Muitalus sámiid birra

av Johan Turi

[DOAVTTIRGOANSTTAT]

113

Álgá muitalit sápmelaččaid doavttirgoansttaid1

Sámit leat boares áiggis juo ferten dutkat goansttaid go olbmot šaddet skibasin, ja doaktárat eai leat leamaš sámiid oažžunsajis, eai sii leat diehtánge, ahte doaktárat gávdnojit, soames oassi. Ja deinna lágiin leat ferten dutkat nu olu, ahte leat ožžon sealvvi, got lea vihke[š]lájat, ja got galgá daidda ábu oažžut. Ja leat gale ožžon sealvvi nu olu, ahte olu vigiid sáhttet buoridit, deidnai maid eai soames doaktárat ipmir buoridit. Muhto ii juohke doaktárii dat gula.

Dás vuolde gávdnojit čilgehusat, got galgá guđege vigi geahpidit ja velá buoriditnai muhtumin, ja hoahpusnai, ii sáhte doavttirge nu hoahpus buoridit. Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái, dan dihte go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde, ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot goansttaid. Eai sii jáhke daid2, dušše bilkidit sámi jallodaga3, vaikko jos oainnále visot maid sápmi dahká, de imaštivččo dan vuoimmi, ja gos dat boahtá.

Raddevihkái

Sápmelaččain lea dávjá ratti vuolde vihki, ja dat loktana oaivái ja luoitá julggiide, ja dan vigi dálkkas lea: luito varra rumašvarrasuonas. Dat suotna lea juolggi siskkobealde giesahagas, ja das vuollelis juolgelábi siskkobealde. Ja olggobealde luite juolggis fas 114čielgevigis ja spiralvigis. Ja go nohká borranlustu ja gullo ratti vuolde, de luito lábis bajil1.

Ja go lea rattis vihki, iige jođe oaivái iige julggiide, de luitojuvvo gieđas siskkobealde giehtagávas, dan suoris mii boahtá vuollebeale gieđa. Ja nubbi suorri boahtá bajil, ja das luitojuvvo oaivebávččasvarra, go lea oaivebávččas, iige leat iežá báikkis go oaivvis. Ja go lea hárdus vihki, de luitojuvvo gieđas suorbmagaskkas. Ja go lea vuoissahat, de rahppo olggobeale gieđas.

Suorganeapmi

ii leat nu bahá boahtit iežáide go seanganissoniidda daihe dan nissonii guhte lea easka máná ožžon, ja ii leat velá dearvvasnuvvan. Ja lea gal nisu bahá suorganit ovdalnai go lea máná riegádahttán. Go lea gassat, lávejit suorganit nunai ahte cuovkanit. Ja dat suorganeapmi boahtá muhtumin go oaidná fasttes niegu. Ja mánát maiddá suorganit dávjá, ja dat bistá guhká, dassážii go šaddet olles šaddui.

Suorgananvihkái: ii galgga váibmovarrasuonas luoitit1 iežá vigiin. Go suorganansivas šaddá vihki, de fertejuvvo rahppot váibmosuotna, muhto ii galgga golgat eambbo go golmma geardde cirge, de biddjojuvvo gitta. Ja dat lea bahá bissut gitta, muhto lea okta goansta: deaddilit ođđa silba-logievrre2.

Jámálgaddanvihkái

Ja go jámálgaddanvihki šaddá, de lea okta goansta: boaldit liikebiktasiid jur dakkaviđe. Ja jos eai dakkaviđe leat boldojuvvon, de lea bahát oažžut eret, muhto gal dat ožžot go ii leat rihkkon liiggás bahui varragolgamuša.

Jámálgaddanvihkái maiddá rahppojit varrasuonat – mánga, (9) ovcci suona – ja das maid galgá rahppot oaivvis dakkár suonas, mii lea váibmosuotna. Dan suonas, mii manná bealji ja čalmmi gaskal, manná bajás mángga suorrái. Ja lea das muhtun bátnevihkáinai 115áhpu, jos vihki lea beare badjebeales, muhto go lea vuollebeale bániin, de lea okta suotna mii manná badjel ollola – rahpat dan, lea dasnai veháš áhpu.

Jiektavihkái

maiddá luito varra. Dat galgá luitot olggobealde gieđas ja olggobeale juolggis giesahaga báikkiin, gokko oidno suotna buoremusat. Ja varraluitosii ii gula eambbo go lea dás badjelis jo selehuvvon.

Guhppemuš

lea maiddá okta goansta, mainna buoriduvvojit1 mánggalágáš vigit. Go lea oaivi bávččas, de galgá guhppejuvvot niskegobis ja niskki guovtte beale. Ja go lea sealggis bávččas, de galgá guhppejuvvot sealgi. Ja go lea rattis vihki, dasa maiddá guhppejuvvo sealgi golmma geardde mannjálaga; go hávit buorránit, de galgá fas guhppejuvvot. Bátnevihkái maiddá guhppejuvvo dakko gokko garraseamos vihki lea.

Julggiin maiddá guhppejuvvo: jos juolggit gollot, de galgá guhppejuvvot olggobeale julggiid. Ja go gieđat luddot, de guhppejuvvojit olggobeale gieđa. Muhto ruvvejuvvot galgá olu vuohččan, ovdalgo guhppejuvvo.

Oaivevihkái

lea okta goansta dakkár, ahte ravgguhuvvo vuovttain1. Muhto váldojuvvo beare moadde vuovtta bajil oaivvis, ja de ravget fáhkkestaga, vai náhkki luovvana luovos, mii lea darvánan gitta, vai 116beassá varra golgat su dábálaš lági mielde. Ja ruvvejuvvot galgá dassážii go oaivi báhkkana. Ja manjimuš goansta lea, ahte garrasit daihe čavga božistuvvo bajás njealji guovllus, guovtte nieras. Ja niske- ja gállobeale galgá beare bajás ruvvenládje jođihit gieđaid golmma geardde, ja de manjimuš galgá gaikkihit visot olles oaivevuovttaid bajás. Ja de bassat báhkka, garra gáfiin oaivvi. Muhto niskki galgá eanemus ruvvet.

