.

Ja nu lea seammá bahá iežánai bivdogoansttain bivdit, go leat olbmot ja bohccot nu olu dáppe Juhkásjávrri suohkanis. Jagi 1908 manne návddit lullevuvddiide, ja olbmot čuoiggahalle juohke sajis gosa ein bohte, muhto eai ožžon, go ledje čiegarin olles eatnamat. Iige ealuid ja olbmuid siste sáhte bivdit. Muhto doaresbealde lea buoremus; jos livččui dušše okta siida doaresbealde iežá siiddain, ja de lea buorre guohtun, de gal oažžu, jos eai leat duoddariin meahccebohccot, de dalle ferte jorahit dušše ovttat siidda. Ja go lea dakkár bivdi, gii máhttá bivdit ruvddiiguin ja mirkkuiguin, de gal oažžu návddiid ja iežánai elliid, getkkiid ja njálaid ja riebaniid.

Návddi galgá bivdit ruvddiiguin luotta nalde. Návddi iežas luodda lea buorre, muhto galgá válljet dakkár báikki gokko lea njuolga mannan ja njolggi, vai ii hávsse go lea johtilit manname. Ruovddit caggojit ná: vuohččan dahkat rokki, dan sturrosaš go leat ruovddit, ja de galgá bidjat jur dakko gokko duolmmasta, ja de gokčo bearragiiguin⁵ ja muohttagiinna fas bearragat. Ja dat galgá gokčat nu fiidnát, ahte ii dovdda leago lihkastahttojuvvon muohta, ja iežas luotta čiehkat nu ahte ii oidno ii gosge. Galgá bálkestit goaivvuin fiinna vaza bajás, ja go dat gahččá vulos, de dat lea dego livččui varrasii muohttán. Ja de dat goansta easka gokčá visot olbmo luottaid ja ruvddiid, ja de gal ii dovdda meahciealli, de manná ruvddiide álkit. Ja gieresluotta nala lea maiddá buorre, go leat bohccot mannan ja gierresiinna fas manjis. Ja dat caggo seammá ládje dasanai, go ovdalis lea muitaluvvon.

86

Dás muitaluvvo mirkobivddu birra

Mirkobivdu fas galgá ná: go návdi lea goddán bohcco, ja jos dat velá livččui čiehkan, de son áigu boahtit ja borrat mannjil. Ja go álgá bivdit, de galgá dan bohccos ráppi sadjái ráhkadit, man lea čiehkan. Ja dat dahkko¹ nunai, ahte váldojuvvo ráiski eret visot, ja de sadjái biddjojit² biergobinnát juohke guvlui ráiskki sajis, ja dat galget nu olu go doaivu leamaš návddit das, go leat goddán dan bohcco. Ja daid biergobinnáid sisa galget mirkkot³. Ja nubbi láhki lea dat, go biddjojit mirkkot olles bohcco goruda sisa. Ja jos dat návddit bohtet ja borret, de jápmet visot. Muhto ruvddiide ii mana oktanaga eambbo go okta, ja dat leat bahát báltut iežát, mat oidnet got geavai oktii.

Dat mirkkot galget dat, maid namma lea strignin gift. Dat guhte mirkkuid álgá atnit daihe ráhkadit, dat galgá váruhit ahte eai leat hávit daihe árbbat gieđain. Dat lea váralaš, jos mirko beassá hávvái. Ja njuovadettiin lea maiddá váralaš jos leat hávit, ja galgá váruhit ahte ii hádja beasa njunnái. Ja ráhkadettiin galgá váruhit, ahte eai gahča mirkkot biktasiid nala daihe gosage, dakkár dingga nala, gos oččolii soames ealli borrat.

Ja dat ráhkadeapmi: galgá mángga ládje ráhkaduvvot. Jos bierggu sisa bidjá, de galgá biergu beallegalmmas, ja de dahkat niibbiin veháš ráiggi, ja de bidjat mirkkuid dasa, lehkos olles bohccogorut daihe biergobinnát. Ja dat biddjojuvvojit alasbuoiddi sisa maiddá. Dat lea váibmileabbu návdi dasa, muhto lea veháš bahát vuoksit. Muhto dasa galgá laju bidjat hui fiidnát sisa, vai ii leat geahpas vuovssadit. Ja biddjo dat dálgga sisanai, dakkár ginttaldálgga sisa lea álki dahkat. Ja dat galgá dahkat vuohččan skohposa, man sisa lea buorre gurgalit mirkkuid ein ovtta poršuvnna⁴ guđege sievtti⁵ sisa. Dat galgá ráma dohko ná, ahte dat galgá dahkat muorrageaži dakkára, maid coggala suddaduvvon vuoja sisa ja rohttet fas olggos, ja go galbmo, de fas coggalit vuoja sisa dassá go lea šaddan dan mađe nanus ahte gierdá váldit eret ja bidjat mirkko sisa.

Ja go lea bidjan, de galgá deavččastit dakkár vuodjabinnáid ráiggi ovdii, ja de bidjat láiggi gitta seaktái⁶, ja de luoitit fas vuoja sisa, ja dahkat dan dassá go šaddá dan mađe nanus ahte gierdá golggahit. Muhto dat láigi galgá fiinna rulláláigi. Ja dat dohkkejit juohke eallái. Muhto riebanii galgá unnibuččaid⁷, ii son duostta 87stuorrá borrat, muhto návdi ja geatki liiko go gávdná stuorit binna, son njieláda fargga.

Rieban ii mana seakteruvddiide iige návdi, muhto geatki ja njálla ja neahti, dat mannet seakteruvddiidenai. Seakteruovddit caggojit⁸ ja ráđasárpui čadno biergu, ja de biddjo⁹ geađggi vuostá ja muoraid vuostá ja gokčojuvvo muohttagiinnanai, dušše siekti biddjo rabas. Siektin galggalii buoidi daihe biergu.

Njála lea buorre bivdit biejus, dat atná bieju olles dálvvi duoddariin. Ja go lea sáhpánjahki, de eallá orrut ovttat sajis¹⁰. Ja go dat orru biejus, de son manná ijaid mehciin ja beaivet boahtá fas bidjui. Ja go bieju uvssa ovddas leat ruovddit čeahpit caggon, de dat lea vissáseamos bivdu, jos eai leat bálton. Muhto jos leat bálton, de galgá caggat ráđđasiin bieju njálmmi ovdii, de gal manná.

Muhto de ii galgga guhká diktit iskkahaga. Dat láve botket juolggi gaskat, go šaddá guhká geahčahaga. Muhto go [ruovddit] čeabehii báhccet, de buvvo¹¹ fargga. Muhto jos olgešbeale juolgi boatkana badjelis buolvva, de gal jápmá, muhto jos gurot juolgi boatkana, de eallá ja manná duoddarii, nu ahte ii gávdno goasge.

Ja dat lea juohke iežánai eallis; dat jápmá olgešbeale juolggis, go dat manná badjigit gaskat. Dat boatkanit gaskat váibmosuonat, ja golgá várra nu ahte jápmá.

Ja neahti maid manná seakteruvddiide, ja biddjojit dat dasanai ráiggi ovdii ruovddit; dat manná juova sisa. Ja čeavrá bivdet maiddá seakteruvddiiguin, muhto galgá varas guolli seaktin, ja dasa galget garra ruovddit, seammá go geatkái ja návdái. Ja bivdet dat luottas naldenai ráddasiinna.

Návddi čivgama birra

Návdi guoddá seammá áiggiid go boazu, dušše vahku mannjil. Ja son čivgá rohtui, ja dahká dat sáddui rokki dego rieban ja čivgá dasa. Ja son vállje ráhppáseamos eatnama masa čivgá. Ja bávtti vuollái son maiddá čivgá. Ja go álgá ohcat, de galgá atnit vára gosa luottat mannet ja gos bohtet, ja jos velá livččui dakkár beana mii guorrá, de gale gávdná álkibut. Ja návddi čivggat eai falo ila hoahpus, deid joksá suoidnemánu loahpasnai, muhto go lea buorre beana, dat gale joksá vaikko leat stuoributnai.

