5Johan Turi (1854-1936) lea šaddan sámegirjjálašvuođa áhččin, erenoamážit dáinna girjjiinis Muitalus sámiid birra. Dat almmustuvai vuosttas geardde, oktan dánskkagiel jorgalusain, jagi 1910 Köbenhavnis. Doaimmaheaddjin ja oppa čallináiggi veahkkin Turis lei dánskalaš dáiddačeahppi ja álbmotdutki Emilie Demant (maŋŋelis Demant Hatt). Son lei boahtán Ruoŧa Sápmái oahpásmit boazosámiid eallimii jahkái 1907-1908 ja golahii dasto viehka guhkes áiggi Turi dállodoallin ja girjjálaš veahkeheaddjin jagi 1908 bealde.
Maŋŋelis Turi oaččui vel almmolašvuhtii máinnasčoakkáldaga Lappish Texts (Sámi deavsttat, 1920) Demant Hatt vehkiin ja mátke- ja bivdomuitalusaid Från fjället (Duoddaris, 1931) Anna Bjelke doarjagiin. Ovddibus lei sámegiel deavstta bálddas eaŋgalasgiel jorgalus, maŋibus fas jorgalus lei ruoŧagillii. Turi ieš čálii muhtin veardde maid suomagillii. Muitalus lea jorgaluvvon maiddái duiskka (1912), ruoŧa (1917), eaŋgalas (1931), fránskka (1975), suoma (1979), ja uŋgára gillii (1983).
Johán Turi lei riegádan Guovdageainnus, muhto juo nuorran, vuollái 10-jahkásažžan, son gárttai fárret áhčis joavkku fáro máttásguvlui dasságo sii j. 1870 ásaiduvve Čohkkirassii. Johtimii ledje sudjan ee. riikkaid gaskasaš rádjáriiddut ja -giddemat. Ođđa ruoktobáikkis fas boazosámit gárte gilvalit šaddavaš ruvkegávpogiin Gironiin, vuovdečuohppamiiguin ja dáloniid bivdduin ja eará meahccejohtimiin. Nuppe dáfus Girona ruvkefirpmá jođiheaddji Hjalmar Lundbohm lei Johána ustit ja veahkáhalli.
Dure Johán čálii girjjiidis sámegillii ja su čállinluotta guorahadde dasto moanat gielladutkit. Muitalusa čállinhámi divodii várrugasat Vilhelm Thomsen, čuovvovaš girjjis lei mielde K.B. Wiklund go fas Från fjället bázii goasii divotkeahttá. Maŋŋelis lea 6N.E. Hansegård doaimmahan Muitalusgirjji deavstta ođđasis (1965), ja moattit dán girjji jorgalusain leat dahkkon njuolga sámegielas (Demant 1910, Wiklund 1917, Aikio 1979). Sierralàgàn dulkomat vuhttojit buot dáin bargguin.
Go Muitalus dál olggosaddojuvvo ođđa sámegiel prentehussan, leat ulbmilat moattelágážat. Lea leamaš juo soames áigge dárbu fidnet girjji dálá čállinvuohká. Nuppe dáfus lea gávnnahuvvon dárbbašlažžan doaimmahit deavstta ođđasis krihtalaččat ja pietehttalaččat nu ahte divodeamit šaddet nu unnán go vejolaš. Dákkár álgodeavstta gudnejahttimii čatnasa velá goalmmát oaidnun dat, ahte Turi geavtin suopmana galgá vejolašvuođaid mielde seailluhit.
Dáid ulbmiliid lea datte sáhttán čađahit dušše dan guovtti olggosaddojumi veagas, maid Demant doaimmahii j. 1910. Dainna 2. prentehus sisdoallá maid divodemiid, maid J.T. ieš lea fuomášan go lea mannan deavstta čađa «sánis sátnái», nugo Demant cállá. Dat gohčoduvvo dás álgodeakstan, go giehtačállosa ii leat leamaš vejolaš geavahit. Dulkondoarjjan leat gal adnojuvvon maiddái eará lágádusat, erenoamážit Hansegårda sámegiel heivehus ja Demant ja Aikio jorgalusat.