Ruvvemuš

lea mángga vihkái áhpu, sealgevihkái ja oaiveluttohahkii ja čoavjebonjahahkii ja bátnevárkii.

Čoavjebonjahahkii

daihe čoavjeborahatvihkái ruvvejuvvo beare doarrásii ja bodnjojuvvo vuostebeaivái náhpečoalli.

Bátnevárkii

leat olu goansttat, dainna go bátnevárka lea ovccisorttat. Ja leat gal iežánai vigit ovcci sorttagat, deinna go olmmoš lea ovcci mánu leamaš eatni goaŧus, ovdal go lea beassan oaidnit máilmmi čuovgasa.

117

Bátnevihkái

lea velá okta goansta. Go lea garra bátnevihki, de gávdno ráksá ollola vuolde, mii lea bávččas, ja dan galgá dalle čugget áimmiin. Áimmi birra gissojuvvo1 suotna jur dan muddui go galgá rávssá sisa čuggejuvvot. Ja dat galgá jorgalit velá guovtte guvlui, vai cuvke eambbo, ja vai boađále juobe golbma goaikkanasage varra.

Čottavihkái

lea okta dálkkas oami iežas: olbmo gožža – dan juhkat, vaikko ii eambbo go ovtta bastte dievva, ja fanahallat juohke guvlui ja ruvvedit. Ja gal dearppátnai adnojuvvo čottavihkái, gazzastuvvo bastte dievva ja vuidojuvvo olggobeale, ja de gissojuvvo ullogákkis birra čeabeha eahkedis.

Ja lea velá iežá goansta čottavihkái. De lea váldojuvvon geasset cuoppu, mii gohččojuvvo rihccecuoppun. Ja dat váldojuvvo geasset rihccecubbo čivga ja biddjojuvvo eallinaga sáltti sisa vilges liinni sisa, ja de son jápmá fargga. Ja dat1 galgá vielgat, juobe eanas oassi vilges girjjit. Jos lea čáhppat ja fasti, de billista ja bostá. Ja go dal lea váldán dan čáppa sortta, nugo lea ovdalis juo muitaluvvon, de galgá cáhppojuvvot veháš ja vuššojuvvot milkkiin ja juhkkojuvvot dat2. Ja dat adnojuvvo čottavihkái dálkkasin.

Ja go ruoppit šaddet, de lea dálkkas dasanai vuoidat dainna cubbuin. Muhto sámit lohket soames lohkosiid, muhto gal dat ábuha veháš vaikko ii logage, go ii fal daga bilkideame dihte. Jos cubbuid bilkida, de dat gal bostá nunai, ahte váldá heakka olbmos.

Dás vuolde muitalus ovtta nieidda birra

Dan nieiddas bohtanii čeabet veháš, ja de válddii dan seammá cubbo ja dettii deinna dan vihkebáikki. Ja de go gearggai deaddimis, de bálkestii eatnamii nu ahte cuoppu bávččagii1, ja de suhtai 118nu ahte bosttii velá bahábut. Ja dat leai muđuinai dat sorta mii bostá, dat leai čáhppesgirjjat, mas galgá váruhit.

Ja dat nieida skibai bahui ja manai Luleju2 doaktáriid luhtte, muhto ii dat ábuhan, son jámii. Okta sámi doavttir geahčai dan su vigi ja muitalii, ahte «don leat deaddán cubbuin, ja leat bálkestan eatnamii nu ahte cuoppu suhtai, ja de bosttii bahábut, ja dan ii nagat jorgalit, dat lea vara billistan juo nu ahte ii buorrán.»

Muitalus cubbo birra

Cuoppu orru čázis, ja orru goike eatnamis. Giđđat lea gođđu seammá áigge go hávggas. Su gođđu lea jeakkis. Ja dat atnet dakkár jiena, ruvget dego bohccomiesit. Muhto lea fuomášuvvon, ahte cuoppu gahččá badjin vulos, nu go iežánai divrrit, mat gahččet muohttaga nala. Dat lea vissis, ahte cuoppu gahččá eatnamii balvvas, deinnago gávdno duoddaris muohttaga nalde, gos ii leat suddi olamearis.

Cuoppu lea danlágáš divri, ahte guhte duostá váldit gihtii, ja go cuoppu gožžá gieđa nala, de šaddá dan olbmo giehta dálkkasgiehta. Go dakkár gieđain dušše deaddilage vihkebáikki nala, de geahppu várka1 dakkaviđe. Ja go ruobbu njálbmi, dasa lea maiddá dálkkas cuoppu, go suinna deattaša ja vuoiddada.

Mánáid sámpá

Ja jos mánnái šaddá sámpá – sámpá lea dakkár, ahte mánás vilggoda njuovčča – ja de lea dasa maiddá cubbos dálkkas. Deinna deaddá njuokčama nala, ja de lea gait buoremus dálkkas dasa. Ja lea dat buorre čoavjedálkkasnai1; de galgá varas milkkiin vuššojuvvot, ja de váldit sisa ja njiellat.

119

Cubbos nubbi muitalus

Go leai okta nisu vázzime jeakki, ja de oaidná ovtta geađggi jeakkis, ja de duolmmastii dan nala. Ja dat ii leange geađgi, muhto leai cubbuid eadni, mii leai nu stuorat dego olbmo oaivi. Ja de cuoppu roahkuhii iežas gitta juolgái, nu ahte ii ožžon luovos muđui go gákkai soppiin. Ja de álggii bávččastit dat juolgi, masa darvánii cuoppu. Ja son manai Luleju1 doaktárii, muhto son maiddá jámii. Ja dat leai mánnán bilkidan cubbuid, ja de easka bosttii go soittii máttu nala boahtit. Lunta-Andarasa áhkkái2 lea nu geavvan Vuoskkojávregáttis.