88

Geatkebivddu birra

Geatki guoddá Márjjábeaivvi áigge. Ja son guoddá juova sisa, jos gávdno juovva dan báikkis, gosa geatkki čivganbáiki daihe – áigi šaddá. Ja go eai leat juovat, de son dahká ráiggi eatnama sisa ja muohttaga sisa ja guddo vuollái. Iige son čivgga galládis bievllos juvvii, muhto gokko lea gassat muohta. Geatki ii čivgga beaivvebeallái vári, muhto ijabeallái gos lea gassa muohta. Ja go álget su čivggat ruohttat, de son vuolgá golgat báikkis báikái viđát mánus. Ja rieban álgá maid golggahit [čivggaidis] 15/5. Ja geatkkis leat čivggat guokte ja golbma.

Muitalus got galgá oažžut geatkki čivggaid, go álgá golggahallat

Go geatki vuolggaha, son doalvu bajas várrái, ja dan lea buorre vuohttit gosa son doalvu. Muhto jos ii leat beana, de lea bahá joksat, muhto go lea beana, dat joksá dakkaviđe, ja olmmoš joksá maid, go beana ájiha. Ja beana lea dakko maiddá veahkkin, go son guorrá luotta, vaikko lea bievla daihe cuonju. Ja dat guorramiinna¹ gávdná navdečivggaidnai. (Jos návdi huomáha ahte olmmoš lea lahka, de dat doalvu eret čivggaidis.) Ja go gávdná², de álgá³ ciellat, ja jos návddi iežas gávdná, de návdi álgá ogohallat beatnaga ja manná ieš dohko goabbil eai leat čivggat. Ja de oažžu árvidit ahte doppe leat čivggat gos son boahtá. Ja de ii leat iežá go váldit čivggaid. Muhto jos lea juova siste, de lea gal bahá gávdnat; čivggat ruhttet geađgegaskkaid, ja muhtun geađggit nu stuorrát dego stobut.

89

Lasi geatkebivddu birra ja riebanbivddu birra

Go geatki lea borrame bohcco goruda, mii lea jápmán daihe návdi goddán daihe geatki ieš, de galgá caggat ruvddiid geatkki iežas luotta nala. Ja go lea caggan seammá ládje go návdái ja lea válmmas, de galgá bálkestit goaivvuin muohttaga bajás, ja go dat muohta gahččá eatnamii, de lea dego livččui almmis muohttime. Ja de ii dovdda ii oktage meahciealli, ahte das leat varas luottat. Ja dan¹ galgá dahkat juohke meahcieallái, go lea caggan ja gokčan ruvddiid.

Dat galgá seammá ládje riebaniinai caggat ja gokčat ruvddiid; muhto ii galgga mannat rastá riebana luotta ii gokkoge go áigu caggat ruvddiid. Ja ruovddit galget faskojuvvot, ruosta visot eret, ja de ruvvejuvvot gaskasiiguin ja dan soarttat eatnamiinna gosa áigu caggat ruvddiid. Ja ii galgga rabas gieđain guoskkahit ruvddiid. Dat galget ráinnas fáhcat, eaige galgga sáibbuin basson. Eaige galgga giissás adnot, gos leat mánga dálkasa [mat] šaddet báidnit fáhcaid. Ja ođđa gistát – lea velá buoret, go leat ođđasat.

Guoddima ja čivgama birra

Boazu guoddá Válboraáigge vuosttaš, go lea čakčat leamaš vuoimmi nalde. Ja návdi guoddá maiddá áraheamus seammá áigge. Ja návddis leat čivggat, 10 ja 9 ja 8 ja 7 ja 6 ja 5 ja 3. Ja njálla guoddá ovdal Eretbeaivvi. Ja njálas leat maiddá olu, 12 ja 10 ja 7 ja 5. Ja geatki guoddá Márjjábeaivvi áigge. Ja rieban veháš mannjelaš. Ja riebanis leat 9 ja 5 ja got soitet. Ja guovžžas 2 ja 3. Ja sarvva guoddá maid árrat dego áraheamos boazu. Ja neahti guoddá seammá áigge go njálla. Ja goaskin ja fálli maiddá guddet veháš mannjelaš Marjjáb[eaivvi]. Ja rievssat guoddá Eretbeai-gaskka áigge ja mannjil, ja giron ein mannjil. Ja čáhcelottit leat maiddá manjihat muhtumat.

90

Sarvvabivddu birra

Sarvva[bivddus] galgá maiddá váruhit ahte ii huma, iige galgga vázzit fásttit nu ahte doadjala muoraid daihe manná muoraid njeaiga. Dat lea belljes ja njunnes, son gullá ja haksá, ja de ballá. Muhto son lea nu viissis ealli, ahte orru beare suohkadasain, ja dan lea bahá oaidnit. Dat dáiddálii buoremus ahte fáktelii dakkár báikkiin gos dat orrot. Muhto dat livččui buoremus, jos livččui sarvvabeana, deinna gale oččolii fargga.

Biertnabivddu birra

Go biertna oidnet gos lea, de vulget njáhkat, ja nu siivvut galgá njáhkat, ahte ii galgga rissige doddjot. Ja galgá mieđábeale njáhkat, vai ii oaččo hája. Ja go lea roahkkat, ii bala, de dat báhčá dego rievssaha. Muhto jos ii deaivva jámas, de lea váralaš, de gale suhttá ja boahtá nala, muhto de galgá viehkat doarrásii dan báikkis gos bážii.

Bierdna ruohtasta dohko, goappil bissu gulai bávkkiheame, ja go boahtá dan báikái gos bissu gulai bávkkiheame, de son čuoččui ja geahčai gos dat lea. Ja jos dalle oaidná, de son gaikkoda dakkaviđe, muhto go ii oainne, de son vuolgá ja manná eret, jos ii leat jápminhávi ožžon.

Ja lea datnai gullon¹, ahte go bierdna [lea] bážas, deinna de dat ii jáme šat. Dat lea dego livččui luoddadiehtti; go luođđa boahtá, de dušše snelke njálmmiin dohko gokko luođđa boahtá. Ja vaikko olggos varra cirge dakko gokko luođđa boahtá, muhto go son snelke njálmmiin, de son bisseha vara ja váldá várkka eret. Dan leat oaidnán biertnabivdit jur čielgasit. Muhto ii leat dánáigásaš bissuiguin nu várra go boaresáigásaš bissuiguin, maid ii ožžon luođđagii nu hoahpus go dáláš bissuid, mat luđejuvvojit bađas, mat gohčoduvvojit givvirin².

Okta bivdogoansta biertnabivdui: dat galgá sáiti, mainna čuggejuvvo bierdna. Ja dat galgá čuggejuvvot dainna lágiin, ahte sáiti galgá čihkosis gieđa vuolde, ja sáitenađđa dohko guhkkin sealggebealde. Ja go bierdna boahtá olbmo nala, de olmmoš galgá luoitilit 91sealggális, ja de bierdna bastá sáitái, ja de galgá olmmoš jorggihit birralis ja hoigadit sáitti ein biertna sisa ja deaddit eatnama vuostá.

Muhtumin gávdnet biertna, go lea mannan nohkkat goahtái. Dat ohccojuvvo ná. Go čakčat vuosttaš muohtan vuhttet biertna luotta, ja de manná manjis dassá go álgá mohkkeluottaid dahkat, de galgá vuolgit garvit birra. Ja go lea beassan birra, de galgá diktit dan beaivvi nu, ja nuppi beaivve vuolgit ja mannat fas birra. (Go lea beassan birra dan ealli maid lea bivdime, de lea dat ealli olu roahkkadeabbu daihe jálut, dan beassá báhčit olu buorebut.)

Ja jos ii leat vuolgán eret, de lea nohkkan deidda, ja de galgá mannat birra siskelaš juohke geardde, dassážii go oaidná gos lea ráigi gokko lea mannan sisa. Ja de galgá diktit dalle ja mannat fas vahku geažes geahččame. Ja de galgá bidjat mearkka ráiggi ovdii, vai oaidná velgo lea siste, go boahtá manjit goddit.

Ja go lea muohta gasson, de galgá mannat goddit. Ja de galget golmmas, guovttis coggalit gánggaid ruossut daihe ristii biertna goahteuksaráigái, ja goalmmát galgá válmmas čuolastit oaivái, go bierdna boahtá geahččat olggos, go sii čurvejit olggos. Ja go son coggala oaivvi olggos de son geahččá man olus dat leat, ja jos ii háhppet dalle de čuolastit, ja de bierdna, go nuppádis boahtá olggos, de lea dego dolla. Ii háhppet šat čuolastit, muhto dalle go vuohččan boahtá geahččat dalle lea álki háhppehit, jos ii leat ila árgi. Ja dat olbmot leat gánggáiguin dan dihte ahte dollet, vai ii bierdna beasa olggos nu hoahpus, ovdalgo lea čuolastuvvon oaivái. De gal luitet olggos, ja go jur beassá olggos, de son jápmá.