Munno bargojuohku lea leamaš dakkár ahte vuos lea Mihkkal (E.Mikael Svonni) čállán oba deavstta buhtisin (mun ledjen dahkan smávva álggu) ja de lean mun geahččan dan čađa ja dahkan muhtun rievdadanevttohusaid. Loahpalaš čovdosiid letne soahpan das manŋŋá, muhto eanaš oaivenjuolggadusaid letne dieđus guorahaddan juo ovdal go Mihkkal álggahii barggu.
Čállinvuohkenjuolggadusaid letne doalahan čavga merkennjuolggadussan eange gielalaš norbman. Nu dat mo cállojuvvo ii váikkut dasa makkár sánit dahje sátnehámit geavahuvvojit – dasa váikkuha eambbo Turi iežas suopmana ja čállima gudnejahttin. Ovdamearkan moai ean leat oaidnán dárbbu rievdadit dakkár sániid go njiškun (njuikun), reainnidit (geahččat, guođohit), lávlu (lávlla) dahje siekti (mii adno báldalaga seakti-sániin). Seammá láhkái Turi atnin sojahanhámit nugo livččui ja jietnadan- dáhje sátnevariánttat, nugo delie, ein (dalle,ain) ja daihe, deihe (dahje), leat seailluhuvvon. Moatte erenoamáš dáhpáhusas lea seailluhuvvon vel Turi iežas čállinvuohkige: konjáhte (konjáhkka), srignin (strykniina, strikniina), Foslet (Hvoslef). Dákkár labiila dahje fásta variánttaid šaddan áinnas namain lea dovddus eará sajiinge, om. kráktor (tráktor), Rankrot (Granroth), Čearpmatreahččá(!) 7(Stierncreutz), Stofeleahtta (Stockfleth)
Soames čállinčovdosiid duohken leat suopmanalbmanusat, mat dovdojit Turi gielas dahje leat muđui suokkardallamis. Nuba eaŋŋa (ŋ) sajes čallojuvvo nj («eannja»), duppalin nnj ja gŋ:a ja kŋ:a sajes nappo dnj ja tnj, muhto g:a ja k:a ovddabealde dat merkejuvvo beare n:ain. Dakko fas, gokko Demant lea čállán Thomsena rávvaga ja iežas áiggi čállinvuogi mielde beare gj (nugo bigjojuvo), dat lea álo rievdaduvvon dábálaš čállinvuogi dj;an dahje ddj:an (biddjojuvvo jnv.). Turi ieš čállá goit muhtumin tj, om. totjot (doddjot). Sátneloahpat leat dás merkejuvvon beare cállinvuogi mielde, nu ahte g:a, b:a, d:a, k:a ja p:a sajis lea álo -t ja m:a sajis n.
Jogo prentenfeaillain dahje giehtačállosa boastut dulkomis lea muhtumin čuožžilan a- ja o-bustávaid seahkanupmi. Soames háve lea a šaddan o:an, om. sorosa, mii galgá leat sorrasa, muhto dávjjibut lea geavvan nuppe gežiid, om. «Ja de algajet rahkaduvat nođit, mat valdajit mielde…» ( – – álgojit ráhkaduvvot noađit, mat váldojit – -). Turi iežas giehtacállosis dáid bustávaid lea hui váttis earuhit, nu ahte álkit dat leat šaddan boastut lohkkojuvvot. Álo ii sáhte oktavuođasge árvidit, goas lea gažaldat om. gávdnamis, goas fas gávdnomis. Dát bustávvaseahkanumit leat girjjis oktiibuot moattečuođi veardde. Dávjá a dahje o seahkana bustávain e, om, adejuvo – addojuvvo, bæra – beare. Buot dáhpáhusat eai leat cuiggoduvvon sierra nohtain. Mearkkašumit leat dahkkon erenoamážit dalle go deakstabáikki livččii sáhttán dulkot maiddá soames eará láhkái.