Váralaš čáhci

Muitalus, go cubbo meađđimiid juhká olmmoš, de dat šaddet stuora cuoppun, ja álgá addit jiena dego su jietna leage. Ja jos ii oaččo olggos, de váldá heakka. Dasa eai leat olu goansttat. Sámit addet1 vara juhkat, vai vuovssada, ja mieskan guollecoliid. Ja jos ii velá boađe olggos, de coggojuvvo bohcco stuorimus juolgesuotna njálmmi sisa gitta čoavjái, ja de ferte gákkastahttit. Ja jos ii boađe olggos, de gale jápmá olmmoš. Ja go dat olggos boahtá, de lea nu ruoksat dego varra.

Váralaš divri

Okta divri, man namma lea ruovdegobbá, dat orru čázis. Ja dat lea maiddá dakkár ahte eallá olbmo siste, ja dainna1 maiddá dahkkojuvvo seammá lágiin go cubbuinnai. Ja jos ii oaččo sunai olggos, de son maiddá goddá olbmo. Dan maiddá juhká čázis mángga geardde olmmoš.

Bohcciid atnet divrriid dihte

Dakkár divrriid dihte atnet bohcci sámit. Dat bohcci dahkkojuvvo1 bohccočoarvvis. Ja dat lea dan dihte maiddá, vai ii njálbmi 120billahuva giđđat. Ja nubbi bohcci dahkkojuvvo lotti čoarbbelnorasdávttis, das lea dego fierbmi siste, nu ahte eai beasa čađa divrrit njálbmái. Dat adno meahcis.

Suvččageapmái

Suvččageapmái lea okta buorre goansta, go dakkaviđe go fuomáša ahte lea suvččagan, de galgá deaddit ja ruvvet muohttagiinna nu guhká go máhccá ruoktot, ja eallá fas dat. Muhto ii ábut bajildusmuohta, muhto dat galgá dat muohta mii gohččojuvvo seanjážin, ja dat lea jur eatnama vuostá dansoarttat muohta.

Dás muitalus ovtta mánás 40 jagi manjásguvlui. Mánná leai 10 jahkásaš ja leai olgun viehkame garra čoaskimin, ja de gahčai muohtaroggái rabas gieđaiguin. Ja ii eadni fuomášan1 ja de suvččage suorpmat, ja eai ipmirdan deaddit ja ruvvet muohttagiin, ja de gahčče suorpmat gaskkaráji eret. Ja dat eallá ein dálnai ja su namma lea Máret Mikkelsdotter Utsi, ja son orru dál Sávžžus2, ja su boatnji namma lea Heanttut Bihto.

Oppohatvihkái

atnet dákkár goanstta: gáicca juolgedákti, ja [dat] dahkkojuvvo hui fiidnát, ja nubbi dahkkojuvvo gálbbi gožžaráhkus ja goikaduvvo siivvut ja čábbát, ja de galget1 hávvarrievnnat. Ja de galgá báhkka čáhci ja rievnnat bealle gohpu2, ja dat biddjojuvvojit dan gožžaráhku sisa dievva. Ja dan gáiccadávtti [galgá] bidjat dan gožžaráhku sisa nuppi geahčái, ja nubbi geahči olbmo bahtaráigái coggojuvvo. Ja dat3 gožžaráhkku, mii lea dan ráigedávtti nuppi geažis, de dat božistuvvo, ja de dat manná sisa bahtačoallái, ja de beassá olggos.

Ja nisoolbmui sáhttá dahkat seammá ládje, [go lea] gožžaoarri buđđošuvvame, muhto dievdoolbmo ii sáhte seammá ládje, muhto dasa dahkkojuvvo iežá ládje: faskojuvvo báđi dahe gievdnevuođus giehpa, ja ruvvejuvvo deinna buoža olggobeale, ja dat ábuha, dat lea geahččaluvvon.

121Boares áiggis eai leat leamaš rievnnat dasage, go olmmoš [leai] obbon, maid dáláš olbmot atnet dan vihkái áhpun4. Muhto dološ áiggis dahke seammá lági, muhto dat čáhci, mii biddjui dan gožžaráhku sisa, leai iežásorttat liegga čáhci, ja bohcco dáktevuodja, [mii] lea gait fiidnámus vuodja.

Bohtanemiide

Go bohtana, de dasa galgá buoidi biddjojuvvot nala, ja jos ii velá buorrán, de galgá faskut veaikki dasa ja bidjat seahká. Gal sámit gávdnojit dakkáratnai, ahte go gehččet ja deattašit gieđain, de buorrána bohtaneapmi, vaikko livččui mannai bahá. Hui fiinna beassenárvi lea buorre geassit sieja olggos, go lea buogu daihe iežá sidjon bohtaneapmi.

Ja go hávvái manná liekkas daihe galmmas dahe iežá, mii váikkuha hávi bohtanit ja siedjut, de dasa maiddá dahkkojuvvo seammá ládje: boares buoidi biddjojuvvo nala, go eai leat dakkárat, mat máhttet jorgalit muđui ilmmá dálkasiidhaga.

Varragolgamii

Varragolgan lea váralaš go eai leat doaktárat olamearis. Muhto gávdnojit gal dakkárat, ahte go ožžot gullat, de juo bisána varra golgamis, muhto eai dakkárat leat olu. Muhto go besset oaidnit, de lea vissáseabbu vara bisáneapmái. Ja sámiin lea váralaš dalle maiddá golgát badjel meari, go nisu lea mánnáseanggas, ja golgá nunai ahte jápmá ja hoahpus. Ja dan maiddá varradollejeaddjit sáhttet dollet daihe bisánahttit.

