| Riegádan 1950. Lea eret Beavgohpis Porsáŋggus. Ássá Beavgohpis. Dáiddačeahppi. Lohkan dáiddahistorjjá Oslo universitehtas. Vázzán dáiddaskuvlla Troandimis ja Dáiddaakademija Oslos. Sámi Dáiddasearvvi ovdaolmmoš. Lea ollu mielde dáiddafitnolaš politihkas ja sámepolitihkalaš bargguin. Sus leamaš moanat sierra-čájáhusat dáiddaguovddážiin birra Norgga. Almmuhan diktagirjji «Alit lottit girdilit». |
 |
Mu čalmmit oidnet ollu. Oidnetgo dáiddárčalmmit eará go earáid čalmmit? Leatgo dáiddárčalmmit erenoamážat earáid čalmmiid ektui?
Árbi
Joavku mas lea oktasaš duogás, oktasaš árvi, giella ja historjá, gohčoduvvo álbmogin. Dán vuođu mielde lea sápmelaččain ge álbmotstáhtus. Nu sáhttit ain otnege dadjat mii leat álbmot, vaikko buot mii leš vejolaš, lea dahkkon háddjet oktavuođa dovddu. Min kulturárbi lea bázahusat dološ sámi servodagas. Min otnábeaivve dilli lea huksejuvvon dáid bázahusaid, muittuid ala. Liikkáge dovdat riggodaga go lea árbi, árbi mii gullá dušše midjiide.
Álbmotdáidda lea oassi dán oktasaš kulturárbbis. Nugo buot eará dološ servodagas, lei maid dáidda oktasaš oamastus. Easkka 14go earát gáibidišgohte sierra mearkkaid, sierra gálvvu mas lei sámi duogáš, bođii individualisma sámi dáidagii mannan čuohtejagi loahpas. Ilbmagohte sierra sámi dáidárat. Sii šadde dehálaš informanttat olggobeal máilbmái. Sii muitaledje eallima birra nu go eallin lei, ja adde dieđuid mat muđuid livčče láhppon. Dáidaga bokte seaillui sámi kulturárbi. Muhtimat sárgo mearkkaid meavrresgáriide. Muhtimat lágidedje dieđuid viidáseabbot.
Iešdovdu
Gullevašvuohta lea dehálaš juohke olbmui, ja kulturárbi lea dehálaš oassi olbmo identitehtas. Kulturárbi muitala gii don leat, gosa gulat, addá iešdovddu. Sápmelaččaid iešdovdu lea rivvejuvvon máŋgii, máŋgasat leat láhppán gullevašvuođa. Sii dihtet gal gosa gullet, muhto váillahit dieđuid. Dát dieđut eai leat leamaš oassin sin álbmotlaš oahpas. Sis lea báhcán vašši. Identitehtagažaldat lea leamaš guovddáš ášši oppa sámi servodahkii. Máŋgga guovllus lea sámi iešdovdu easkka dál morráneamen. Servodat gáibida ahte buot mii dahkko, duvdá iešdovddu ovddosguvlui. Sámi servodaga iešdovdu lea ain rašši, servodat hálida čáppa, linis govaid jeđđehussan rašis dovdduide.
Dovdomearkkat
Go olmmoš fuobmá ahte son lea sápmelaš, de smiehttagoahtá fertejit go sus leat erenoamáš mearkkat mat čájehit su sápmelašvuođa. Ja velá go leat sámi servodagas sierra dovdomearkkat. Olggobeal servodagat gáibidit sámi servodagas vissis mearkkaid jus galget dohkkehit sámi namahusa. Sii leat juo defineren dáid mearkkaid, dat galget leat čalbmáičuohccit vai sii dihtet mas lea sáhka. Olbmot geat leat ohcamin identitehta, dorvvostit dáidda mearkkaide. Muhto leat go dát duođaid sámi servodaga dovdomearkkat? Vai leat go dušše olgguldas mearkkat? Sii leat juo máŋga čuohtejagi muitalan midjiide geat mii leat. Sii leat čállán 15min birra ja veardidan min dilálašvuođaid čalmmiideasetguin. Lea go šat báhcán alddámet govva? Ja bissu go álbmot gii ii dieđe dovdomearkkaidis, šat álbmogin?