Buot stuorámus nuppástus álgodeavstta (Demant lágádusa) ektui dáidá liikká dovdot gaskamearkkaid buohta. Turi gal illá oba geavahiige gaskamearkkaid, aiddo muhtumin čuoggá ja stuorra álgobustáva. Dajaldagaidis guhkes ráidduid son čanadii oktii eanemus ja-sániiguin. Demant lea juogadan dáid ráidduid rihkuiguin, čuoggáiguin ja beallečuoggáiguin. Dát stuorra bargu lea gáibidan olu čilgedemiid ja dulkomiid, muhto lea maid lunddolaš ahte muhtun hárvenaš dadjanvuogit dahje siidocuigemat leat báhcán álkit fuopmáškeahttá. Dán lágádusas letne geahččalan boatkut cealkagiid ain buorbot áddehahttin ja čuoldit oidnosii maiddái cuigemiid, čurvestagaid ja hoahkalemiid, dakkáriid go: «Ja gierdá dat gale!» – «Ja liinnit – dološ olbmot atne bohcconáhkiid liinniid sajesnai.» Muhtumin easkka gaskamearkkaid ođđasis stellen dahká cealkaga jierpmálažžan, almmá ahte dárbbaša rievdadit 8sátnehámiid, om. Ja muhtumin -go velá leat dávjá! – go ollejit duoddarii, de lea fákteme návdi maiddá.
Turi iežas giella lea váldojuvvon vuhtii máŋgga láhkái. Buot cálli sánit, sátnevariánttat ja synonymat, mat leat leamaš earuheamis, leat seailluhuvvon, om. dakkár erohusat go ládje ja lági, ollit ja ollet. Letne váruhan guođđimis eret maidige, ja buot čielggasvuoda dihtii lasihuvvon sánit ja sátneoasit leat biddjojuvvon roahkkeruođuid («roahkkedávggiid») sisa. Sátnehámiid lea muhtumin ferten rievdadit, muhto dat lea dábálaččat máinnašuvvon sierra fuopmašahttimis. Dušše čielga čállin- ja prentenfeaillaid letne divvon njuolga, dađe eambbo cuiggotkeahttá; oassi dain lea divvojuvvon juo 2. prentehusas.
Čálli gielas orrot leamen maiddái moattit jietnadanvariánttat seammá sánis, nugo suvččagit – šuvččagit ja ovddabealde máinnašuvvon seakti – siekti. Soames háve lassemearka leš liikká báhcán eret vahágis; om. čállinhápmi duođastit lea dulkojuvvon čállinfeailan ja rievdaduvvon hápmái duođaštit.
Moadde fásta čovdosa, mat mannet čáđa oppa girjji, ožžot dás namuhuvvot sierra: dihte, okte, goase: dát leat merkejuvvon beare oanehit hápmái masa JT merkenvuohki orru eanemus čujuheamen (iige dihtii, oktii, goasii). oba, gale, olu: dát variánttat leat válljejun suopmana vuodul (go JT ii ollenge merke duppalkonsonánttaid, su čállinvuogis ii oaččo rávvaga). Maiddái dakkár sátnehámit go alccasis (pro alccesis) leat gehččojuvvon Turi iežas giellan eaige leat nappo rievdaduvvon. Dan sadjái Turi atnin nummirja bustávvaoanádusat (om. 3.p., v.n.) leat dábálaččat čállojuvvon ollisin.
Daid suopmanihtagiid lassin, mat ovddabealde leat máinnašuvvon, sáhtášii velá logahallat muhtun sániid ja sátnehámiid maid letne atnán dárbbašlažžan seailluhit, om. mon (mun), nala, nalde (ala, alde), vašolaš (vašáláš), bahui (bahás, bahát, funet), gieres (geres). Maiddái sojahanhámiin čuvvojuvvo Turi iežas giella, om. sii biinnide, muitáje, náitale (nuppe sajes om. vuoddjájedje), galggale, eai sáhtále; ledje orrume; náitalivččo; ruvveje muohttagiinna.
Suopmanii vuođđuduvvá datge, ahte čállojuvvo mudui iige muđuid. Leat dattetge moadde ášši, maid buohta Turi atnin suopmanihtagat eai leat dievaslaččat čuvvojuvvon. Sániid bealde lea ášši geavahuvvon maiddái Durdnosa suopmaniid ásia ja ásii sajes. Turi merkenvuohki lea daid buohta váháš eahpesihkkar (asia, 9asi, ase), muhto son dovdá ja geavaha maid iežas mánnávuođa suopmana sátnehámi (aši) ja merke sáni muhtumin nu ahte ii sáhte sihkkarit dadjat goappá variánttas lea gažaldat (asjit, asjin). Danne dása lea válljejuvvon girjegillii cieggan sátnemálle, ja rievdademiid buohta leat dušše cuigemat.