Okta goansta lea seanganissona varragolgamuššii. Lea unna lottáš, man namma lea beskkoš, mii dahká beasi dáluid seaidnái, ja de galgá váldit dan beasi vuođus roskkiid ja vuoššat varas milkkiin, ja dan addit juhkat seanganissonii. Ja dat ábuha, vaikko ii dieđe maidege sániid, muhto gal dat lea buoret, go dieđálii sániid.

Ja sáni vuoimmis buoridit olusorttat vigiid. Muhto eai leat olu dakkárat, mat máhttet dahkat daid goansttaid, mat leat ovdalis muitaluvvon.

122

Goansta čoaskinvihkái

Ja okta dálkkas čoaskinvihkái lea bohcco ealli varra, juhkkojuvvo. Ja jos ii gávdno ealli varra, de váldo galbma varra ja seaguhuvvo dassážii go šaddá liđbmat dahe fiinnis, ja de juhkkojuvvo jur njuoskkasin. Máná oččodettiin nisu dávjá biestá galbmot julggiid, ja lea dasanai adnojuvvon bohccovarra dálkkasin nu got lea ovdalis muitaluvvon.

Ealli varra ii boađe iežá ládje go čuggejuvvo1 boazu, ja de dakkaviđe valdá lihttái vara ja juhká, jos ii leat skihpa olmmoš dan meare vuoimmis, ahte veadjá mannat ieš bohcco lusa ja juhkat dakkaviđe go varra golggiida. Čuggejuvvot galgá manjil čoamohasa.

Muitalus suotnafatnaleami [birra]

Suotnafatnaleapmái maiddá lohkkojit sánit, ja dat ábuha. Dat dahkkojuvvo [dan várás] basatkeahtes ulloláigi, ránes golmmageardán sávzzaulloláigi. Sávzzaullus lea olu vuoibmi, deinnago Jesos lea olu sávzzain hupman ja váldán veardádusaid sávzzas, ja dat, maid dihte lea Jesos jápmán, gohččojit1 sávzan, ja dat sin orrunsaji namma lea sávzzaviessu. Ja deinna lea sávzzaullus nu olu vuoibmi. Ja lea dat buorre suodjinai2 olbmui.

Ja go lea dakkár vihki, ahte satnjida liiki, dasa lea dálkkas ruvvet soahkegunaiguin, ja jos ii velá vuolgge, de galgá váldit áhčeseani lávžegihpu ja dan vuoššat ja de deinna vuoidat dakko gokko satnjida. Ja lea velá nubbi goansta: váldit ovccisorttat muoras veháš ja dan vuoššat, ja dat lea mángga vihkái áhpu.

123

Guollavihkái

Ja go guollasuonat fatnalit, de galgá ruvvet siivvut ja hávdut. Visot suonat galget ruvvejuvvot beare bajás rupmaha guvlui.

Fiskesdávdda birra

Fiskesdávda lea maiddá okta fasttes dávda. Dat dahká olbmo fiskadin. Vuohččan álgá dovdot čalmmiin, ja gaccain vielgadasat álget fiskkodit1, ja gožža lea maiddá fiskat. Ja dasa lea dálkkas: ráhkaduvvo biebmu dan meare go oktanaga nagada borrat, ja dat biepmut galget ráhkaduvvot ovcci sorttas.

Ja nubbi goansta lea: de galgá váldit ovcci dihki eallinaga [ja] addit2 borrat biepmu siste, vuodjagáhkuin daihe juvccain, mii ii leat ila báhkas, vai eai buole dihkit jámas. Muhto ii leat vuogas, ahte diehtá skihpa olmmoš dan, ahte dihkit leat maid son borrá. Ii son gal sáhte borrat jos son diehtá, ahte dihkit leat maid son borrá.

Čielgevihkái

Ja vuhččohagat leat dávjá sealggisnai. Ja dat lea nu, ahte go lea vuhččodan sealgi, de lea nu bávččas, ja lea dego livččui doallame, ja lea dego livččui noađđi sealggis. Ja dat boahtá garra barggus, ja boahtá dasnai go nohkká garra nohkkansajis, ja mángga iežásorttat áššis1, olu nohkkamis maiddá. Dat bisána varra daihe dadjet2: varra lohppe. Ja go ii leat ila bahui, de gal buorrána ruvvedemiin, ja go gaiku náhki ja fanahallá náhki vai luovvana. Ja jos ii deinna buorran, de geahča 115 siiddus ja nubbi dálkkas 116 siiddus.

Turi_124_125
126

Garra gosahaga birra

De galgá vuoidat jienjain juolgevuođuid ja liekkadit nu garrasit go gierda.

Goansta batnevárkii

Buot buoremus: dat galgá ruvvet guovtte beale čeabeha ja visot birra njálmmi ja ein niskesuonaid, ja ein čielgesuonaid jur miehtá čielggi, ja dassá go lea heaitán várka. Dat lea vissis, ahte dat heaitá, muhto dat galgá viššalis čeahpes ruvvejeaddji. Guovžžabátni lea maiddá dálkkas, go deinna deaddá rávssá, muhto galgá veháš ligget ovdal ja de giessalit asehis liinni birra, ja de deattašit deinna bániin. Ja jos gávdná bohcco oaluldávtti, dakkára mii lea leamaš nu guhká eatnamis, ahte lea eatnan báidnán su feargasis daihe ruonán, ja de dan maiddá ligget, ja de deaddit deinnanai seammá ládje go biertnabániin.

Goaŧáhusvihki1

lea dakkár ahte olmmoš vuovssada hui dávjá ja hui garrasit. Ja dasa lea dálkkas vuoksámuš, daihe goartálastit skihpa olbmo boahkána vuosterehkegii, álgit ovccis ja lohkat ovtta rádjái. Ja dat galgá golmma geardde lohkkojuvvot ja goartálastot dat boagán. Ja jos lea dat vihki, de dat gale buorrána.