Ja de sii njuvvet ja váldet olu dálkasa biertna gorudis. Sáhppi lea buorre váibmovihkái ja hávvái ja ein iežá sisvihkái. Ja giegir lea buorre dasa go šaddá sámpá. De galgá mielkki njoarrat čađa golmma geardde, ja de juhkat dan. Ja biertna vuodja lea hui buorre suotnavuoiddas jiktevihkái ja vuhččohagaide ja skohpalastimii.

Bierdna bivdojuvvo gielain maiddá, ja son dárvana, gii máhttá giellat. Giela galgá goartila eatnamis bajás, ja son darvána gal dasa. Ja sus leat bánit, muhto ii son bora bátti, muhto gožžá bátti nala ja de ein geahččala gaikkihit, goas lea gožža³ boaldán bátti. Ja ii dat dárbbaš guhká, ovdalgo lea levvon nu ahte dat boatkana. Muhto gii bivdá, dat galgá iskat dávjá. Ja dainna lágiin lea olu goddán biertnaid⁴. Ja báddi galgá bárkejuvvon, vai ii hávsse bátti bierdna. Ja dasa galgá dahkat áiddi doarrásii dakko gokko láve golgat bierdna, ja de dasa uvssa, ja dasa giela.

92

Ja dat goansta go jugahuvvo bierdna

Dat galgá diehtit biertna golgangeainnu. De galgá alit láirelihti sisa bidjat viinni gaskasiid sisa daihe skirriid sisa. Ja go bierdna boahtá deidda báikkiide, de son haksá guhkás juo, ja vuolgá dakkaviđe ohcat. Ja go gávdná, de juhká visot, vaikko livččui man olu. Ja de šaddá nu gárremiidda ahte ii ipmir ii maidege, ja son bišku ja láhttat juohke lági. Ja dalle gullá olmmoš guhkás juo. Ja dat mannet eahkedis- ja iđedisveiggiid guldalit, ja go gullájit, de mannet ja báhčet; dalle ii son gula iige havsse.

Ja gal son juhká nunai ahte jápmánai. Ja lea datnai, go oktii gávdná viinni ja juhká ja beassá dearvan, de son álgá iskat hui dávjá. Ja dat leai hui álki, go oažžu oktii juhkat, de bidjá fas ja álgá fáktet. Gal dat boahtá iskat dávjá, iige dat manage guhkás dein báikkiin, gos lea okte viinni gávdnan.

Bohccot maiddá baldet biertna dálvet su nohkkanbáikkis. Ja dalle gale ožžot geain leat bissut, muhto eai bissuhaga oaččo velá dálvetge. Muhto gal nunai geavvá ahte bivdet ja báhčet heajos bissuiguin, muhto go lea ila unna bissoš, gal dat bistet eallit ja gárgidit, ja de manná duoddariidda, ja de láhppo luodda.

Duottar lea maid ladni ollosii leamaš dolin, ja lea velá dálnai soapmásii. Go sápmi ballá, de manná son duoddarii, ja de ii gávnna doppe ii miige. Das leat dakkár goansttat, ahte dahkat muohttagii ráiggi, ja manná dohko ja gokčá ráiggi, ja doppe lea hui bivval. Ja son dahká dan dávjá go lea duoddaris, ja ii olle gođiid lusa, ja šaddá borga. Ja go sii leat reainnideame, de dalle maiddá mannet muohttaga sisa go lea čoaskkis. Muhto eai visot, muhto dušše julggiid cogget muohttaga sisa, ja doppe lea hui liekkas.

Biertna birra

Bierdna lea imaš ealli, mii eallá borahaga olles dálvvi. Ja son ii vašut¹ dan olbmo gii boahtá su lusa ja ii daga maidege sutnje. Son lea lohpidan, ahte ii son daga maidege dasa guhte boahtá su lusa bidjui, vaikko son sávolaččas válddii oaivvi eret, go álggii su bidjat 93báddái ja roankesuorpmaiguin gaccui² su čalmmiid, deinna son suhtai ja válddii oaivvi eret sávolaččas. Ja sávolaš leaige soames iežá soarttat olmmoš. Muhto iežát guđet bohtet biertna goahtái, daidda ii son daga maidege. Muhtumin báhtarit ruoššaid ovddas; daid ii bierdna vašut³, vaikko orole olles dálvvi.

Ja lea gullon⁴ ahte okta nieida lea orron olles dálvvi biertna goađis, ja ulddat bibme nieiddanai. (Bierdna orru⁵ dálvet ovttas ulddain; ulda buktá biepmu guvžii, ja ii guovža ealege muđui, go ulda biebmá guovžža.) Ja son maiddá nohkai hui bures dálvvi dego bierdna. Ja bierdna leai varis, ja dat dagai máná dan niidii. Ja dat mánná leai bárdni, ja šattai nubbi giehta biertna ja nubbi olbmo. Ja son ii atnán rabas ii goasge dan gieđa. Ja okta olmmoš siđai čájehit, vaikko son dajai, ii son sáhte čájehit, dat lea váralaš. Muhto ii dat olmmoš jáhkkán, muhto siđai čájehit, ja de son viimmat čájehii. Ja go rabai dan olbmui, de ii son sáhttán doallat, de son spežžii dan olbmos⁶ ámadaju cuovkkas. Ja de oidne olbmot, ahte duohta dat lea, maid son muitalii gieđas birra.

Váralaččamus bivdu

Go álgá biertnaid doarrádallat ja guoradit luoddaráigge, dat lea dainna lágiin váralaš, ahte go bierdna fuomáša ahte olmmoš lea manjis, de son manná ja dahká mohkkeluotta, ja de manná luotta gurrii veallahit. Ja go olmmoš boahtá luoddaráigge, de son lea fákteme luotta guoras, ja de rohkkáha – ja speaččui jámas olbmo. Ja dat lea dáhpáhuvvan dávjá, go olbmot leat vuolgán guorrat luoddaráigge.

Muitalus ovtta olbmo birra, guhte vulggii biertna doarrádallat giđđat, ja jovssai ein mángga geardde, ja ii ein oaidnán ja de balddii. Ja bierdna suhtai ja manai ovtta jogašškálvvi vuollái fáktet. Ja go olmmoš čierastii dan skálvvi badjel, de bierdna rohkkáhii ja gaikkodii dasanaga; ii háhppehan ii maidege, ja gaikkui ámadajus náhki visot badjel oaivvi, ja julggiid gaikkui jur guovtte guvlui. Ja dan olbmo namma leai Mávnos. Ja dan jogážis lea velá dálnai dat namma Mávnos-rohki gurra daihe jogaš. Ja dat báiki lea Norggas, Nuortaráissas, nuorttabeal[d]e Mollešjohka, lullebealde [fas] dat unna jogaš, man namma lea dat mii lea ovdalis muitaluvvon. Ja dasa 94ii leat eambbo go 80 jagi árvvu dan rájis 1908.

Biertna láhka lea dakkár, ahte jos bierdna goddá olbmo, de ii son oaččo leabu nohkkat dálvet. Ja dat leat boares áiggi sámit ipmirdan, ahte biertnas lea oamedovdu. Ja nubbi: jos ulddat leat su biebmit dálvet, de eai sii fuola šahten go lea sásttuhan¹ olbmo varra iežas.

Ja nubbi dáhpáhus leai seammá áiggiid; ja seammálágáš dáhpáhus [lea] dáhpáhuvvan Gárasavvonis. Gárasavvonis badjelis girkogili, go sámit gávdne biertna varas luotta, de sii vulge guorrat. Ja sii ledje 7 sámi, ja sin oaivvi namma lea Gievra-Mortu. Ja sis ii lean bissu iige sáitige, muhto ákšu leai sis, mainna sii jurddaše goddit, go leai cuonju, nu ahte ii guoddán muohta biertna, ja olbmo guttii dego rievssaha.

Ja go sii gávdne biertna, de son rohkkáhii go son diđii, ahte eai leat vieljažagat, mas ballá bierdna bahámusat; son diehtán lea, ahte dat veahkeheaba nubbi nuppi, muhto go eai leat vieljažagat, de diehtá bierdna, ahte dat ballájit eanas, ja guđđet ovtta borahallat. Ja dan dihte son rohkkáhii deid, vaikko oinnii ahte dat leat olus, ja go velá oinnii ahte juo balláje. Muhto Gievra-Mortu ii ballán, ja akta iežá velá, guhte galggai álgit veahkkin Mortui. Muhto ii son duostan, muhto ii son jur ballánge, muhto geahčai got geavvá.

