cafe Boddu

Ardis Ronte Eriksen


Riegádan 1955.
Lea eret Skániin. Oahpaheaddji.                                  
CafeBoddu_Eriksen

Bissut go mii sápmelažžan gielagehtte

Lehpet go gullan dan gáigá olbmo birra gii hoallá sámegiela iežas mánnái vaikko ieš ii máhte sámegiela albmaláhkái. Lehpet go? Ehpet go? Siđan dieđihit didjiide ahte dat olmmoš lean mon. Rabas čalmmiiguin ja vasihiin lean válljen sámegiela ruovttogiellan iežan mánnái. Vaikko lean čuorbbes sámegielhoalli. Mus lea oainnat dat filosofia ahte go min vánhemat máhtte oahpahit midjiide dárogiela vaikko ledje čuorbbes dárogielhoallit, de mongis sáhtán oahpahit mu mánnái sámegiela seammaláhkái. Min gielladilli lea bággen mu nuvt bargat.

Garra dároduhttinpolitihka dihte hollu sápmelaččat leat massán eatnigielaset. Leat eanemustá mearragátti ássi sápmelaččat, márkosámit ja lulli sámit, guđiin lea dat váidalahtti gielladilli. Muhto jagis jahkái oaidná ahte sámegiella vuoittahallá siskkit guovlluin nai.

In áiggo dan háve guorahallat dološ áiggi dároduhttima. Ii oktage sáhte rievdadit dehe buoridit dološ historjjálaš dáhpáhusaid. Ferte dieđuin lohkat, guldalit ja oahppat makkár dilli leamaš dolin, ja manin lea geavvan nu funet sámegiela seailluheami dáfus. Muhto lea goit deháleabbo geahčadit mii dáhpáhuvvá gielain dán áiggi. Dán áiggi lea min áigi, ja sámegiela ja -eallima boahtteáigi lea min duohkin.

Bissut go mii sápmelažžan gielagehtte? Dat hal lea dat buolli 20gažaldat midjiide. Miehtá Sámis lea sámegielas váttis dilli. Dávjá oaidná ahte sámegiel-máhttu ii deattuhuvvo nu go galggašii. Ieš giellaprofessor dajai duvle ahte Sámediggi ii sáhte olbmuid dehe ohcciid baldalit garra giellagáibádusaiguin. Son jur measta čieruhii mu dainna cealkámušain. Min oaiveláidesteaddji dagai sámegiela balddonassan.

Vaikko hollu olbmot badjel 40-50 jagi hain hollet sámegiela gaskaneaset, de lea sámegiela dilli fuotni mis. Jos mii eat juoiddá bargga giela seailluheame dihte, de ii balljo gullo sámegiella min guovllus 20-30 jagi geahčen. Mii de dáhpáhuvvá? Bissot go sámit danne sápmelažžan gielagehtte? Jur measta gaittin dárogielsámit dadjet «dieđusge» dan gažaldahkii. Ieš mon eahpidan dan. Mii báhcá go giella jávká? Nas (naba) jos iežá kultuvrraoasit goarránit go giella ii gullo? Mii eat dieđe, – danin galgá sámegiella eallit.

Gal mon dieđán ahte olmmoš oažžu sámi iešdovddu vaikko ii máhte sámegiela. Nuvt lea muinna ja máŋga iežáiguin. Muhto mon dieđán maid ahte mon lean mánnávuođa rájes gullan sámegiela beaivválaččat siiddas, hulkkiid luhtte ja rátnáid luhtte, vaikko ieš in sámástan. Sámegiella lea gullan mu beaivválaš eallimii ja lea danin leahkán dehálaš mu iešdovddu huksemii. Stuorimus oassi sámemánáin geat dál šaddet bajás min guovllus, gullet nai sámegiela boaresolbmuid luhtte, ádjáid ja áhkuid luhtte. Nuvt lea sámegiella dehálaš sin iešdovdui nai.

Mon lean gullan ahte gullan beljiid dievva ahte olbmo iešdovdu lea čadnon hollu osiide. Giella ii leat áidna dovdomearka. Juohkehaš diehtá ahte nuvt lea, ja lean iešge nuvt sárdnidan. Gullo čábbát ja riekta. Duohtavuohta lea daddjon: Giella ii leat áidna dovdomearka. Ja jur meastta juohke dárogielsápmi illuda ja speažžu gieđaid: «Eatnat giitu, – de mii eat dárbbaš illasakka bargat gielain!»

Dovddan iežan dego illujáddadeaddji ja vulosguovllu einnosteaddji go jearan: Mii dáhpáhuvvá min mánáiguin jos sámegiella áibbas jávkkašii? Mii lea dáhpáhuvvan Ivvárstáđis? Doppe ledje dolin hollu sápmelaččat. Gonnes sii leat dál? Álggus giella 21jávkkai … Rivttagis leat vaikko man hollu sámit jos olmmoš vara mielde lohká. Leat go doppe dál hollu sámit. Sørvikmárku lei čielga sámi báiki čuođi jagi dás ovdal. Dollet go olbmot doppe iežaset sápmelažžan dál? Vaikko dovddus Anders Larsen doppe orui, de leat sámit láhppon, mu dieđu mielde goit. Nuvt mon sáhtášin lohkat báikki báikki maŋis. Dat vuoseha ahte dađi mielde go sámegiella jávká, dađi mielde olbmot masset sámi iešdovddu.