127

Eallisilbba birra

Dat lea dálkkas mángga báikái. Jos olbmos1 doddjo dákti daihe [jos son] nordahuvvá hui bahát, daidda adno ealli[silba] dálkkasin. Dat váldojuvvo veháš bastii ja gaccastuvvo, ja njiellat2 ja sivdnidit galgá. Ja dat lea buorre vuoissahagaidenai3, ja garra luhčadávdii lea maiddá dálkkas. Ja gii atná ealli nalddis, su nala eai darván jámehat. Ja lea eallis dálkkasin čalbmáinai, go čalbmái šaddá smáiti4 daihe [dat] ruobbu.

Go beana gáská olbmo,

de galgá váldit dan seammá beatnagis vara ja vuoidat deinna hávi, de dat váldá várkka eret dakkaviđe.

Galbma čáhci lea maiddá dálkkas varas hávvái. Ja jos doddjo juolgi, de maiddá galgá bidjat galbma čáhcái. Ja jos lađđasis manná eret, de galgá seammá ládje čáhcái bidjat. Ja dan galgá gaikut, mii lađđasis lihkkasa, ja dan mii doddjo, dan galgá gurpat, muoraid birra vai savvo gitta njuolga.

Bohccovuostá lea buorre hávvedálkkas.

Go olmmoš jámálga,

de lea heaggabivdingoansta dakkár, ahte dat galgá váldit gieđaid ja gaikkihit bajás ja vulos dassá go heagga boahtá.

128

Čáhcái hávkan olbmo heaggabivdima birra

Go olmmoš lea hávkan čáhcái, ja lea vel veháš heagga, de galgá čatnat liinni čalmmiid nala ovdalgo váldá bajás čázis. Ja de galgá guoddit goikásii ja bidjat nu ahte golgá čáhci olggos. Ja de galgá ruvvet, ja eai galgga olbmot das eanet go okta daihe guokte, ja eai jietnadit eai ovttage sáni, vai ii ballá1 heagga eret go lea boahtime. Dat ii gierdda dalle gullat ii maidege. Ja dainna lágiin2 gal heagga boahtá.

Suotnafatnaleapmái

lea maiddá ruvvemuš buorre, muhto galgá fal ruvvejuvvot beare bajásguvlui gieđa, daihe jos lea juolggis fatnan suotna, bajás dasnai, deinnago ii suotna beasa dávttis luovos, muhto bierggus dat beassá luovos. Ja deinna galgá jođihit suona fas seammá guvlui gos lea rahtasan eret.

Geađggis gávdnojit dakkárat mat leat dego láset, ja dat latnjet nu asehažžan dego bábir, ja deid namma lea riebangolli. Ja dat leat lađasvihkái buorit. Muhto dat galgá oažžut nu fiinnisin dego jáfuid, ja de váldit njálbmái čáziin ja njiellat čoavjái.

Eatnanbostaga birra

Eatnanbostta lea maiddá váralaš vihki ja garra vihki. Ja dat lea maiddá ovccisorttat. Dat lea dakkár, ahte šaddet ruoppit oba goruda miehtá, ja dat satnjidit, ja lea dein várkanai nu ahte ii oaččo ráfi ii nohkkat iige borrat. Ja dat maiddá jorgaluvvo sániiguin nugo lea ovdalis juo čállojuvvon. Ja okta, man namma lea buogu ja nubbi lea vámmá. Ja dat visot jorgaluvvojit sániiguin.

129

Sápmelaččaid nissoniid birra

Dás muitaluvvo dakkáriid birra, geaidda vásttosta, go leat mánnáseanggas nissonat ja nieiddat.

Muhtun nissonat leat nu váivát, ahte bávččastit golbma beaivvi, ja olbmot dollet ja deddet čielggi beale, ja go ii riegát veláge, de lea velá okta goansta. Go leat olu dievddut, de loktejit julggiin bajás ja oaivi vulos ja sildnalit, vai mánná johtá ruoktot, go lea bahkkahuvvan nubbi oassi1 ovdii. Ja go de njulgejuvvo, de láve riegádahttit dakkaviđe.

Ja lea velá okta goansta: de ferte muitalit, gii lea máná sahkkehan2. Ja de lea juo áhpu go muitala, muhto [velá buoret] go addojuvvo dahkki čáhci dahe gožža juhkat.

Ja go viimmat lea riegádahttán máná, de náhpi čuhppojuvvo, ja dat geahči mii manná eatni sisa, dat čadnojuvvo gitta nissona vuoddagiin, vai ii rohttas sisa, vai manjibut bohtet olggos. Ja nissonii addojuvvo gusavuodja, dál go ii leat bohccovuodja. Muhto boares áiggi sámit bohče ja dahke vuoja bohccomielkkis, maid láveje dalle addit nissonii. Ja go ii beasa čoaskkis, de bohtet fargga olggos manjibut. Ja go dat leat boahtán olggos, de dahkkojuvvo velledansadji.

Dál álgá muitalit dan eatneriebu birra, mii lea dakkár váivvi ja bákčasa čađa riegádattán máná, ja dat lea ferten galbmot. Ja go nisu galbmo, de eai boađe manjibut olggos, de čoahkkanit manjibut ratti vuollái dego máná oaivi. Ja de álgá buođđut heakka, ja jos dal[le] eai ipmir, dat jápmá hui hoahpus. Muhto go dahkkojuvvo gaccastat: dat váldojuvvojit soahkegierragis dutkkomat3, dat4 maid rievssat borrá, ja njuvdojuvvojit smávisin, ja de addojuvvo dat duoldi juopmomielkecázis5 Ja jos eai velá laigan6 dahe boađe olggos, de biddjojuvvo hávdda, liegga sáttu ja gutna ullodingga sisa, ja dat biddjojuvvo ratti vuollái. Dat váldojuvvo sáttu ja gutna árranvuođus, deinnago dálvet ii oaččo iežá sajis, go lea galmmas eatnan. Muhto váruhit, ahte ii hávddot julggiid geaži. (Dan dihte ii galgga bidjat liegga hávdaga julggiid geahčái, dat lea váralaš, vuojeha galbmasa bajás rupmaha sisa, ja de váldá heakka nu hoahpus, ahte ii háhppet ii maidege ábuid ohcat.) Muhto go ii velá lieggan, de galgá lonuhit dassážii go lieggana, de bohtet olggos easka manjibut. Ja de das álgá golgat ruođđi dahe varra eanet go gierdá olmmoš, ja de lea das váralaš, deinna lágiin leat olu jápmán 130Sámis nissonat, go leat nu hárve dakkárat, geat dihtet dasa ráđi. Muhtun sámit leat dakkárat, go gulletge, de juo bisána varra golgamis. Muhto dat leat veháš dakkárat, muhto go oidnet, de gal sáhttet buorebut dollet vara.