Ja bierdna bođii Morttu nala, ja Mortu dajai: «Álgu fággádit²!» Ja de bierdna álggii fággádallat, ja bierdna viggagođii suhttat, go Mortu leai nu gievra, ja de álggii bierdna gáskkašit. Mortu dajai birdnii; «Ale ane beatnaga goansttaid!» Ja de soai fággádalaiga ja Mortu čuorvvui guoimmis boahtit veahkkin. Ja go bierdna dan gulai, de son vulggii bártni lusa ja dohppii gitta, ja duolmmui stuora rokki muohttagii ja de bijai bártni dan roggái ja govččai muohttagiiguin. Ja ii son dasa dahkan ii maidege iežá, muhto guoskkai gazzageahči muhtui veháš.

Ja Mortu ii duostta vuolgit eret, vaikko oinnii ahte gal dál bierdna dahká maid háliida. Ja go leai bártnis geargan bierdna, de son bođii fas Morttu nala, ja de fággádalaiga fas. Ja de bierdna oaččui vuollái Morttu, ja de Mortu dagai jápmin. Ja de bierdna luittii ja son manai veháš mátkki, ja bođii fas guldalit vissásii leago jápmán. Ja son guldalii njunneráiggiid njuniin ja guldalii gieđavuliid. Ja olmmoš dagai nu jápmin, ii son vuoidnjan ii vehášge dalle go leai bierdna guldaleame. Ja bierdna guldalii njuniin bahtaráigginai, muhto go ii olmmoš lihkkan, de son jáhkii ahte jápmán dat lea, ja de vulggii eret. Ja go manná, de geahččá ein, lihkká go, ja go ii 95oaidnán lihkkame, de manai eret. Ja Mortu veallahii dasságo oinnii ahte bierdna manai. Ja de rokkai bártni muohttaga siste eret, ja de vulggiiga ruoktot. Muhto bierdna leai gáskkedan njuni ja baksama Morttus nu ahte bánit báhce rabas. Muhto elii son gale guhká ein mannjil.

Ja go gulai okta boares bierdnabivdi, ahte bierdna lea leamaš lahka – son leai goddán olu biertnaid, ja son leai ožžon nama Bierdna-Mihkkal – ja go son vuolgigođii, de su iežas áhkká gilddii: «Ale vuolgge suhttan biertna lusa, dat lea váralaš!» Muhto boares guovžagoddi ii ipmirdan ballat. Son vulggii ja manai luoddaráigge. Ja guovža leai mannan luotta gurrii fáktet, nugo suhttan guovžža dáhpi leage. Ja go olmmoš lea guorrame luoddaráigge, de son, go oinnii olbmo, de rohkkáhii ja gaikkodii dakkaviđe jamas.

Muitalus go ledje guokte olbmo vuolgán «muoddáádjáid» ohcat

Ja dat leigga gievrrat goappašagat. Ja nubbi leai olu guovžžaid goddán, muhto nubbi ii lean bivdán ovdal guovžžaid. Son leai árgi ja oahppameahttun. Ja go soai gávnnaiga biertna, de son leai nu hilbat ahte rohkkáhii dakkaviđe. Ja dat viegaiga stuora beazi duohkái, ja guovža ruohtai beazi duohkái ja spežžii birra beazi su rápmáiguin daihe ovdajulggiiguin.

Ja dat boares guovžabivdi dollii gitta guovžža rápmáid ja čuorvvui [guoimmis] boahtit goddit. Muhto ii son boahtán, son manai ruoktot, ja jándora geažes vulggii geahččat. Ja son oinnii ahte su rádná lea ein eallime; son doaivu, ahte dat gottáhalai. Ja go son bođii lagabuidda, dadjá dat guhte lea doallame: «Boađe don dál dollet, ii dás leat várra, guovža lea juo váiban ja su gaccat leat nu čietnjalasas beazi siste, ahte ii dárbbaš go veháš deaddit beazi vuostá.» Ja de nubbi bođii ja álggii doallat, ja nubbi dajai; «Doala dal donnai jándora, jos it doala, de borahalat!»

Ja son ii duostan luoitit, go dat nubbi guđii sugis doallat seammá guhká go leai ieš doallan. Ja go leai jándor gollan, de son bođii ja gottii. Ja de jearai: «Leago buorre, go nubbi guođđá akto nuppi heakkavárrii?»

98

Muitalus go rohkkáhii guovža olbmo

Dat leai akto, ja son viegai beazi duohkái, ja guovža spežžii birra beazi ja de darváne gaccat beahcái gitta, ja dat olmmoš čuolastii guovžža rápmáid gaskat goappašagaid. Ja bierdna gaikkihii luovos iežas ja vulggii vázzit guvttiin julggiin. Ja dat olmmoš viegahii ja čuolastii oaivái, ja guovža gahčai eatnamii ja jámii. Ja son oaččui ákšuin, ja dat ii leat gullon¹ ahte ákšuin lea iežá goddán «muoddáádjá».

Fávrrosorddas² leai hui rássái ja čáppat olbmuid mielas. Ja dan dihte gohčoduvvui «Favrrumus ordan³». Ja das leai olu juohkelágáš rássi ja juopmu. Ja das orro olu guovžžat. Ja das leai váralaš juopmočoggiide, muhto go beatnagat ledje mielde, de dat balde⁴ ein guovžžaid. Go guovža rohkkáha, de beatnagat álget snealkut guovžža bahtii, ja de son ferte ballát.

Okte leai okta vuolgán bajás juopmonođiin, ja de bođii guovža bálggesráigge ovddal, ja olmmoš ii nagadan viehkalit lossa nođiin. Son velledii gopmut bálgá nala. Ja guovža ii oaidnán ahte dat leai ealli olmmoš, son váccii birra ja susttašii juohke saji, ja susttašii bahtaráiggi, ja olmmoš bisttii buoskasa ja guovža suorganii ja ruohtastii eret.

Ja go son manai veháš mátkki, de bođii nubbi guovža, ja son maiddá susttašii ja vaccašii birra. Ja son rabastii dan olbmo noađi, mii leai garra sistemuottá sisa biddjojuvvon juomut. Ja go guovža rábastii gaccain, de dat rabihii, ja de bierdna suorganii ja ruohtastii ja manai vuovdái dego geađgi vulos: okta ruoškkas⁵ ja spoahkas leai. Ja go olmmoš gulai ahte dat manai, de son vulggii ja manai ruoktot. Muhto sus leai ballu velánai go bođii ruoktot, son leai suorganan nu sakka.

Guovžžas leat ovtta olbmo mielat ja ovcci olbmo fámut, ja danin son ii bala olbmuin, muhto guovtte vieljažis son ballá, deinna go guokte vieljaža eaba ráhkis iežaska heakka eanet go vielja heakka.

99

Muitalus návddi birra

Návddi luohti álgá ná:

Ovcci vuomi njolggiida ovtta veaiggis¹,
voja voja nana nana,
ovcci vuomi manai ovtta veaiggis¹,
voja voja nana nana.

Návddi lea Beargalat dahkan – Ipmil bosádii heakka njunneráiggiin – ja deinna návdi háliida beare bahás dahkat dego Beargalat. Muhto ii lean váldi² boares Beargalagas dahkat ii maidege válmmasin, muhto válmmas dinggaid billistit leai sus vuoibmi. Muhto dat engel, mii leai Ipmila buoremus engel, ja Ipmil suhtai, go álggii dahkat mánga, maid ii soahpan, ja dalle son dagai návddinai. Ja deinna lea dálnai vuoibmi noiddiin dahkat olbmuid návdin.

Dološ áiggiin leat diehttit leamaš, mánggalágáš goansttaid diehtán. Návdái maiddá lea leamaš dakkár goansta, ahte sii, go gávdne varas návdeluotta, de sii čuohpaste niibbiin dan luotta njealji čihkii jur luoddavuođu, ja de jorgalit luotta golmma geardde dohko gosa návdi lea mannan, ja dadjet ahte «Jesos Kristos sivdnit, juoksat ovdan at ovdan čázehiid ja goikáid³ ovdan at ovdan!» Muhto ii galgga mannat rastá luotta ovdal go lea daid lohkan. Ja dasa galgá nu olu lohkat go leat návddit.