Niegut
Dáidda galggašii duođaštit servodaga nieguid. Servodat hálidivččii vuogas gova vai beasašii eallit viidáseabbot daid nieguiguin ahte lea lihkostuvvan. Sámi servodat lea šaddan gillát olu ja lea álo áibbašan ráfi. Das leat badjánan niegut mo galggašii ja mo ii. Ja dárbu duođaštit nieguid duohtavuođa. Servodat vuorddášii dáidda ollašuhttit buot moallanan govaid, čallit láđis divttaid ja šurrat dipma nuohtaiguin. Livččiigo servodat duhtavaš jus oččošii vástádusa dáid ovttageardánis gažaldagaide?
Dáidára niegut
Sámi dáiddár fas lea niegadan ahte doppe gávdnošii servodat mii válddášii su vuostá rabas salain. Son lea maid gillán oarbbes dili, ohcan oadjebasvuođa ja viggan ovddosguvlui. Ii son leat gávdnan ruovttu stuorraservodagas, ii son oro gullamin gosage. Son dorvvasta sámi servodahkii. Amma dat ii gal bálkes su eret? Amma dat gal váldá su vuostá nu go son lea? Son fuobmá servodaga gáibádusaid, ahte son ii nákce deavdit daid. Gosa son dalle galgá?
Servodaga vuordámušat
Go servodagas ii leat dađe eanet iešdovdu, fertejit muhtimat muitalit servodahkii makkár dovdomearkkat sus leat. Dávjá lea dát dáidára ovddasvástádus. Muhto dáiddár soaitá diehtit nu unnán dáid dovdomearkkaid birra, ahte ii bastte dieđihit. Son vuorddášii ieš dan seamma oadjebasvuođa maid servodat vuordá su lágidit.
Dáidárii lea maid váttis sárgut dan gova man servodat hálidivččii 16oaidnit, go govva ii oro gávdnomin. Eará go nieguin. Ja jus son ii sárggo gova man servodat gáibida, molsašuvvá su identitehta. Son lea dážaluvvan. Son lea guođđán sámi servodaga ja sámi vugiid go ii leat čuvvon servodaga gáibádusaid. Vaikko son lea muitalan duohtavuođa, de lea biehtadan servodaga ja dákkár dáidára sámi servodat ii fuolašii.
Dáža servodaga dáiddaoainnu mielde son lea leamaš seamma lágán informánta go duot dološ dáidárat. Dáža servodat fas jearrá eanet olgguldas mearkkaid birra, mat leat sámi dáidaga dovdomearkkat. Dáža servodat vuordá ahte sámi dáidárat dihtet dovdomearkkaideaset. Dáža servodat vuordá ahte dát mearkkat bissot nu go leat, dego sámi dáidda livččii juoidá masa lea bidjan meriid, ja eai ge dat rievddašii goassege.
Anakronisma
Sámi dáidárat dávjá dorvvastit historjái, dego historjá attášii dan rievttes gova. Dávjá sáhttá oaidnit mo dološ simbolat geavahuvvojit dego duohtavuođa mearkan. Muhto diehtit go odne šat dáid mearkkaid sisdoalu? Eai go dat ge šatta olgguldas mearkan vai lea go nu álki gávdnat dáid ovttageardánis simbolaid duogáža? Eksotisma addá suoji, ii dárbbaš smiehttat juohke ášši nu garrasit go sáhttá vuoiŋŋastit dan govas maid earát leat ráhkadan, dan ektui ahte váldit badjelasamet dan lossa noađi ahte hutkat alddámet gova.
Anakronisma lea stoahkan doložiiguin, áššiiguin mat leat juo hutkojuvvon.
Dážaluvvan
Juohke sámi dáiddár ballá dážaluvvamis. Go sámi dáiddár ballá geavaheamis mearkkaid ja simbolaid mat gullet eará kultuvrraide, de dát dovdu lea čiekŋalit čadnojuvvon su gullevašvuhtii. Jus servodat dieđiha ahte «diet ii leat sámi vuohki», dovdá son iežas olggobealde buot servodagaid. Dan seammás lea sámi servodahkii 17dehálaš dieđihit earálágánvuođa, čuoččuhit iešvuođa; dát garra gáibádusat čuhcet erenoamážit dáidagii. Dáidda rassá olbmo čiekŋaleamos dovdduiguin, ii ge sáhtášii gielistit. Meavrresgári simbolat muitalit ollislaš servodaga birra, čájeha gova mii jearakeahttá gullá sápmelašvuhtii. Muhto man guhká lea sámi dáidda áigumin jorrat duoid doložiid birra vai lea go das ilbmamin ođđa govva, áigeguovdilis hámis?
