DUODDARIID OLMMOŠ

61

Goađit duoddara nalde

Ja goađit dat adnojit maiddá duoddariin dakkár báikkiin, gos ii leat muorra dan meari ahte boalddálii ja livččui suodji. Ja boaldinmuorat geasehuvvojit guhkkin beanagullamiid duohkennai. Ja go lea garra dálki, de ii leat maiddá hávski, go biegga lea nu garas ahte ii biso goahti iežá ládje go čadnojuvvo birra juohke guovllus, ja gierresiid geasašit birra goađi ja deaddalit¹, vai ii biegga oaččo gaikkodit. Muhto gal dat gaikkoda mángga geardde goađi, ja de šaddet rabasin visot mánát ja mánáid eatnit. Ja de ii leat iežá dorvu go gokčat čoahkkái, jos eai leat iežá goađit lahka, muhto go leat iežá goađit lahka, de mannet dohko.

Muhto gal dat beassá muohta goahtái, vaikko goahti bissu ceaggut. Gal dat lea iđedis muohta gokčan visot siskkobeale goađi, nu ahte lea muohta állana olbmuid nalde. Ja go álget iđedis bivdit dola, de lea stuora bargu goaivut muohttaga eret goađi siste, ja de bivdit dola. Ja dein olbmuin, geat orrot guhkkin eret beahcevuvddiin, eai sis leat soarvvit, masa cahkkehit dola. Sii cahkkehit dola beassái, ja deinna sii ožžot dola, vaikko ii leat nu álki. Ja de álget ráhkadit biepmu ja dikšut mánáid. Ja dakkárin láve goahti nu suovvái ahte jura čalmmiid billista. Ja deinna leat olu sámit čalbmetbealit, go giđđailbmi billista čalmmiid ja suovvagoahti. Giđđa lea sámiide hui váivi.

62

Muitalus jámehiid dikšuma birra

Go duoddariid nalde jápmá olmmoš mannjit giđa, go ii olle šat doalvut luksa girkoeatnamii, de šaddá bidjat gierresii, jos eai leat olamearis fiellut. Ja de biddjojuvvo sullui gos eai beasa borrit borrat, ja eaige leat olbmuid bálgáid nalde. Ja dat biddjojuvvo roggi dohko vuohččan, ja de biddjojuvvo dan roggái ja oktan deinna gierresiinna, ja de bessiid nala ja darffiid bessiid nala. Ja dat orru das dasságo galbmo jávri ja muohttá, de easka vižžet seammá áigge go iežánai gierresiid. (Muhto jos eai leat gierresat olamearis, go lea noađđeráidduiguin johtime, de ferte roggat rokki eatnamii ja bidjat dan roggái. Jos leat beassit oažžunmearis, de bidjet bessiid nala ja darffiid fastten nala, ja das ii leat vissis diehtu leago šahten váldojuvvon.) Ja dan sii fal dahket, go jámeha váldet eret das gos lea orron, ahte sii lávlot sálbmagirjjis muhtun vearssa, ovdal go vuolggahit. Jápminsaji mearka lea rista – dahkko soagis.

Ja dálvet sámit lávejit geasehit mielde go siida johtá, ja deinna lávejit sierra doalvut, ja das lea mearka hearggis vilges liidni čoarvvis. Muhto jos leat ila unnán olbmot dan siiddas, de gale lea jámetnai seammá ráiddus, muhto go luoitalit, de doalvu veháš doaresbeallái. Ja dat jámet orru das dasságo siida fas johttá, de váldet fas mátkái seammá ládje, ja nu geasehuvvo dasságo bohtet lagabui girkobáikki¹. De vuolggahit ja doalvu okta daihe guovttis.

Ja rávvejaččaid sii maid atnet soapmásat, dat geat eai leat ila hátnásat. Ja dat geat eai doala rávvejaččaid, dat lihkohuvvet ja gefojit.