Návdi lea dakkár ahte lapmu luođa nu ahte ii deaivva iige buollá bissu sisa. Muhto dasa lea dákkár goansta: siktestit vuohččen beahceha gežiin, de easka njunnegežiin, ja de gal deaivá.

Ja návdi lea maid dakkár, ahte buktá olbmui nahkáriid, go lea fákteme návddi, go lea beasi nalde daihe ráiskki nalde. Ja go boazoreainnár lea ealu reainnideame návddi dihte, de maid návdi nohkkada su. Ja gumppes leat ovtta olbmo fámut ja ovcci olbmo mielat. Ja dat guhte ruopmasa galgá riekta bivdit, dat galgá diehtit visot namaid sámegillii stálppis dein báikkiin gos návdi golgá, ja vel dat galgá jurddašit 9-lágaš bivdogoanstta dalle go álgá bivdit návddi, ja dan galgá guođđit manjimussii maid áigu bidjat.

Boares áiggis leat noaiddit noidon suolaolbmuid návdin. Ja dakkáriid mat eai máhttán olggul lohkat Ahčemiinna dahe Hearrá rohkadusa golmma gillii, de deid sáhtte noaidut⁴, ja deid mat háliidedje olbmuid goddit dárbbuhaga ja vigihis olbmuid, de dakkáriid sáhtte noaiddit lonuhit návdin. Ja go jur leat ožžon válmmasin, de 100leat gohččon: «Rohkkát dal bohcco, váldde varas bierggu!» Ja de dat rohkkáha dakkaviđe. Ja jos oažžu bohccos vara, de šaddá návdin. Ja dat leat dahkkon olu olbmot návdin, ja dasa leat gávdnon olu mearkkat dan birra, dakkár mearkkat, ahte go leat muhtun návddi náhkkelanjas gávdnon dološ olbmuid dollabiergasat, gaskamat ja nivssahat ja riššagárit ja didnu. Ja dakkáriid sáhtte noaiddit lonuhit návdin velá álkibut, guđet leat goddán vigihis olbmuid, nugo dolin golge dáppe olu ruoššačuđit ja godde sámiid ja válde sámiid opmodagaid, ruđaid ja bohccuid, ja borre deid nu olu go dárbbaše.

Ja sámit dalle fertejedje čiehkádallat báktehoaluidenai. Ja dalle sii manne dávjá ulddaid stohpui. Ja go ulddat dihte ahte sámit leat báhtareame, de ledje sii hui buorit, ja adde ráđi ahte «dahket eatnama vuollái goađi, vai eai ruoššat gávnna, ja mii sáhttit ábuhit din ja beassat boahtit ságaide», dadje ulddat. Ja nuppi ráđi sii velá adde: «Dii dál sáhttibehtet ruoššaid bidjat návdin, go dat leat borran din bohccuid dego návddit njuoskkasin.» Ja ulddat lohpidedje veahkkin.

Ja de Gieddegeašgálgu, go dal gulai dan ášši⁵, de son dajai bártniide, guđet mannet mehciin ohcame bohccuid biebmun: «Go dál fuomášehpet, ahte ruoššat leat lahka, de galgabehtet boahtit munnje muitalit, ja jos velá livččo bohccot lahka, de vuojehit bohccuid dohko guvlui!» Ja go dat bártnit ledje fuomášan, ahte ruoššat leat lahka ja bohccot leat maiddá lahka, de sii vulge dakkaviđe Gieddegeašgálgu lusa. Ja go sii bohte Gieddegeašgálgu lusa, de son manai ulddaid lusa. Son leai dal oahpis ulddaide ja diđii gos sii orrot, ja goas galgá sin lusa mannat. Ulddat nohkket beaivet ja ihkku gohcet; dalle lea čuovgat sidjiide. Ja go Gieddegeašgálgu leai boahtán ulddaid lusa, de ulddat lohpidedje veahkkin dakkaviđe.

Ja de ulddat sihte mannat vuosttabeallái ruoššaid, ja de gohččut: «Ruohtastehket⁶ dál návdin, gea dole, boazu, váldet dan gitta, das lea njálgga biergu, ehpet de oaččo bohccuid muđui!» Ja de son dagai nu. Ja de ruoššat ruohtastedje, ja go ledje bohccot lahka, de rohkkáhedje deid bohccuid ja ožžo bohcco vara, ja de šadde návdin. Ja de álge borrat olbmuid, ja sii ledje olu.

Ja de Gieddegeašgeret gulai got leai ášši⁷, de manai son fas ulddaid lusa, ja de jearai ulddain ráđi ja muitalii, ahte dat gal lea geavvan nu got galggalii, muhto návdevalvi lea álgán borrat olbmuid: got lea ráđđi? Ulddat dadje: «Gal dat lea ráđđi dasanai.» Dál attii 101ulda ovtta unna láseža jagohčui njorret návddi luotta nála ja «gohčo mannat ruoktot Ruoššariikii gos lehpet boahtan.» Ja de son dagai nu got ulddat ledje gohččon, ja go son leai dahkan daid, de návdevalvi ruohtaste ja manne nu ahte suovva čuoččui. Ja sii manne ruoktot Ruoššariikii, ja deinna leat Ruoššariikkas nu olu návddit ja nu bahát ahte borret olbmuid.

Ja dan rájes álge olbmot dahkat gođiid eatnama vuollái, dat olbmot guđiid ulddat nevvo. Ja ulddat gohččo dahkat dakkár rokkiid, mainna bivdet olu gottiid ja biertnaid ja návddiid ja visot meahcielliid. Ja sii dahke daid, ja dat ledje buorit goansttat. Ja ulddat manne dávjá sin luhtte guossin, ja ledje buorit deidda guđet eai garrudan. Muhto juoigamii ulddat liikojedje, ja ulddat iežanai juiget dávjá, ja sámit leat oahppan ulddain juoigama.

Ja dat, guhte dálnai beassá ustibin ulddaide, gal ulddat leat seammá buorit dálnai. Muhto eai dáláš olbmot máhte eambbo dahkat ulddaid ustibin, deinna go leat álgán nu garrudit. Ja de leat ulddat suhttan dánáigásaš olbmuide. Dán áigge ii gávdno eambbo go jur soamis, guhte lea ustit ulddaiguin.

Ja dat rokkit gávdnojit velá dálnai vihtanin, ahte dat lea duohta. Ja dan rájes ohppe sámit olu noaidegoansttaide, ja sii bidje dalle ein bahás suollagiid návdin. Ja dan dihte eai lean dolin olu suollagat sámit, muhto go nohke noaiddit, de álge suollagat šaddat.

Goavka-Vulle ja návddi birra, 70 jagi áigi manjás

Davánjunis lea allat nuorttabeale. Ja go ledje golbma – sonnai – čuoiggaheame návddiid, de sii čuoiggahe Davánjunnása nala. Ja de ledje návddit gorjon, dat lávii sin goarjunbáiki, ja lea ein dálnai. Ja de sii áice návddiid, ja návddit ruohtastedje nuorttas dan aládasas vulos, ja manne návddit fiera ja čierastemiin vulos. Ja Goavka-Vulle čierastii manjis, ja de dohppii návddi seaibái ja čierastii vulos, ja návdi gessui seaibbis. Ja go bođii vári vuollái, de son gottii dego beatnaga. Ja dat su rátnát eai duostan dakko, sii doivo, ahte dat sorbmahuvai, ja sii garve birra dan skálveluohká. Ja go soai leigga boahtán, de leai Goavka juo njuovvan náhki eret. Ja dakko ii leat nubbi olmmoš mannan dálvet, nu go livččo olbmot 102gullan. Ja son leaige dego oarri, nu háhppil ja falli.

Čállojuvvon jagi 1908.

O.N. Svonni

Svonni leai čuoigame meahcis, ja sus leai sáitesoabbi mielde. Ja de son oaidná, go návddit bohtet rastá jávrri, ja de son bisánii vuordit dasságo návddit mannet gáddái. Ja go návddit manne gáddái, de vulggii son mannjái. Ja go son bođii oidnosii, de vulggii stuorimus ovddal ja manai stuora guosa vuollái, ja son galggai čugget sáitesoppiin; muhto ii vuordán, návdi ruohtastii fas. Ja son suhtai. Ja go dat stuorimus ruohtai čađa nuppiid, de son manai maid manjis, ja nuppit manne okta gosage. Ja go son jovssai, de son čuggii dan stuoraha sáitesoppiin, ja nubbi leai jur buohta dan stuoraha bada. Ja dat nubbi rohkkáhii ja gáskkistii bulvii Svonni¹, ja gáskkii nu garrasit ahte manne bánit čađa juolggi. Ja de son čuggii čađa čalbmái, nu ahte niibi manai visot calmmi sisa, ja de dat luittii ja ruohtastii eret ja manai ja skieivvus[tiš]goahtá.

