Muitalus sámiid birra

av Johan Turi

BOARRÁSEAMOS MUITALUSAT SÁMIID BIRRA, DAT MAID NUBBI SÁPMI LEA MUITALAN NUPPI SÁPMÁI

15

Dás leat juohkelágáš muitalusat, muhto ii leat vissis2 leatgo jur njuolga, go eai leat čállojuvvon.

Muitalus sápmelaččaid3 birra, gos sii leat vuohččan orron, ja got sin dilli lea leamaš, ja mainna sii leat eallán ja gos sii leat boahtán.

Sámiid boahtimušas ii leat gullon, ahte livččo boahtán gosge. Sápmelaš lea leamaš dáppeorru miehtá Sámi eatnama. Ja go sápmelaš lea leamaš dáppe mearragáttiin orrume, dalle eai leat leamaš orrut eai oktage mearragáttiin, ja dalle leai buorre orrut sámiide. Ja sámit leat orron Ruoŧa bealde maiddá juohke báikkis. Ja eai dalle lean dálolaččat eai gosge; eai sámit diehtán, ahte leatiežá olbmot go sii.

Mon jurddašan ahte sii leat eallán bivdduin vuohččan, guliid ja lottiid ja gotti[bivdduin]4, guovžžaiguin ja visot meahcielliiguin5. Man dihte mon doaivvun dan; go gávdnojit sámegielat namat várppiin dain jávrriin, gos eai dáláš sámit bivdde šahten. Ja dat lea velá stuorit mearka, ahte sámit leat orron guhká ovttat sajiin. Dat leat dat rokkit mat leat eatnama siste juohke sajis, gos dološ sápmelaččat leat orron. Dat rokkit leat leamaš sin goađit. Ja dahke sii rokkiid dego iežánai meahcieallit. Ja eanemus6 oassi dain rokkiin gávdno mearragáttiin ja jávre- ja johkagáttiin, ja dakkár báikkiin gos lea meahcielliid golgangeaidnu, dakkár gos gorsagierragat bohtet oktii, ja jávregaskkat.

16Soamis dein rokkiin lea leamaš biergosuodjin ja soamis lea leamaš bivdoroggin. Dat leai čietnjal ja lohkki nalde, ja go ealit bođii nala, de jorggihii birralis ja son gahčai roggái. Ja dan rokki vuođus ledje sákkit muoras ja čoarvvis, ja dan nala sorbmahuvai7 ealit, vaikko man sorttat ealit. Eai olbmot gale jáhke daid rokkiid, ahte dat leat leamaš olbmuid dahkan rokkit daihe goađit; muhto dat leat gávdnojuvvon mánga mearkka dasa- dollasajit, suovvamuorra ja okta njiškun8. Ja leat gale boares sámit ožžon mearkka, ahte dat leat hávdditnai dat rokkit, ja danne eai sámit duostta geahččat daihe roggat vai geahčale; sii ballet dain rokkiin. Dat lea nu dáhpáhuvvan mangga háve, ahte sápmelaš lea nohkkan dan rokki siste, ja de lea boahtán dakkár olbmo hámot ja dat lea hupman ja gohčui su eret vuolgit. Ja su muođut ledje dego jeagil. Ja lea dadjan: «Ale nohka mu nalde!» Ja jos ii velá vuosttaš geardde jeagat, de son gohčču nuppádis ja velá garraseappot. Ja dat leat oaidnán dáid mearkkaid dáláš olbmotnai.

Okta báiki lea Vuoskkonjárgga máddagis, gos gávdnojit olu rokkit, ja das lea maiddá soames olmmoš gohčohallan eret. Ja dat gale lea muitalan, ahte son lea gottihuvvon ja biddjon9 dohko dan roggái. Ja sámit dainna ballet dain10 rokkiin, eai duostta roggat eaige nohkkat dain rokkiin. Sámi johtingeainnuid nalde leat rokkit, maid ii oktage dáláš olmmoš dieđe vissásii mat rokkit dat leat. Muhto de lea árvalus, ahte dat leat sámit orron dalle go lea leamaš váinnuid áigi, dalle go leat ruoššačuđit golgan ja goddán sámiid visot maid leat gávdnan, ja dan dihte leat ferten dahkat eatnanvuoles11 gođiid ja orrut doppe. Dušše moadde leat gehččojuvvon, ja jos livččo olu gehccojuvvon, de veajále olu dávvirat gávdnot.