Ja dalle go vuohččan jápmá olmmoš, de maiddá lávlot earrosálmma. Ja dalle go lea jur heakkas addime jámidettiin², dalle ii galgga jietnadit ii oktage, vai ii suorgan. Jos dalle suorgana, de dalle šaddá guovtti ilmmi gaskii ja eallá vahku dakkárin. Ii leat ii ealli iige jábmi, ovdalgo de fas beassá jápmit. Ja jos šaddá bealleheggii iige sáhte jápmit, de galgá gomuhit gievnni oaivvi nala, de gal jápmá fargga.

Ja go jámet lea heakkariiddus, de dalle lea váralaš. De dalle galgá váruhit ahte dat viežžit eai surget olbmo. Dakkár jábmi lea velá bahát, mii lea hui suroheapmi. Ja hája galgá maiddá váruhit. Jos jámet váigahája biestá njunnái, de das boahtá jápmindávda. Ja go lea jápmán olmmoš, de dan goađis mannet olbmot eret, ja uvssa jorgalit ja deddet muoraiguin ja diktet jándora. Ja de gárvvuhit, 63jos leat vilges liinnit, ja basset. Ja jos ii leat vilges liidni, mas oččolii biktasiid, de fertejit bidjat atnobiktasiid, ja de deiguin biddjojuvvo gierresii daihe – jos lea oaččuhuvvon – gistui.³

Jámet ii váldo⁴ olggos uksaráiggis, muhto čađa⁵ goađi jur dakko gokko lea jápmán. Dat lea mearkan ahte eai eallit ja jábmit galgga ovtta luotta. Ja nubbi diida: Jos uvssas dolvojuvvo olggos, de jápmet ein dan goađis fargga.

Muhtun rupmašat leat hui bahá gummehallat daihe baldalit, ja ii dušše dat: rupmaša jápminsadji baldala nu ahte jur olbmo oaidná, ja gullo ja áđđestallá dan, maid son lea ealidettiinis bargan. Son juoigá ja gillju beatnagiid ja láhtte vaikko man ládje. Go lea sullos dakkár olbmorumaš, de boahtá jávrris gáddái dego stuora loddi čáhceborgan, vaikko lea jur gaskabeaivi ja olu olbmot. Ja go bođii gáddái, de šattai hearrá hápmi, ja de balddii ealu eret livvasajis. Ja dat leai jápmán okta nuorra nieida 15 jagi boaris. Ja dát lea dáhpáhuvvan 1907. Ja dat leat olu dain seammá báikkiin leamaš seammá jagiid siste dakkárat mat leat vádjolan⁶ mannjil jápmima ja baldalan olbmuid mángga ládje.

Ja go olmmoš lea jápmán, de sus leat biktasat, ja deid sii lávejit guođđit dasanaga, daid biktasiid mat leat nalde dal go lea jápmán. Muhto deid biktasiid, mat leat ovdal eret nullon, deid sii gale goarjidit, ja atnet ieža ja vuvdet maiddá soapmása, ja addet geafes olbmuide.

Muitalit visot mii gullá sámi bargui giđđat

Go sápmelaš lea boahtán duoddarii olles su ealuinis ja visot ráidduiguin, de lea olu bargu, go galget goikadit biergguid ja divodit gierresiid ja reainnidit ealuid, mat leat guovtti oassái rátkkihuvvon, nuppi oassái álddut ja nuppi oassái hearggit ja iežá luovos bohccot.

64

Čilgehus dasa manin¹ galgá okta siida atnit guovtte sajis bohccuid

Dat lea danin go luovvasat leat nu hilbadat², ahte sin galgá višahit nu garrasit, dan sivas go luovvasat mannet beare njolggi ja čuoskku juohke guvlui, go lea velá čoaskkis ja unnán biebmu, headju jeagil ja bievllat unnán. Ja áldoeallu lea váralaš; dan galggalii sáhttit nu siivvut reainnidit go lea máŧolaš. Jos áldduid šaddá višahit garrasit, de šaddet hilbadat, ja nubbi dat, ahte go áldduid šaddá višahit sakka, de reitojit, ja lea bahá beatnagat borret misiid. Ja dat álddut, mat leat easka miesi njoallume, de dat ballájit eret miesi nalde, go beana oaguha garrasit dohko bohccuid. Ja jur dan sivas fertejit rátkit guovtte oassái áldduid ja herggiid.