Ja nubbi návdi lea ein soabbegeažis, son ii duostan luoitit, son balai ahte dat boahtiba goappašat nala, ja de gale goddiba. Muhto son dettii sáitesoppiin miestaga vuostá, ja dat gišvvarda ja čiekčá das heakkariiddus. Ja dalle lea juohke ealli bahá borrat daihe gáskit, ja návdi erenoamážit, guhte lea vašáneamos ealli mii lea dáppe. Iige son luoitán, ovdal go oinnii ahte návdi vuoimmehuvai, de son luittii.

Ja de son čohkkedii dasa báldii, ja de su juolgi gálnnai nu ahte ii sojadan ii vehášge, iige dat gierdange, dat šaddá nu bávččasnai. Ja de son jurddašii, ahte de dál son jápmá dasanaga. Muhto de bohte guokte láddelačča, mat ledje čuoiggaheame seammá deid návddiid, muhto ledje báhcán nu guhkás manjás. Ja eai sii diehtán nuppit nuppiin maidege, muhto sii gávnnade das. Ja go sii gulle, ahte dat leai biestán ovtta bealleheakkas, de soai áigguiga vuolgit dan doarridit, muhto Svonni ii luoitán. Son dajai: «Jos mon okto bázán, de mon jámán dásanaga.»

De soai lohpideigga ábuhit, maid sáhttiba. Ja son gohčui njuovvat návddi. Ja go soai njuovaiga náhki eret, de gohčui rahpat čoavjji návddis. Ja soai dagaiga dan. Ja de gohčui váldit sáhpi ja 103leksosiid. Ja de son njoarai sáhpi vuohččan háviide, ja de giesai leksosiid birra juolggi deid háviid nala, ja dat válde várkka dakkaviđe eret. Ja go son leai veháš áiggi, de nogai gihpu, ja son geahččalii veháš sojaldahttit, ja ii gierdan vuohččan eanet go ovtta millimehtara árvvu. Ja de son geahččalii ein veháš, dassá go oaččui njuolgat juolggi. Ja go oaččui njuolgat juolggi, de son geahččalii dakkaviđe mannat sabehiid nala. Ja de son geahččalii jođihit juolggi, ja de sodjagođii ja gierdagođii. Ja de son dajai rátnáidasas: «Gal doai oažžubeahtti mannat návddi mannjái, mon oainnán ahte mon beasan ruoktot.» Ja Svonni manai ruoktot. Ja go son čohkkedii bearpmeha nala, ja de álge gáfe vuoššat, ja ovdal go leai gáffe válmmas, de leai sus juolgi dego muorra, ii sodjalan ii vehášge. Ja das ferteje olbmot veahkehit loidui vealladansadjái². Ja das son vealladii³ golbma vahku, ovdal go beasai olggos goađis. Ja dat hávit dovdojit velá jápmima rádjái. Ja son eallá ein ja lea sámipoliisa⁴.

Okta sápmelaš leai čuoiggaheame návddi, ja go son jovssai, de son gale časkit galggai, muhto návdi snelkii sabehii ja ravgii olbmo eret sabeha nalde ja gáskkestii sabeha cuovkkas. Ja de snelkii olbmo gihtii ja gáskkii nu ahte nogai vuoibmi gieđas. Ja son šattai vuollái návddi ja ii ožžon niibbige. Ja návdi oaččui vel nuppinai gieđa ja gáskkii dannai. Ja de son viimmat oaččui niibbi, ja de divui niibenjuni¹ návddi gilgga⁵ vuostá ja de rattiinis deaddilii, ja de niibi basttii návddi sisa. Ja de návdi luittii ja jámii son gale.

Muhto sus ii lean vuoibmi gieđain, ii maidege. Ii sus lean vuoibmi gieđain dan meari ahte leai nagadit čugget návddi, son fertii rattiin deaddilit niibbi. Ja de son beasai goit bealleheakkas ruoktot, muhto skibai olles dálvvi, ja goase jápmá.

104

Lihkolaš reaisu

Okta sápmi vulggii čuoiggahit návddi (1898), namalassii Ruvdos-Lásse¹, son eallá ein. Son vulggii návdevalvvi čuoiggahit, ja jovssai guhtta návddi ja gottii beare cábmimiinna. Ja dat gale leai dávjá goddán čuoiggahemiin. Ja leai gale sonnai biestán nala návddi, ja lea dohppen návdi gihtii, muhto son leai coggalan gieđa návddi njálbmái gitta njillui², ja de čárvon njielu ja nuppiin gieđain čuggen návdái – ja gottii dego beatnaga.

[Beatnaga máinnas]

Beana lea leamaš maiddá meahciealli. Ja son álggii atnit váivin ohcat biepmu mehciin, go dat leai muhtumin hui nealgi, go ii gávdnon biebmu, go ii lean návdi bohccuiguin ovttain báikkiin. Go návdi ja bohccot leat ovttain báikkiin, de lea gale biebmu visot meahcielliide, ja dalle leat čoahkis visot meahcieallit, geatkkit, riebanat, garjját, goaskimat ja beatnagat. Ja dalle gal leai biebmu. Muhto dallenai leai hoahppu ja ballu, ja boahtá návdi daihe geatki, mat leaba gievrrabut, soai rihpaba. Ja jos ii ballá geahnoheabbu eret, de son gottáhallá. Návdi goddá dávjá geahnohet elliid, riebaniid, njálaid, njoammiliid ja beatnagiid.

Ja beana jurddašišgođii: “Mon vuolggán sápmelažžii bálván.» Son muittii, go son leai okte mannan sápmelačča siiddas. Vuohččan sápmelaš leai ealu čohkkeme, ja beana geahčai ja guldalii go sápmelaš leai ealu čohkken. Ja go sápmelaš leai vuorrádusas², go ii oaččo ealus čoahkkái, de son rágui, ja riehčut šattai, ja biškkui, ja de máhtii ciellat dego beana. Ja go beana dan gulai, de son álggii ciellat ja vulggii ruohttat dohko sámi guvlui, ja de bohccot balláje ja ruhtte čoahkkái. Ja de sápmi liikui beatnagii ja siđai álgit alccesis reangan. Ja son dalle siđai boahtit guossái, ja son attii sutnje liema čuohkat ja beana liikui čuhkosii. Ja son oinnii, ahte loaiddus ledje olu dávttit ja biergobinnát ja háliidii deid oažžut borrat, muhto ii son duostan. Son balai veháš, jos dat goddá su.

Son vulggii ein meahccái ja mátkkoštii doppe ja ozai biepmu 105doppe ja gávnnai návddi luotta, ja guorai dasságo gávnnai, go leai návdi goddán njoammila. Ja ozai son das, muhto ii gávdnan eambbo go ovdajuolggi, ja dan son gáskkii, ja go leai geargan, de vulggii fas guorrat. Ja de son gávnnai bohccoráppi, ja das ledje olu iežá elliid luottat, ja leai dasnai okta juolgi ja dávttit, ja de son válddii ja borai ja guttii mielddis ja manai dakko gokko ledje olu iežá luottat. Ja son gávnnai doppe, go leai rieban goddojuvvon ja borron nu ahte ii lean iežá go seaibi. Ja son gal liikui, go návdi dan gottii eret, mii láve álo borrame juohke sajis gos lea biebmu.

Ja go son ein guoradii, de son gávnnai, go leai goddán su guoimmi ja borran, dušše leai oaivi ja seaibi, muhto son dovddai vissásii, ahte dat lea su rádná. Ja de son ballagođii, «got dat goddá munai». Ja go son gulai návddiid boahtime, de son ballái ja ruohtai ovttatmanos sápmelačča³ lusa.

Ja go bođii, de son dajai: «Váldde dal mu reangan, in mon háliid šat meahcieallin orrut.» Sápmelaš jearai: «Maid don siđat bálkán?» Beana vástidii: «In mon siđa iežágo liema ja snuggamuša, ja ii cábmit dan sivas go in veaje eanet bargat.» Ja de soai soabaiga, ja beana álggii reangan. Ja dat leai sápmái hui buorre.