Muitalus dan birra, go dán girjjis leat visot sámiid doavttirgoanstat, muhto eai noaidegoansttat

Ja go dat, guhte diehtá visot dan, mii lea dán girjji siste – muhto eai leat olu, guđet dihtet dáid goansttaid – ja go ii dovdda olbmo vigi, dat guhte diehtá dáid goansttaid, de álget [sii] doaivut, ahte lea jápmindávda dahe lea biddjojuvvon mánnelaččat dahe jámehat1, mat leat noaiddes olbmuid bargu.

Mánnelašveaga golgamuša birra

Go mánnelaččat leat golgame, de sii girdet ilmmis dego lottit, muhtumin badjegeappot ja muhtumin vuollegeappot. Ja go dat leat golgame, de dat go leat boahtime, de dat šuvvet nu stuora vuimmiin ahte japmá dego buot garraseamos biegga, ja velá garraset šuvva lea mánnelaččain. Ja go dat leat manname, de sii eai mana govdadit muhto gokko mannet, de dakko sojahit muoraid jur eatnamii ja dodjet muhtun muoraid. Ja go dat gullo, de dat leat mánnelaččat, muhto eai oidno datge go jur soames olbmo čalbmái. Ja vigihis luonddogáhppálagat gal oidnet ja gullet dallenai, go eai jama nu ahte olbmot gullet. Ja mánnelaš lea oaivveheapmi, ja dat go leat golgame, de dat1 girdet ja nuppit leat nuppiid nalde, eanas leat oalggi ráje, ja muhtumat leat beare gaskka rájes vulos juolggit.

Mánnelaččat šaddet dein sieluin, mat leat beallesuroheamit ja bealleristtahasat. Ja dat eai beasa eai helvehii eaige dáivahii. Ja sii šaddet orrut beare áimmu siste. Ja dat leat hálus oažžut barggu. Ja sin noaiddit ožžot álkimusat veahkkin, go álget noaiddástallat.

131Mearka dasa, go leat olbmo nalde mánnelaččat: de dat olmmoš álgá oaidnit ja gullat olu maid eai oainne iežát. Ja dat hupmá dan ášši2 birra, manne leat jámehat su nalde ja dan, maid dat galget dahkat, ja gii lea bidjan daid su nala. Ja hupmet dat iežá olbmotnai áššiid3 birra veháš. Ja maid dat hupmet, dat lea eanas duohta.

Dat olmmoš, mii lea gálgame jámehiid soapmásis gean nalde leat jámehat, de son hupmá amas giela, ja son dalle logaha dan olbmui soames lohkosiid, mat leat amas gillii. Ja dat olmmoš, mii hupmá amas giela, go lea gálgame daihe jorgaleame jámehiid daihe biruid, dat lea dalle nu imaš, ahte ii sáhte riekta muitalit. Dat šaddá lihkahussii go oaidná jámehiid daihe biruid olbmo nalde, ja dat gal oaidná visot dakkáriid. Ja dat gal nagada jorgalit. Ja gal dat suige sáhttá dahkat bahásnai jos sihtá, muhto ii dakkár daga bahás, jos eai álgge heađi dahkat bahás olbmot, muhto go jur heađi álget dahkat, de gal lea lohpi susnai4 čájehit vuoimmis.

Manjimus sámi stuora noaidi leai Dobár, guhte maid attii oaffarušaid siiddiide, muhtumin bohccuid, ja go ii velá birgen nuppiin noiddiin, de son oaffarušai logijahkásaš máná, dakkára mii riide hearggi nalde.

Okte leai son giistaleame nuppiin noiddiin, ja ii son báljo birgen muđui go son uvhrii hearggi ja máná. Ja son vállji5 čábbámus girjjathearggi, ja bijai hearvvaid dan heargái, juohkelágáš hearvva, silbbaid ja lađđiid ja láiggiid, ruoksadiid ja fiskadiid, ja juohke soartta maid son diđii ja sámit atne hearvan. Ja son čanai juohke báikái gosa sáhtii. Ja de čanai dovgosiid nala, ja de bijai máná nala, ja de čájehii suorpmain goppos galgá heargi vuolgit. Ja de heargi vulggii dakkaviđe. Ja doppe lea vel dálnai. Ja de gal vuittii nuppi noaiddi nu ahte nubbi noaidi fertii bivdit soabada6. Ja soai soabadeigga, nu ahte eaba šat mannjil giistalan gaskaneaskka. Ja dat gale leai nu noaidi, ahte oinnii viidneguhpes vaikko man. Son oinnii dannai, go su verdde jámii mearas, guhte leai maid stuora noaidi. Son leai dan boazogeahčči. Ja Dobár anii meavrresgárinai, ja dat anii muorragárinai. Ja su bárdni Gummen7 anii maid meavrresgári soahkebáhkis. Dakkár báhkis galggai, mii lea soahkegierragis, maid sámit gohčodit bieggavissirin. Ja gii dakkára gávnnai, de dat leai gávdnan olu dávvira sin mielas.