Sápmelaččas leai dakkár luondu, ahte son háliidišgođii gottiid. Sii oidne olu gottiid ja sii álge bivdit ja reainnidit. Dálvet vuvddiin, gos leai gassat muohta, de sii álge, doarridedje ja čuoiggahedje dasságo gottit váibe, ja de sii válde lojimusa. Muhto gal dat lea goit leamaš bahá doallat sin. Ja go sii leat ožžon muhtumiid dápmahuvvat daihe oadjut, de12 daiguin lea leamaš álkit eanet oažžut. Báhkaid áigge, go boazu ruohttá coahkkái, de sii lávejit muhtumin mannat alla báktegaskii ja dasa cakkadit dasságo nelgot ja oahpástuvvet olbmo oaidnit ja haksit.

Ja dalle leat juo vuohččan sápmelaččat álgán uvhret siiddiide, vai ožžot eanet gottiid alccaset daihe vai lassána eallu. Dološ olbmot leat bálvalan siiddiid dan ládjenai, ahte eallu šaddá stuoris, ja dat lea šaddan eallu deidda goase duššis. Ja dein leat maiddá 17čábbábut bohccot go iežáin. Muhto eai deid ealut bistte go iežaset áiggi – mánát báhcet geafin. Ja sámit lávejit ballat deid olbmuid mánáin, ahte dat šaddet geafit, geain leat bálvvosealut. Ja daid lea dát čálli gullan hupmame, ahte dan olbmos lea bálvvoseallu, ja dat lea hohpi.

Dál eai šahten guliid bivdit olu astan, muhto juohkehaš álgá gottiid bivdit, ja sii ožžo nu ollu ahte álge doallat siidda, ja geahččaledje gos lea buoremus orrut ealuin juohke áiggi jagis. Ja sii leat gávnnahan13 johtit seammá ládje go sámit ein dál johtet. Dalle leai buorre eallit daihe birget, dalle eai lean dálolaččat, eai dárrolaččat eaige ruoŧŧelaččat. Ja dalle geahččaledje orrut guhkkin lulde dálvet, dassážiigo dálolaččat bohte ja balde sin nu, ahte ferteje heaitit luksa johtimis. Geasset Norggas sápmelaččat orro mearragáttiin ja atne ealu vuvddiin ja váriin, gos sii háliide. Dalle eai diehtán sápmelaččat, ahte leat iežát go sii. Ja dat sápmelaččat, mat orro lulde, de dat álge johtit davás duoddarii, ja dat, mat orro mearragáttiin, dat maid johte bajás duoddarii, ja de gávnnadedje duoddara nalde. Ja de nuppit balle nuppiin ja de čiehkádalle, doivo stállun ja uldan.

Ja dalle eai sámit diehtán, ahte Ipmil lea, muhto sis leai goit dakkár jáhkku, ahte galgá juoidá bálvalit. Ja go sii bálvalit juoidá, de dat veahkeha sin. Ja danin sii uvhreje siiddiide.


Sámiid vuosttaš ballán

Muitalus das1, got lea Sámis2 geavvan, go olbmot lassánedje ja álge ohcat eatnamiid.

De bohte meara mielde deike dán nuortadavvečihkii ja de balde sámiid eret mearragáttiin. Ja de sámit báhtare vuovdegierragiidda, ja doppe orro ráfis olu jagiid ja guođohedje ealuideaset dain vuvddiin ja váriin, mat ledje ávdimin daihe orruidhaga.

Ja dalle sámit bohče olu mielkki áldduin ja dahke vuosttáid, ja eai sii dalle atnán gáfiid eaige jáfuid. Sámit borre bierggu, vara ja mielkki. Dalle leai iđedisgáfe sajis bohccovarrajukca, ja dan sisa 18mielki biddjui, mii leai geasset válmmastuvvon. Ja dološ sámit ledje stuorrát ja dearvasat.

Muhto go lassánedje olbmot, de bohte čáhppesbivttasolbmot fas dohko, gosa ledje sámit vuohččan ballán, ja dahke orohagaid jur dasa gos sámit ledje orrume, dan dihte go sii oidne, ahte das leai čáppa gieddi, maid ledje bohccot dutken3, gožžan ja baikán – gos ledje sámit orron mánga olmmošbuolvva. Ja de vuojehedje fas sámiid eret sin orohagaineaset.