Ja go guottet álgá, de gale álddut háliidit dasa gos sii leat láven ovdalnai guoddit. Ja eai lullebealde duoddariid leat dakkár eatnamat gos birgejit guottehit, go jur soames siida. Ja dan dihte fertejit johtit áldobohccuiguin badjel duoddariid Norgga beallái ráji, dan siva dihte go leat guoirasat bohccot álo dan rájes go lea gieldu šaddan Suoma eatnamii, gos leat ovdalaš áigge olu siiddat orron dálvviid, gos lea buorre jeagil ja buorit guohtuneatnamat. Ja gal sámit leat orron guottetáigge duoddariid naldenai. Ja sidjiide lea geavvan hui bahát, go leat biestán galbmot dušše okta siida nu olu misiid, ahte eai ollen njuovvat náhkiidge.

Muitalus dan birra go leat álddut dein báikkiin guoddime, gos sii leat ovdalnai láven guoddit, ja gos lea dakkár eatnan gos birge áldu oktan su misiinis, gos lea ealát ja suodji

Álddut leat nu lojit ahte sii guhtot siivvut ja dikšot misiideaset. Olbmot eai dárbbaš iežá go čuoigat birra ja geahččat ahte eai borrit boaŧe ealu lusa ja álgge speadjat, ja atnit vára ahte eai mana sorbmebáikkiide. Ja go leat álddut guoddán, de ii leat johtimuš, de besset miesit šaddat siivvut. Ja meara bealde šaddá rássi árrat, ja dan boazu diehtá, dat boazu mii lea lahka, ja dat mii lea guhkkin. Ja dain ii leat olu šat muitaleamuš.

65

Muitalus guottetbáikkiid birra

Muhtumat guottehit duoddariin lahka riikkaráji, ja dein lea stuora váivi johtit badjel duoddariid, go sii galget guottihit visot gálvvuid ja gođiid ja mánáid. Ja miesseálddut leat hui váralaččat golggahit. Ja dan johtinmátkkis leat olu stuora jogat, mat leat váralaččat beassat rastá, go eai leat rovit eaige gávdno fatnasat.

Dás álgá muitalus daid birra, guđet guottehit lullebealde raji ja ráji báikkiin

Doppe lea unnán bievla, ja álddut leat nu mannit daihe hilbadat. Dat galgá reainnidit nu garrasit ahte ii astta reainnár bisánit ii vehášge, ja jos leat čuorbbit reainnárat, de sorbmejit olu bohccuid dan sivas go galget ogohahttalit daihe višahit beatnagiinna nu olu go beana veadjá. Ja beana láve váibat, ja de reainnár biestá ealu mannat. Ja návdi lea maiddá bahát lulde. Ja go dal leat guoddán álddut ja miesit veháš čálgan, de álddut álget maiddá viggat mannat. Sii álget háliidit rási go šaddagoahtá rássi mearravuvddiide.

Ja dalle álget visot bohccot viggat davás, nu ahte lea goase máŧoheapmi doallat. De sii fertejit álgit ráhkkanit johttát Mearariikii, gos lea rássi ja gálus bahkaid; ja lea dearvvas ilbmesoarta Mearariikkas, gos leat olu muohtavárit. Ja mearas maid boahtá riska ilbmi, mii lea dearvvaslaš bohccui. Ja mearragát-váriin gale gierdá bohčit dálášnai bohcco muđui, muhto go leat nu gáržžit eatnamat: dálolaš ii atte sámiide šat dakkar eatnama, gos sáhttá reainnidit nu ahte sáhttá bohčit. Ja lea datnai go bohčit álgá dán áigge, de šaddet miesit nu unnit ahte eai eale garra dálvvi badjel. Ja daid sivaid dihte fertejit orrut božihaga goase dan sukte go boares áiggiin leat bohčán.