132

Meavrresgári birra

Dat leai okta noaidebierggas, dat meavrresgárri, ja dat dahkkui ná: dan sisa bidje rikkiid ja áhčešeani lávžegihpuid ovcci binná, ja de álge cábmit veaike- daihe čoarveveahčiriinna, ja njurgo, ja muhtumin bániid gáske. Ja de sii dalle ledje noaiddástallame. Go noaiddit leat noaiddástallame, de sii boldet rikkiid jur ruoksadin, ja de sii spiddot birra iežaset nu olu go nagadit, ja bániid gásket maid nu olu go nagadit. Muhto eai garrudan eaige suoládan dat noaiddit.

Dakkár noaidi1, mii lea oahppan noaidi ja [mas] leat ein bánit, de das2 lea ein dievas vuoibmi. Ja dološ noaiddit leat leamaš dakkárat, ahte dat leat girdán, ja muhtnmat vuodján návddiin girkoreaissus. Ja go lea ollen girkobáikái, de lea luoitán ja dat lea láhppon. Ja go lea fas vuolgán ruoktot, de lea fas boahtán seammá návdi, ja son lea vuodján meaddel visot iežá vuddjiid.

Ja dakkár noaiddit leat leamaš dakkárat, go sii leat noaiddástallame, de sii leat guođđán rupmaša jábmin, ja heagga lea mannan biro engeliiguin bargui, dahkat bahás soames olbmui. Ja jos dalle lihkastahttet su rupmaša, de dat vuolgá, ja de eaba šat boađe goasge [oktii heagga ja rumaš], Ja dakkárat gohčoduvvojit muorramieskadeaddji noaidin.

Ja noaiddit gehččet viinnis maiddá, ja oidnet visot áššiid3 ja dan gii lea suoládan. Ja jos lea soapmása nala biddjojuvvon mánnelaččat, ja son boahtá ovtta noaiddi lusa ja sihtá ábu sus, de son jearrá: «Leago dus buollánviidni?» Ja jos sus lea, de son addá. Ja de son geahččá, got dat lea biddjojuvvon, ja de dat álgá. Ja jos dat oaidná, got dat lea biddjojuvvon, de son gale jorgala okte. Muhto jos lea olu gievrrat, de dat bidjá fas, muhto de mannet dávjá dan noiddohallan4 olbmo sogaid nala. Ja jos jorgaluvvo fas das, de mannet fas soamis seammá sogas soapmása nala. Muhto jos lea olu gievrrat, de mannet dan nala gii lea bidjan daihe bijahan seammá olbmo nala. Ja jos dat lea velá gievrrat, de dat bidjá ruoktot girkoeatnamii. Muhto dat galgá dakkár, mii lea Ipmilis noaidi daihe dahká Ipmila vuimmiin. Ja dat hupmá dalle amas gielain, ja son lea maid dalle dego juhkan, son lea lihkahusain,5 ja son oaidná dalle visot noaidebijagiid. Ja son gale bihtá, vaikko livččo man gievrras noaiddit bidjan, dat mat leat biro vuimmiin bidjan.

133Ja dat birot biddjojit ealli lotti mielde, ja dat loddi boahtá jur dan olbmo lusa, gosa lea sáddejuvvon. Garjá lea dat mii leage biro loddi, dat buktá dakkár boastta, maid leat sádden biro engelat; eai dakkár olbmot leat iežá go biro engelat. Ja go ii leat loddi oahpisin, de sii gurret luotta, muhto badjel másealggi lea bahá beassat daihe čáhcejuohkama badjel. Ja jos dat besset dan badjel, de gal mannet dohko gos lea dat olmmoš. Ja go bohtet, de dat surgehit, ja go ožžot suorganit, de dat besset darvánit dakkaviđe. Muhto jos lea nu roahkkat ahte ii suorgan, de dat eai bastte darvánit, de darvánit vigihis olbmui ja álget dan givssidit. Muhto eai dat gotte, muhto dušše givssidit. Muhto daid lea geahpas jorgalit eret.

Veháš goansttat daidda biruide1 daihe mánnelaččaide, main2 lea ovdalis muitaluvvon

Dat galgá, go doaivu daihe diehtá, ahte dál bohtet mánnelaččat, de galgá dahkat golbma dola ja mannat deid čađa, de eai sáhte guorrat. Ja nubbi goansta: gii atná eallisilbba dolggi siste, dan stuora soadjedolggi máddaga siste eallisilbba, ja de dan galgá atnit álo nalde. Ja go dat lea nalde, de dat eai boađe nala dan olbmo. Ja jos álgá dovdat, ahte su nalde leat mánnelaččat, de dat galgá lohkat golmma gillii áhčemiinna, daihe fádarrforra, de eai bastte darvánit jámehat. Ja jos livččo majáva (mádjiga) bállut, de eai dan olbmo nala bastte, geas leat dat.

Okta noaidi leai, maid lean monnai oaidnán (J. Thuri), man namma leai Johan Koven. Ja son orui Kistránddas Porsánggus4 Norggas. Ja son leai gal gievrras noaidi. Ja son golggai viidát Norgga mearragáttiid ja leai Ivgus juohke márkanáiggi. Ja son leai dakkár, ahte dat buorádalai skihpa olbmuid. Ja márkanáiggiid bohtet olu olbmot čoahkkái. Ja dat lea diehttelas, ahte gos leat olu olbmot ja olu sorttagat, de leat dan sorttagatnai, ahte suoládit nuppiid opmodaga. Ja de bohtet olbmot diehtit, ahte J. Koven leai dakkár, ahte sáhtii suollaga juovssahit, daihe nu, ahte suola ferte ein buktit suolagálvvu ruoktot. Ja de dat dađe mielde go suollagat suoláde, de manne ein Kovena lusa ja muitale mii lea suoláduvvon, ja de son bijai suollaga buktit ruoktot; vaikko livččui man guhkás háhppehan 134mannat, de son goit fertii vuolggahit ruoktot, leaigo sápmi daihe mearraolmmoš. Ja de viimmat bálto suollagat nu, ahte eai duostan šat suoládit go dihte ahte Koven leai boahtán.