Ja de dat sápmi bijai dan beatnagis viežžat lasi beatnagiid, ja dat vieččai lasi. Ja okta leai dakkár beana, mii diđii ovdal juo goas návddit bohtet, ja son muitalii isidasas, ahte návddit leat lahka, ja isit álggii čohkket ealus ja reainnidit garrasit. Ja leat velá dálnai soames beatnagat⁴ dakkárat, mat leat várrugasat ja dihtet goas návdi boahtá. Muhto eai dál šat sáhte hupmat beatnatgiela oktage, ja deinna eai ipmir maid beana muitala. Muhto muhtun beana gal ipmirda, maid olmmoš hupmá. (Ja boares áiggis leat hupman visot eallit ja muorat ja geađggit ja visot mii gávdno eatnama nalde, ja nu galget hupmat manjimuš duomu áigginai.)

Muhto beana lea sihtan velá ovtta ášši⁵, ahte go son boarásnuvvá, de su galgá harccastit, ii galgga iežá ládje goddit su, ja galgá harcet seakka báttiin mii fargga čavgá, vai ii son šatta biidnahuvvat. Ja gii beatnaga siivvut harce, ja lea siivui leamaš dalle go beana leai garra barggus ja leai váiban, de dat oažžu buori beanalihku. Ja guhte ii leat nu dahkan, go lea soabat, de sus lea heajos beanalihkku.

Ja manjimuš beaivvi lea beana vuosttaš nalaguoddi – ja de mannjil iežá luonddogáhppálagat, mat leat olbmo hálddahusa vuolde – daid⁶ nala, geat leat barggahan liiggás garrasit daihe lossa gurpmiid bidjan ja de cábmán velá. Ja ealitriehpu, geas ii leat 106njálbmi dadjat, ahte ii son nagat geassit! Ja deinna son ferte geassit ja guoddit nu lossadanai, ahte goase heagga manná, ja nu ahte olmmošnai gulai dan surges jiena, mii lea muhtumin dego šuohkkinjietna, ja goit ein dakkár surges jietna, mii manná goase čađa dávttiid olbmos, go ii leat juo ila rágalunddot olmmoš. Dan gal galggalii muitit juohkehaš, ahte ii leat ila garas su vuložiiddásis, leatgo olbmot daihe luonddogáhppálagat.

Veháš lottiid birra ja riebaniid ja sáhpániid birra, mat golget badjel eatnamiid

Visot leat golgit, mat dása vuollái namahuvvojit. Ja goddesáhpán lea ovdamanni iežá golgi elliin. Go sáhpán boahtá deike dán davveeatnamii, de mannjil boahtá rieban ja njálla ja rievssat ja skuolfi ja fállit ja boaimmáš, buoidagat ja mánga iežá smávva rievssatborri¹. Ja go sáhpán jápmá daihe vuolgá golgat, de dalle vulget iežátnai, mat leat dás ovdalis muitaluvvon.

Ja dain ii leat vissis goppos dat golget. Muhto boazu manná dohko gosa dovdá guohtuma dálvái šaddame. Muhto návddis lea vissis, dat golgá, nuortan boahtá ja oarjjás manná, jos ii boađe ruovderaŧŧi doarrásii ovdii. Dan dat ii duostta badjel mannat, ii báljo goasge; muhto manná jur, go lea hui rohkkes návdi, ja lea hui muohtadálki ja guoldu, ja lea ruovderaŧŧi bisánan² daihe streiken³, nu ahte ii duohko deike vávdno golgga álo.

Rievssaha birra

Viššalis rievssatbivdi gal birge. Rievssat lea čakčadálvvi duottarjogaid nalde eanemus ja dein rođuin, mat bohtet duoddariin vulos. Muhto go čoasku dálvi, de boahtá dakkár vuovdái mii lea lagamusas duoddariid, de dein orru garraseamos dálvvi. Ja giđđadálvve, go álgá ilbmi liegganit, de fas johtá bajás duoddariid vuollái bajimus muoraid sisa.

107Várrerievssat daihe giron, dat lea olu unnit go vuovderievssat – dego sápmelaččat leat maiddá unnibut go visot dáluorrut. Ja sápmelaččat leat guoggasat¹ ja juolggit roankasat, deinnago sámit šaddet gálbmot² juo mánnán. Boares áiggi sámit leat jálubut leamaš go dáláš sámit. Ja leat dat dáláš sámit láikkibutnai. Dološ samit leat olu bivdán rievssahiid ja guliid ja gottiid ja guovžžaid ja visot meahcielliid.

Guollebivddu birra

Sámit, mat johtet geasset Norgii, eai astta guliid bivdit iežá go giđđat. Dalle go vuosttaš ráiggit šaddet jávrriide, de sii oggot vuokkain, masa sii leat ieža dani leiken. Ja dasa bidjet seaktin rukses ja fiskes láđđebinnáža¹, dasságo ožžot guoli, de bidjet guoli čoavjevuolis binná, ja dat lea olu buoret. Ja čakčat bivdet velá njohcumiin² unna jogažiin – dat lea čakčat hui olu unna guoláš unna jogažiin – ja firpmiiguin ja nuhtiiguin, muhto ii dávjá. Muhto báhčán leat maiddá hávggaid giđđat suonjuin suinniid siste. Hávga gođđá giđđat ja hárri ja vuskonat, ja rávddut gođđet čakčat ja cuovžžat ja dápmohat.

Jos baján čeargu giđđat, ovdalgo lea jávri suddan, de šaddá guolehis geassi goit muhtun jávrriide; guolli ballá ja manná cietnjalassii olles geassái dan geasi, go lea baján čergon jietnjajávrri nála.

Muhto ii leat bivdu dušše dat ahte máhttá, muhto dat galgá lihkku maiddá. Ja leat dološ olbmot atnán olu oaffarušgoansttaid bivddu dihte. Dat leat juste siiddiid bálvalan eanemus bivdolihku dihte, ja boazolihku maiddá dihte. Ja olbmo skibasvuođa dihte leat eanemus girkuide oaffaruššan³ ja gal dat dálnai soamis oaffaruššá girkui olbmo dihte. Ja bivdolihku dihte fas soamis geafes olbmui ja dakkárii, mii ii leat ila báhkin daihe bahádahkki. Ja dakkáriidda maiddá oaffaruššet, mat leat váillagat, hui skierbmát nu ahte heajut birgejit, ja ein dakkár boares geafes olbmot daihe dakkár miellaváillagat, ja ein dakkárat mat heajut birgejit; dein lea lihkku, guhte deidda lohpida. Ja lea muhtun sárdneolbmuinnai lihkku, muhto dan ferte geahččalit guđiin lea lihkku. Muhto dat lea gale muhtumiin hui buorre lihkku.

108

Dás vehá čilgehus deidda oaffarušgoansttaide

Girkui lohpiduvvo jos nu geavvá, go dat háliida guhte lea oaffaruššame. Ja dat lea seammá ládje, jos olbmuide lohpida. Muhto dan maid lea lohpidan, dan galgá fal addit. Ja dan lági leat dološ olbmotnai bálvalan, ahte sii leat lohpidan, go leat vuolgán bivdit. Soames sieidi duđai, go oaččui čorvviid, ja muhtun siđai visot dávttiid, ja nu visot, ahte ii báze ii unnimusge¹ dáktebinnáš. Guollesieidi ii sihtan iežá go vuojas beali, de dat vuojehii guliid nuohti sisa nu olu go olleje goarjidit. Ja muhtun sieidi siđai olles ealli bohcco ja hervejuvvot galggai juohkelágáš hearvvain, láđđiin ja láiggiin ja silbbain ja golliin. Ja muhtumat oaffarušše mánáidnai. Iige dasa leat guhkes áigi, go leat manjimus oaffarušnoaiddit leamaš. Manjimus lea leamaš Gummen oktan áhkáinis ja su áhčči Dobár, guhte oaffarušai logijahkásaš bártni oktan herggiin.

Veháš dálkemearkkat. Váiggaslottiid birra. Rievssaha birra. Giega birra. Guovssaha birra

Rievssat lea diehtti. Go rievssat eahkedisveaigin skeaiká, de boahtá muohtaborga, ja go rievssat njávgá, de boahtá dušše muohtti iige biegga. Dat leat dálvet eanemus¹ dát mearkkat. Ja boazu maiddá dovdá: go son álgá čuskkodit daihe ruohttá nu olu go nagada, ja dat [lea] garra guolddu mearka. Nubbi mearka: go boazu čallá muoraid, de boahtá njáhcu. Ja go geasset áldu miesis njoallu, de boahtá arvi.