Sojaheami bealde lea váháš seammálágán sujaid dihtii guddojuvvon eret ng. n-lokatiiva, om. beatnagin man sajes lea dábáláččat (maiddái Turis) beatnagis. Soames háve Turi gal atná dien sojahanhámi áibbas sihkkarit, muhto de fas muhtumin lea váttis earuhit, mii hámiid lea gažaldagas. Go Turi čállá om. bælin, son sáhttá oaivvildit bealin (n-lokatiiva) dahje beallin (essiiva), muhtumin maiddái beliin (máŋggaidlogu lokatiiva d. ovttaidlogu komitatiiva). Dákkár sátnehámit sáhttet leat máŋggain dajaldagain nuppiideaset sajis. –Buot buohkanassii JT geavaha olu dávjjibut dábálaš s-lokatiivva go n-lokatiivva. Máŋggaidlogus fas boahtá sloahppasaš hápmi oidnosii dušše oktii (teis = dein, dain).
Dadjanvugiid bealde leat rievdaduvvon dušše dakkár dajaldagat go vai ii oaidnit, mii lea muhtunlágan seahkanupmi guovtti dadjanvuogis: vai ii oainne ja amas oaidnit. Duohta gale, diekkár «beallesupiinnat» gávdnojit maiddái otná beaivve suopmaniin, muhto go Turi ieš geavaha dávjjibut oarjesuopmaniid váldodajahusa (vai ii oainne), de letne rievdadan dán moadde dáhpáhusa seammá guvlui – cuigedettiin fal, gokko nu lea dahkkon. Nubbin ferte cuiget, ahte JT geavahan passiivadajaldagaid objeakttat leat rievdaduvvon subjeaktan, vaikko objeaktageavahus gávdno maid otnábeaivve suopmaniin. Giellaoahpalaš lohku lea dábálaččat njulgejuvvon nu ahte vearbahápmi vástida subjektii, muhto lea maid dohkkehuvvon ng. inkongruensa, go lea gažaldagas juoga searvesátni nugo veahka, joavku, eallu.
Turi giella lea gal oppanassii čielggas ja dajaldagaidis beales dábálaš – go beare váldá vuhtii ahte das lea olu hállangiela luondu, botkkodeamit ja lasáhusat maid lea álkimus sirrestallat rihkuiguin. Cealkagat ja dajaldagat čatnaset nuppiidasaset viehka mekánalaččat ja-sániiguin ja eará konjunkšuvnnaiguin; ja adnojuvvo gaskkohagai measta dego čuoggá sajes. Hállangielas várra boahtá datge, ahte sátneortnet ii leat álo áibbas vuorddehahtti; muhto buot dakkár iešvuođat leat seailluhuvvon dán lágádusas (om. bohcco vuššon buoidi iige vuššon bohccobuoidi). – Go ipmirda Turi giela dán láhkái viidát ja atná dan árvvus, oba girjái báhcet dušše moadde dakkár saji, gokko ferte lasihit sáni dahje guokte ja 10ná ráhkadit dulkoma dahje árvádusa čálli oaivilis.
Munno sávaldat lea, ahte várrugas doaimmahanvuohki addá Turi girjái gierdavaš vuođu ain viiddit geavaheapmái.
Ohcejogas, juovlamánus 1986
Samuli Aikio
Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket
Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi. Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.
Muitalus sámiid birra kom ut i 1910 og er den første boken som ble skrevet og utgitt på samisk. Den ble utgitt som en parallellutgave med dansk oversettelse (En bog om lappernes liv) utført av den danske folkelivsforskeren Emilie Demant Hatt, som også hadde inspirert Turi til å skrive boken.
I boken forteller Johan Turi om reindriftsamenes liv på begynnelsen av 1900-tallet, og han håpet at boken ville få myndighetene til å endre sin strenge politikk overfor samene.
Turi har selv tegnet alle illustrasjonene til boken.
Boken er blitt oversatt til en rekke språk, men først i 2011 kom en norsk versjon (med tittel Min bok om samene).
Den samiske reineieren og forfatteren Johan Turi regnes for å være den første samiske forfatteren. I 1910 ga han ut Muitalus sámiid birra, hvor han forteller om samenes situasjon.
For denne boken finnes det også faksimiler tilgjengelig:
Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.