Ja skihpasat čoahkkane márkaniidda, vai besse oaidnit Kovena, vai son buoridit beasalii. Ja son buorádalai olu skihpasiid dálkasiidhaga. Ja anii son gal dálkasiidnai veháš, muhto son buoridii eanasa dálkasiidhaga. Ja gálggai jámehiid olbmuin. Iige dat gullon, ahte son livččui bahás dahkan geasage daihe bidjan jámehiid geange nala, vaikko son gale sáhtii, jos siđai.

Okte suoládii mearraolmmái sámis biergasiid, biergguid ja duljiid. Ja de sii ledje olus ovtta fatnasis5, ja de vulge. Ja de sápmi fuomášii, ahte de dál lea suola dolvon6 sus dávviriid. Ja de son manai Kovena lusa ja siđai álgit veahkkin, ja de dat álggii. Ja de dat fanas leai mannan mánga miilla, ovdalgo jokse bearrat. Ja de gal ii šat mannan fanas ovddos ii vehášge. Ja de sii ferteje jorggihit ruoktot, vaikko ledje mánga vigihis olbmo. Ja dat suola fertii doaimmahit suolagálvvuid ruoktot. Ja de gal besse fas vuolgit ruoktot. – Ja son dagai olu dakkár goansttaid suollagiidda.

Ja okta noaidegoansta lea dakkár, ahte váldojuvvo jápma olbmo njálmmis váigačáhci ja de biddjojuvvo láse sisa. Ja de addet dan olbmui. Ja de dat olmmoš jápmá. Ja dat leat dakkárat, ahte gii lea dan goanstta álgán atnit, dat ferte álo addit ein soames olbmui ovdalgo leat guokte jagi gollan. Ja jos ii beasa juohke guovtte jagi geažes addit soames olbmui, de álget iežas givssidit ja viimmat goddet. Ja deinna dat ferte[je] heakkas beastit nu ahte adde sahteolbmui. Ja dan sáhtte dahkat, vaikko man vigihis olbmui addit.

Ja adnojit dat jámeha bánitnai ja girkomuoldu daihe sáttu. Ja dat leat maiddá seammálágážat ja seammá ládje adnojit, go dat ovddit goansta. Ja deinna lágiin7 dát goansttat leat bahát ja váralaččat, go dat šaddá goddit dannai, maid ii háliidivččoge, ja deinna dat lea váralaš goansta. Muhto dat adnojit velá datnai dáppe sámiin dan sivas ahte lea álki, iige sáhte máhcahit oktage noaidi. Muhto jos dat beassá dakkaviđe vuovssadit visot olggos, de gale beassá eallit dat olmmoš, mii lea juhkan daid ovdalis muitaluvvon goansttaid.

Nubbi fasttes goansta lea: vai bures geavvá juohke ládje, olu eallu šaddá ja olu ruhta čoggo, dan dihte sii lohpidit riehttásii iežaset ja muhtumin mánáideaset. Ja dat ii leat boares áigi, go lea velá manjimus dat gullon, ahte leat riehttásii lohpidan iežaset. Ja go áigi lea dievvan, de biro lea boahtán ja dolvon. Muhto lea soamis 135goit beassan eret biros, go lea muitalan olbmuide ja olbmot leat addán dieđu báhppii. Ja báhppa lea álgán áhpun ja velá nubbi risttahas olmmoš, gii lea rámmátlohkki. Ja go biro boahtime gulle, de manne ovddal rámmáhiin ja lohke muhtun binnáid. Ja de biro ii ožžon vuoimmi, de son manai eret das. Muhto golmma geardde son bođii, ja dat guovttis dagaiga seammá ládje ein go biro bođii, ja de viimmat fertii guođđit dan olbmo. Muhto jos eai livččo [lean] dakkárat, de leai doalvut biro.

Okte lea oaidnán okta olmmoš go biro doalvvui olbmo. Ja dat doalvvui loktasii dan mađe ahte jur8 muorragierragiidda guoskkadii soames saji. Ja ii lean gitta go nuppi gieđas gaccain roahkuhan giehtaváibmosii. Ja leai dadjan biro dan olbmui man lahka manai, ahte dat9 olmmoš šaddá dan dilis leahkit máilmmi loahpa rádjái, ja de easka gullat oktasaš duomu, mii dalle boahtá.

Turi_136

Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket

Last ned

Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi.
Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.

Om Muitalus sámiid birra

Muitalus sámiid birra kom ut i 1910 og er den første boken som ble skrevet og utgitt på samisk. Den ble utgitt som en parallellutgave med dansk oversettelse (En bog om lappernes liv) utført av den danske folkelivsforskeren Emilie Demant Hatt, som også hadde inspirert Turi til å skrive boken.

I boken forteller Johan Turi om reindriftsamenes liv på begynnelsen av 1900-tallet, og han håpet at boken ville få myndighetene til å endre sin strenge politikk overfor samene.

Turi har selv tegnet alle illustrasjonene til boken.

Boken er blitt oversatt til en rekke språk, men først i 2011 kom en norsk versjon (med tittel Min bok om samene).

Les mer..

Om Johan Turi

Den samiske reineieren og forfatteren Johan Turi regnes for å være den første samiske forfatteren. I 1910 ga han ut Muitalus sámiid birra, hvor han forteller om samenes situasjon.

Les mer..

Faksimiler

For denne boken finnes det også faksimiler tilgjengelig:

Del boken

Tips dine venner om denne boken!

Del på Twitter
Del på Facebook

Gå ikke glipp av ett eneste ord.

Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.