Go állahat bohtet olu olbmuid lahka, de dat šaddá hui garra borga. Dat leat giđđadálvve. Ja go bohtet olu cizážat, de boahtá stuora muohtti. Dat leat dat, guđet gohccojit goartacizážin. Ja go dat seaivu máná gietkkagoagi nala, de dat mánná jápmá. Ja jos dat seaivu olbmo boahkániidda, de dat olmmoš jápmá. Ja dat cizáš orru dáppe olles dálvviid, dat lea čáhppeslágáš ja oaivi lea vielgat birra čalmmiid. Ja állat lea veháš stuoribuš ja vielgat.

Ja go giđđat álget boahtit bárbmolottit, de leat olu diidalottit, bižus lea okta. Go bihčosa gullá iđedis ovdal go lea borran juoidá, de son baikkáhalla, ja dat olmmoš lea dan jagi hui lihkoheapmi. 109Muhto dat gii [lea] háhppehan borrat, de ii baikkáhala iđedis, ovdal go gullá dan lotti. Ja dat leat dakkárat ein iežá lottitnai, giehka ja gáhkkor. Giehka lea dat loddi, mii ii astta dikšut moniidis. Son doalvu iežá lottiid beassái moniidis. Ja dat dikšot su moniidnai, ja son ieš manná ja guhkká juohke báikkis. Ja go son lea ollen deike, de easka billahuvvet muorjjit. Sámit lávejit dadjat: «dál lea giehka baikán murjjiid, dat eai borat šahten.»

Giehka lea noaideloddi. Okta mearkkalaš dáhpáhus, go giehka bođii ovtta sámi goađi lusa ja álggii borrat bierggu suonjiris – ja dan eai lean oaidnán boares olbmot – ja dan goađis jápme ovtta geasis golbma olbmo. Ja vuoražas lea maiddá seammálágáš noaideloddi, dat maiddá čuvoda sámiid ja borrá bierggu suonjiris dan olbmos, gean dovdá jápmit, daihe guđe goađi álgá čuvodit, de dan goađis jápmá soames olmmoš.

Ja bižus lea maid dakkár, mas dovdá dálkki jienas. Go son dovdá bahás čoaska dálkki, de son dadjá «bi-bi-i, direl-direl» – de boahtá čoaskkis. Muhto go son dadjá «bibel-direl-direl», de šaddá bivval.

Ja gáhkkor lea maiddá dakkár noaiddes loddi, son maid baiká, ja son atná maid uvhrriid, son addá jávrái golbma moni. Gáhkkor maiddá atná earálágáš jiena, go dálkki rievdama dovdá. Go son dadjá «ga-go-ga-go», dat merke gáhkkora giittu namas, dallego boahtá buorre dálki. Ja go son dovdá heajos dálkki, de son čuorvu «vare livččui luhkka, vare livččui luhkka (var-luk, var-luk)!»

Ja gáhkkora julggiid birra lea veháš muitalus ná; Go Ipmil leai sivdnidan visot lottiid, ja julggiid ii lean muitán addit gáhkkorii, ja de son dajai: «Dá leat dat ránes juolggit.» Muhto gáhkkor ii fuollan ránes julggiid, son siđai maiddá rukses julggiid dego čuotnjágis, ja go ii ožžon deid, de son girdilii ja dajai: «Gal iežá lágii lean čáppat, muhto julggiid in ožžon.» Ja de girdilii, ja de Ipmil bálkestii julgiid mannjái bahtii. Ja deinna leat gáhkkora juolgit manjásbahtii, ja deinna gáhkkor ja dovtta eaba sáhtte vázzit, muhto vuodjat ja buokčat lea son buot gievrramus.

Ja gáhkkoris lea guhkes njunni ja sákkas, ja dat lea leamaš dološ áiggiin buorre soahtebierggas dávgenjuollan, dan eai leat sáhttán lapmut dološ luođđa- daihe njuollalabmut. Dat lea adnon dávgenjuollan, ja lea dat adnon sáitinnai, ja dan ii leat sáhttán lapmut ii oktage.

Okte leai okta ruošša, maid eai sáhttán goddit, son lamui visot 110ruovddi, muhto ii son lean gievra, ja son leai juo boaris. Ja de okta noaiddes sápmi diđii, ahte gáhkkora njuni ii sáhte lapmut ii oktage. Ja de geahčai ovtta gievrramus sámi vuolgit ja njáhkat dohko gos son orui, vai son beasalii boahtit su lusa oađidettiin, nu ahte ii gula, ovdalgo son oaidná su; de gal oažžu lihkkat mannjil go son lea beassan oaidnit. Ja dat lea juohke sajis: goabbá gávdná nuppi oađđime, de dat vuoitá.

Ja dat sápmi bođii ja gávnnai oađđime ruošša, ja de ruošša gulai, ja de šattaiga doarrut. Muhto ruošša dovddai, ahte ii son dál biđe – son leai diehtti maiddá – ja son vulggii juo eret ja dajai: «Ale daga munnje maidege.» Ja son lohpidii ahte ii son daga maidege. Ja go son vulggii viehkat, de sápmi ii máltán², son vulggii viegahit, ja go jovssai, de son geahččalii čugget gáhkkora njuniin. Ja ruošša dovddai, ahte dat basttii su sealgái ja de gilddii: «Ale mu čuokko.» Ja sápmi dajai: «In dat mon leat, dat lea gáhkkora njunni.» Ja de son gottii dan stuora noaiddes ruošša, masa ii lean bastán ii oktage njuolla iežá go gáhkkora njunni.

Guovssat lea álo vuvddiin sámiid luhtte, ja son borrá biergguid, muhto ii dat leat goit bahás loddi. Son lea Ipmila engelat, ja goartocizáš lea fas Biro engelat. Ja okta unna čáppa cižáš lea, mii boahtá bárpmus, ja dan namma lea biellocizáš. Ja dat lea mánggafearggat, das lea gáibbi vuolde fiskat ja ruoksat ja ruoná ja alit. Ja son sáhttá jietnadit 100 gillii. Ja dan namma lea giellavealgu maiddá. Ja go dat dovdá beaivvadaga, de dat spelle juohke lági ja muhtumin cuojaha divgga. Ja go dovdá čoaska dálkki, de sus lea hui doanggas njuovčča, son ii oaččo čáppa jiena.

Ja dat leat njeallje lotti, mat čuvvot sámiid: garjá ja rievssat ja guovssat ja cizáš. Ja dat čuvvot dálvviid, dat atnet guoibmin sámi siidda. Ja ožžot dat biepmunai, dat bierggu, mat borret bierggu. Ja rievssat gávdná soahkeovssiid, maid sámit čuhppet muorračuohpahahkii. Ja atná rievssat olbmuid dorvun maiddá: go fálli boahtá ja álgá bivdit, de rievssat boahtá olbmo lusa, jur olbmo juolgegaskii, ja de fálli ferte ballát. Ja boahtá dat goahtáinai, go ii gávnna olbmo olgun. Ja olbmot eai daga daggár rievssahii eai maidege, eaige suova beatnagiidge guoskat.

Jos skire daihe vuoražas álgá sámi siidda čuvodit, de son dovdá ahte dan siiddas jápmá olmmoš. Ja jos dat álgá ovtta goađi čuovvut ja čohkahit ovtta goađi bálddas, de son dovdá dan goađis jápmime olbmo.

111

Muitalus gearbmaša geadggi birra

Dat gii dan oažžu, son ii vuoittáhala lágas ii goasge – muhto gii fal dan oažžu! Dat galgá gávdnat gearbmašiid ragatbáikki. Gearbmašat dalle go leat gieimmis daihe ragadis, de sii dalle bálkkodit dan vilges geađggi. Ja gii manná dalle suoli fáktet, go dat bálkkodit, ja de galgá dohppet geađggi ja viehkat čáhcái. Ja jos beassá čáhcái ovdalgo gearpmaš, de son oažžu dan geađggi, muhto jos gearbmašat besset ovdal čáhcái, de gale lea váralaš. Muhto gii lea ovdal geahččan gokko lea lagamusas čáhci, de son beassá ovdal. Gal sii veháš ádjánit ohcat geađggi, ja dan botta lea olmmoš viehkan guhkás čáhcái. Ja go lea ožžon, de lea gal láhkaolmmái agis.

Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket

Last ned

Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi.
Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.