Mus leat hollu gáiddas huolkkit geat leat bajásšaddan guovlluin gonnes sámegiella lea jaskkodan dehe ii gullo. Sii dollet iežaset dážan. Jos jearan sámesoga birra (olmmoš ii galgga illasakka jearrat, sámit leat illa huolkegierregat) de sii «dihtet ahte leat sámit sogas, muhto nuvt lea juohkehasas Davvi Norggas». Go gergen imaštallamis mannes mus leat nuvt hollu dážahuolkkit, de ledjen maid gearggus bargagoahtit praktihkalaččat sámegiela seailluheami ja ovddideami hárrái. Dat hal lea mu mielas áidna vuohki mii mielddisbuktá ahte boahtte buolva mis oažžu sámi iešdovddu.

Lea go doaivu ahte min gielladilli šaddá buoret? Jos olmmoš galgá dorvvastit sámeservviide, de lea vástádus ii. Báikkálaš sámi ovddasteaddjit ja njunnjeolbmot eai beroš hollu maidege sámegielas. Lea oainnat nuvt ahte sii máhttet bajil dároduhttinhistorjjá. Jos olmmoš álgá váidalit sin gielahisvuođa, de oažžu čielga vástádusa: «Váiges dároduhttinhistorjjá dihte mii sáhttit dárostit buorre oamedovdduin jápmima rádjái, – ja hain guhkit jos lea dárbu.»

Lea oainnat álki sivahallat sámi váiges historjjá, min dálá eiseválddiid, dáža mediaid ja min heajos ruhtadili jos sámegiela dilli lea sáhkan, – hui álki. Dieđusge stuoraservodat ii leat sivaheapmi sámegiela fuones dili hárrái, muhto mii fertet goit leahkit dan mađe rehálaččat ahte duovddastit ahte eat miige leat sivaheamit.

ORRA oktii čálii ná:

22Jos leat dolkan

sámegiela gullamis ja hoallamis

de beare mana sámečoahkkimiidda

doppe oainnat ii gullo

sámegiel sátni,

doppe sii lohket sámegiela

beare váivin.

Sámiid Searvvi čoahkkimiin min guovllus lea dárogiella oaivegiellan danne go hollu sámit eai máhte sámegiela. Dávjá ii sámegiel sátni gullo, lea menddo váttis dulkot – ja amma gaittin sámit ipmirdit dárogiela. Manne de ádjánit prinsihpaid dihte?

Vearrát lea ahte oaivesearvi NSR ieš vuoseha bálgá midjiide. Áššebáhpárat ja reivvet leat dábálaččat dušše dárogillii. Manin? Jo, oainnat čállingottis lea nu hollu bargu ahte lea veadjemeahttun čállit sihke dárogillii ja sámegillii. Go dilli lea nuvt ahte ferte válljet giela, mii de? Dárogiella vuoitá, dieđun. Áššebáhpárat sámegiela buorideami birra bohtet dárogillii. Jos NSR dáinna lágiin láhtte, de suoli suoláda sámegiela árvvu. Vearrát vel lea ahte dáhpáhuvvá ovdaneami nammii.

Mannan čavčča gullen NRSa báikkálaš sámediggeevttohasaid garrasit gáibideamen sámi giellalága. Sii gáibidedje dan bargobellodatevttohasas; sin sivva dat lei ahte giellaláhka ii vel lean ihtán. Buorre go gávdnojit albma giellagáhttejeaddjit!! Gula beare:

NSRa báikkálaš prográmma lei dušše dárogillii. Ja manin? Jo, oainnat ii lean dárbu čállit sámegillii, čilgejit vuosttasevttohasat. Amma sámit ipmirdedje dárogiela? Ja manin Iinná ja Birrasa Sámiid Searvi ii álggu rájes dorjon sámemánáidgárddi Skániin? Jo, oainnat buoremus doallat searvvi diekkáris eri. Guladettiin huomedin sátneboarssa: «Bahá sealskáhppi bilida buorre olbmo.» Danin go báikkálaš sámepolitihkkárat gáidadit sámegielbargiid!

Verten vel namuhit ovtta vel giela harcengoanstta maid sii máhttet:

23Okta dain stuorimus áššiin sin prográmma mielde lei sirdit áidna lahka čielga sámeinstitušuvnna, Ráissa Sámeskuvlla, Ruŋgui, – deavdit dan dárogielmánáiguin nuvt ahte dárogiella vissalaččat šaddá beaivválaš giellan skuvllas.

Dele hal leat sámegiela gáhttejeaddjit! Hoallat sámi giellalága birra dievvanjálmmiid sii gal buoragit máhttet.