Ja de fas sámit šadde vuolgit eret, muhto ii lean šahten muorrarádji badjelis, de eai sámit sáhttán báhtarit šahten, de ferteje náđđut. Ja go eai dárrolaččat šahten ožžon [sin] ballát guhkibui, de álge rievvut visot maid gávdne, vuosttáid, milkkiid ja duljiid ja gusaid. Ja soames sámi godde maiddá.

Okta lea dáhpáhus, go bođii dárrolaš Njuorjovuopmegierragii gos ledje sámit orrume. Ja de dagai dola dasa son vuohččan go bođii dan báikki geahččat, ja de rokkastalai eatnama ja bijai njálbmái ja máisttašii. Ja sámit doivo, ahte dáža máisttašii dan dihte, leago šattolaš eatnan. Ja dan dáža namma leai Jubonaš. Ja son ii dahkan maidege dan jagi, muhto bođii fas nuppi jagi, ja de ledje sus guoimmit mielde, ja sii dahke darfegoađi vuohččan ja vuojehedje sámiid eret dasnai. Ja sámit ferteje sirdit gođiid veháš mátkki duohkái.

Muhto go bohccot guhto boares vieru mielde birra dan báikki, gosa leai dáža dahkan goađi, de suhtai son, ja go gulai sámiid reainnideame bohccuid, de vulge sii doarridit sámiid ja gávdne ovtta, guhte viegai stuora geađggi nala. Ja son viegai dohko ja časkkii dan sámi jámas. Ja go son oinnii ahte dat jámii, de son vulggii ruoktot. Ja go sámit oidne, ahte dáža vulggii eret, de vihke sii dan jápma olbmo lusa ja guoddile hoahpus eret rásiid sisa. Ja Jubonaš vulggii mannjelaš geahččat dan jápma olbmo, ja go son ii oaidnán, de doaivvui son ahte dat lea eallán. Ja son dovddai, ahte dat lea stuorimus elolaš, ja namma lea dan sámis4 Huika. Ja son manai fas gođiid lusa ohcat dan olbmo maid leai goddán, dan dihte ahte gáibidit mávssu, go leai su eallu guhton su gietti. Son logai jo iežas isidin oba dan vuopmegierragii. Muhto eai sámiin lean šat eatnamat5 mađe, ahte livččo beassan báhtarit guhkibui, ja deinna ferteje sámit orrut dein báikkiin, ja ealut guohtut. Ja sii árvale álgit soahtat, muhto eai dat duostan. Muhto dan gottáhallan olbmo bárdni, go son gulai ahte su áhčči lea goddojuvvon6, de son dajai vašiidisguin ahte: «Mon vuolggán ja bážán visot, vaikko 19livččo man olu dážat». Ja go bártni eadni gulai dan, de son čiegai ruktačorvviid, ja bárdni ii beassan vuolgit dakkaviđe. Ja ii šat boahtán mannjil dakkár vašši – ja de beasai Jubonaš eallit.

Ja gal velá leat dážat goddán ovtta sámi, Gárasavvona vuloš sámi. Ja dat rievvun lea dáhpáhuvvan olu gerddiid. Ja dát lea dušše ovdamearkan, got lea Sámis7 geavvan. Olu leat dakkár dáhpáhusat, maid miinai leat gullan, ja dat leat olu dakkárat, maid eat mii leat gullange. Muhto in mon gille muitalit eanet, go dat gale lea fasti dakkáriid muitalit – muhto go galgá visot čállit, de ferte čállit visot, fasttiid ja čábbáid.

Ja dain seammá sámiid orohagain leat mii sámit šaddan máksit stuora ruđaid ja šaddat ein máksit. Ja dan dihte leat šaddan sámit vealggi vuollái dan áigge go norgalaš dagai dakkár lága, ahte lea hui álki oažžut ruđa sámis, vaikko ii livččo velá jur nuge olu sivva go sii lohket. Vaikko gal dat boazunai ferte dohko viggat, gos lea biebmu ja suodji, go geassetnai boahtá muhtumin nu čoaskkis, ahte galbmojit jámas soames boazu ja velá soames reainnárnai, go lea vuohččan báhkka ja de fáhkkestaga boahtá davádatbiegga ja arvi ja boahtá muohtanai. Ja dan gale ipmirda, ahte dalle lea čoaskkis, go muohttá váriide ja ordarájiidenai.