Duohtavuohta
Juohke álbmoga dáidda, aŋkke dat oassi mii eallá viidáseabbot áiggiid čađa, ferte guoskkahit vuđolaččat duohtavuođa gažaldagaid. Duohtavuohta ii leat álo nu go olmmoš sávašii. Duohtavuohta sáhttá leat ilgat, unohas, buktit ovdan áššiid maid ii hálidivčče oaidnit ii ge gullat. Dáidda mii ii guoskkat dákkár prinsihpalaš ja vuđolaš áššiid, ii ceavzze.
Nuppi bealis, go veardidišgoahtá duohtavuođa ja duohtavuođa gažaldagaid, de gávdná ahte ii leat dušše okta duohtavuohta, muhto máŋga. Dat vuolgá fas das man vuođul veardida duohtavuođa. Soaitá dán oaidnit čielgaseabbot dáidagis, go juohke dáiddár gii dutká duohtavuođa, ferte gávdnat sierra vuođu mii báidná oppa dáiddabarggu. Sámi dáidagis ge lea dát čovdojuvvon máŋgga láhkái, muhto sámi dáidagis oidnojit unnán formalaš čovdosat. Sámi dáidda lea ain čadnojuvvon álbmotdáidaga vuođđojurdagiidda. Álbmotdáidagis lea maid vuoiŋŋalaš duogáš, sivat manin dat lea ná ii ge nie. Álbmotdáidagis gávdná maid sápmelašvuođa mearkkaid čielgaseabbon go ámmátdáidagis. Jearaldat šaddá leat go dát mearkkat čuvvon álbmoga doložiid rájis ja lea go mihkkege báhcán váikkutkeahttá.
Máilmmi guvlui
Go diehtá sámi álbmoga historjjá, buot dáhpáhusaid ja vearredaguid, ferte imaštit manin sámi dáidda lea njuohtan ná vuogas ja čáppa gova. Lea go dáidda, dan ektui ahte rahpat čalmmiid, 18čiehkan duohtavuođa, garván dehálaš áššiid? Vai lea go nu ahte sámi servodat ii gierdda oaidnit duohtavuođa, ii ge hálit oaidnit? Ahte dáidárat leat bággejuvvon čájehit vissis gova? Čábbodat hábmen ja vuogasvuohta orrot leamen nu dehálaččat ahte dáiddár ferte guođđit buot eará gáibádusaid dáidagisttis. Servodaga rašis iešdovdu hehtte dáidaga ovdáneami.
Dát leat vuđolaš gažaldagat maid sámi dáidda ferte duostat váldit vuhtii jus áigu gosage.
Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket
Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi. Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.
cafe Boddu er den første essaysamlingen utgitt på samisk. Den er den første boken i en serie på tre. Også første nummer er delt i tre avdelinger; å lete etter Sápmi, å finne Sápmi, og å finne fram i Sápmi. Boken inneholder 11 essays av ulike samiske forfattere. Alle artiklene omhandler samisk identitet og tilhørighet ut fra ulike perspektiv, og alle har en kritisk tilnærming til temaet. Som eksempler kan nevnes at den samiske kunstneren Synnøve Persen betrakter det samiske samfunnet med et kunstnerblikk, språkforsker Nils Jernsletten spør hva som er samiske verdier, mao. hva det er som gjør en same til en same, stedsnavnsforsker Kaisa Rautio Helander ser på samiske stedsnavns betydning, mens pedagogen Asta Balto skriver om kjønnsrollemønstre i Sápmi og dokumentarist John T. Solbakk vurderer litteraturanmeldernes vurderinger av samisk litteratur. Andre temaer er om det er mulig å bevare sin samiske identitet uten å kunne språket, og om hvilke utfordringer det samiske samfunnet står overfor med den raske teknologiske utviklingen vi ser.
Redaktør for boken er Harald Gaski. Gaski er forfatter og litteraturviter ved UiT – Norges arktiske universitet. Han har vært sentral i oppbyggingen av samisk litteratur som akademisk disiplin, og i 2006 mottok han den samiske språkprisen Gollegiella.
Boken utgis med tillatelse fra forlaget Davvi Girji ved Jan Helge Soleng, redaktør Harald Gaski og fra alle bidragsytere eller deres etterkommere og rettighetshavere.
Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.