Guođidettiin čoahkkima jurdilin; Vare livččii láhka mii geatnegahtášii sámi ovddasteaddjiid duođaid bargat sámegiela ovdáneapmái! Jos diekkár livččii, de ii sáhtášii Ruoŋggu Sámiid Searvvi stivra bidjat čielga dárogielhoalli sámemánáidgárddi hoavdavirgái, vaikko vel ovddeš beallesámegiel hoavda lei ohcciid gaskkas. Iige sáhtášii Iinná ja Biras Sámiid Searvi geavahit sámegielnannen-ruđaid válgakámpánnjaide, vaikko Nordlándda Fylkka Kultuvrálávdegoddi čielgasit dajai ahte ruđat leat juolluduvvon giellabargui. Gal hal juo livččii dehálaš dakkár lága oažžut…

Jurdagiid siste guđđen válgačoahkkima. Nie go lei min gielladilli! Muhto jos ledjen pessimista čoahkkima guođidettiin, de ledjen áibbas suorganan go oidnen TV-reportáša ja gullen Sámeradios čoahkkima birra. Mediaolbmot eai háliidan eai eisege bidjat čuovgga deháleamos ášši ala, nammalassii giellaášši, mii vel lei áidna duohta riidoášši čoahkkimis. Dan sadjái dahke Skoaberjávreášši riidoáššin, vaikko gaittinat vuostálaste huksenplánaid! Guhkkin vuolis muittus huomedin girjji maid mon oktii ledjen lohkan: «Den mediaskapte virkelighet» jáhkán ahte namma lei. Healbmastuvvan gehččen TV-sáddaga ja guldalin Sámeradio. Dat, mii mu mielas lei deháleamos ášši, movt galgá bargat sámegiela árvvu buoridan dihte, ii namahuvvon ii ollenge. Giela ovddidanbargu lea losses bargu min guovllus. Lossat vel šaddá go sámi mediabargit eai luoikka beljiid áššái. In goassege ovdal lean dovdan iežan nu áibbas mediagehtte go dalle. Mediabargit reideje fiktivalaš riidoášši ja badjelgehčče áibbas giellagažaldagaid.

Giellabargu min guovllus lea leahkán eaŋkilolbmuid hálddus. Buorre lea ahte leat stánddalaš eaŋkilolbmot. Moatti vánhema 24barggu dihte sámegiella oahpahuvvo vuođđoskuvllas Skániin. Čavčča rájes Heggen joatkaskuvla fállá sámegiela C-giellan, dat nai eaŋkilolbmuid barggu dihte. Sáráhká Sámemánáidgárdi álggahuvvui seammá vuogi mielde. Sámiid Searvi ii gillen doarjut ge dalle álggus, go Sáráhká álggaheaddjit ja sámegiela oahpaheaddji jur measta borahallet sámegielavuostálastiide.

Duosttan go liikká dadjat ahte manná ovddosguvlui? Go oidno seavdnjat, de láven iežan muittuhit ahte sámegielohppiid lohku lassána jagis jahkái Skániin, ahte Sáráhká Sámemánáidgárddis dárogielmánát ohppet eanet ahte eanet sámegiela, vaikko leat eanemus lávlagat ja oanehis cealkagat, ahte joatkaskuvllas sámegiella fállojuvvo, ahte hollu boaresolbmot dorjot sámegielbarggu ja ahte vuosttas sápmi lea ožžon Skániid suohkana kultuvrabálkkášumi jur juste giellabarggu dihte.

Go gulan iežan máná čuorvumin sámegillii, de dieđán ahte lean válljen rievttes bálgá, vaikko bálggis manná vuosteluohkkái ja lea geađggas.

1918’s čálii John Haug ahte livččii buorre jos «mii gielamet harcabáttis vulos oažžut». Hain lea dat seammá harcabáddi dego balddonassan. Vearrámus lea jos mii ieža harcet giela. Giella dárbbaša gáhttejeddjiid.

Anders Larsen čálii «Sagai Muittalægje» áviissas ná: «Mii diehtit ahte giella lea ovtta olmmoščeardda heaggasuotna. Go dat nohká ja vajáldahttojuvvo, de nohká maiddái olmmoščearda». Nuvt dáhpáhuvai Sørvikmárkkus gonnes Anders Larsen ieš orui. Dat ii galgga dáhpáhuvvat Skániin gal.

Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket

Last ned

Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi.
Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.

Om cafe Boddu

cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.

Redaktør for boken er Harald Gaski. Gaski er forfatter og litteraturviter ved UiT – Norges arktiske universitet. Han har vært sentral i oppbyggingen av samisk litteratur som akademisk disiplin, og i 2006 mottok han den samiske språkprisen Gollegiella.

Boken utgis med tillatelse fra forlaget Davvi Girji ved Jan Helge Soleng, redaktør Harald Gaski og fra alle bidragsytere eller deres etterkommere og rettighetshavere.

Les mer..

Del boken

Tips dine venner om denne boken!

Del på Twitter
Del på Facebook

Gå ikke glipp av ett eneste ord.

Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.