Ja dát áiggit leat jur dat stuorimus ruhtaráiggit, vaikko sámit dalle vihket ja gilljot beatnagiin. Muhto go ii leat gokkoge dakkár vuoavdi, gos ii dáža váldde dákstta, de bistet goitge soames saji mannat muoraid sisa, ja de dáksta šaddá dakkaviđe. Ja dat lea ipmirduvvon, ahte dat lea dážaide dinesin, go bohccot bohtet dan muddui, ahte besset oažžut dákstta, ja das sii ožžot ruda. Ja dainna lágiin ii leat vahágin sidjiide, vaikko sii ieža dan ludjot dego rieban dalle go ii leat heahti. Dasa lea dat mearkan, go norgalaš ii suova dahkat áiddiid dakkár geainnuid ovdii, gokko boazu manná lájuid nala, vaikko sámit ieža áigot áiddiid dahkat.

Ja dán áigge sámit fertejit cakkadit bohccuid dohko bajás alla váriid daihe gáissáid nala, gos lea olu sorbmi bohccuide. Ja lea velá olbmuidenai seammá heakkavárra, dainna lágiin8 go leat nu allagat9 riiddit ja gáissát ja máilmmiálgosaš jienjat main leat luoddaneamit. Ja dat leat muhtumat nu čietnjalat, ahte ii dihtto bodni. Ja muhtumat eai leat jur nu čietnjalat, dein gale oažžu soames háve eret bohcco, go fal fuomáša gokko dat lea. Dan ii goitge oaččo iežá ládje go báttiiguin luitojuvvo olmmoš dohko, ja son bidjá bátti bohccui gitta, ja de gessojuvvo olmmoš vuohccan, ja de mannjil gesso boazu fas bajás. Muhto olu duššet, maid eai gávnna, ja 20mánga maid sii eai oaččo bajás, go leat nu čietnjalat ahte eai báttit ole. Ja dat leat hui Váralaččat, deinnago juohke dálvvi boahtá ođđa muohta deid luoddanemiid nala, ja de ii oainne ii olmmoš iige boazu. Ja go boahtá ealli nala, de gahččá oktanaga luoddaneami sisa.

Ja mearraváriid váralašvuođas álggán muitalit, gos sámit orrot bohccuideasetguin. Go šaddá báhkka, de bohccot ruhttet dakkár alla jienjaid nala, gosa ii olmmoš10 beasa, ja ruhttet čuoikkaid ja báhka sivas alla várreluohkáide11, ja bajit bohccot lihkastahttet geđggiid. Ja de go okta geađgi lihkkasa, de álget fierrat olu geađggit, ja de sorbmanit olu bohccot deinna lágiinnai. Ja jos olmmoš lea vuollelis, de lea seammá várra sutnjenai. Riidin gohččojuvvo dat, mii lea allat ja olu rássi. Báhkkan boazu ruohttá bajás gáissáide12, dakkár báktegaskkaide, gos ii beasa bajás iige vulos, jos ii muitte jur dakko boahtit gokko lea mannan. Bohccos lea ein seammá luondu go dološ áiggis13 gottiin; ja gal bohccot sorbmahuvvet muhtumin olles čorragat. Ja livččo olu dáhpáhusat, maid lean ieš oaidnán, muhto in olle visot čállit.


Turi_20

Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket

Last ned

Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi.
Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.

Om Muitalus sámiid birra

Muitalus sámiid birra kom ut i 1910 og er den første boken som ble skrevet og utgitt på samisk. Den ble utgitt som en parallellutgave med dansk oversettelse (En bog om lappernes liv) utført av den danske folkelivsforskeren Emilie Demant Hatt, som også hadde inspirert Turi til å skrive boken.

I boken forteller Johan Turi om reindriftsamenes liv på begynnelsen av 1900-tallet, og han håpet at boken ville få myndighetene til å endre sin strenge politikk overfor samene.

Turi har selv tegnet alle illustrasjonene til boken.

Boken er blitt oversatt til en rekke språk, men først i 2011 kom en norsk versjon (med tittel Min bok om samene).

Les mer..

Om Johan Turi

Den samiske reineieren og forfatteren Johan Turi regnes for å være den første samiske forfatteren. I 1910 ga han ut Muitalus sámiid birra, hvor han forteller om samenes situasjon.

Les mer..

Faksimiler

For denne boken finnes det også faksimiler tilgjengelig:

Del boken

Tips dine venner om denne boken!

Del på Twitter
Del på Facebook

Gå ikke glipp av ett eneste ord.

Fyll ut e-posten din under så vi kan varsle deg når nye verk publiseres.