68

Lasi guottetáiggis¹

Dál álget álddut guoddit, ja de lea guottetáigi váralaš áigi sámiide, ja olu bargu go galget bohccuid reainnidit ja goikadit biergguid ja divodit gierresiid ja bihkkadit. Ja boazoreaidnu lea garas, ja dárbbaša guottetáigge reainnidit álo. Boares áiggi sámit reainnide nu garrasit, ahte vuojehedje juohke jándoris guovtte geardde, ja de bohče áldduid. Ja dalle go áldu lea njoallume miesi, de nuorra álddut ballájedje eret miesi luhtte, ja go áldu ballá miesi luhtte eret, de ii duostta muhtun boahtit miesis lusa fas. Ja go leat čuorbbit reainnidit bohccuid, de baldet olu áldduid eret misiid luhtte, ja deinna lágiin šaddá stuora vahát, go dat miesit jápmet visot, maid álddut guđđet.

Soames sámit váldet gitta daid áldduid², mat leat guođđán misiid ja veddet vahkuid, ja muhtumat valdet misiid ja muhtumat eai váldde misiid, vaikko veattálii man guhká, ja ii dat leat dillige veaddit. Ja lea velá iežá váralašvuohta, go leat čuorbbit bohccuid reainnidit: go luitet beatnagiid garrasit ogohallat nu ahte čoavjjet boazu šaddá ruohttat nu garrasit ahte reito (reiton lea dat, go áldu cuovkana dego olmmošnai), ja dainna sivain olu jápmet álddut, mat gohččojit čoavjjehin. Ja de sámit fertejit veahkehit, vai áldu nagada riegádahttit miesi, ja dat gohččojuvvo reitomin, ja de daddjojuvvo: de galgá gálgat sorreálddu. Muhtun sámit leat hui buorit jorddamorat³, muhto gal bistet jápmit maiddá, go lea liiggás bahui sorron. Muhtumin čuohpaduvvo álddu sisa miessi, ja de váldá olggos binnáid⁴, ja dat lea buorre goansta. Dainna lágiin ožžot eallit olu bohccuid. Ja dat lea buorre⁵.

Go lea guhká – ovtta vahku – áldu soris leamaš, dalle lea jápmán miessi ja veháš mieskan, ja de lea dimis ja boahtá olggos geahppaseappot. Ja go lea miessi olggos ožžojuvvon, de galgá geahččalit jos áldu álggálii njoallut dan miesi, de boađále olggos vábit. Ja jos ii áldu njoalo vehášge, de eai boađe olggos vábit, ja de jápmá gale. Muhto jos addojuvvo vuodja áldui, de gale bohtet olggos vábit, ja de eallá gale áldu, muhto miessi gale duššá. Muhto dat lea buorre go eallá áldu.

Ja lea velá okta baháášši⁶ go liiggás garrasit beana ogohallá dalle go álddut leat guoddime. Dalle láve ballát hui bahá, go leat álddut njoallume⁷ miesi – dat lea dat, go áldu njuokčamiin bassá miesis – de ruohtastit eret ja guđđet miesi dasa. Ja muhtun gale boahtá 69ja váldá miesis, muhto muhtun ii váldde go lea okte guođđán, muhto son váldá ovddit jagáš miesi ja álgá dan njamahit. Ja dainna lágiinnai duššet olu miesit.

Go čoavjjet lea guoddime, de son bahtá. Čilgehus bahtima birra: Áldu ruohttá dalle go lea miesi riegádahttime, ja son ruohttá nu olu go nagada, dalle velá bahábut go áldu lea buoidi, go lea bievlagiđđa. De láve velá bahát, go lea unna eloš⁸, de leat čoavjjehat velá bahábut ruohttat. Ja vuovddis leat velá bahábut, leat nu bahát ahte fertejit veaddit dassážii go guoddá áldu. Ja áldu lea dalle dakkár, ahte jos beassá de ruohttá vaikko man alla vári nala. Ja dat háliida beare alla vári nala, vaikko galbmolii miessi dakkaviđe. Ja dan su ruohttama sivva lea dat, go miessi čiekčá nu garrasit, go lea eadni vuoimmis daihe buoidi; ii leat goit guoira áldu nu bahá bahtit, ja go lea galbma giđđa, de ii leat nu garas bahtit buoiddes álduge. Muhto dat lea olu buoret go lea stuora eallu, ja dat lea viidát, ja lea várri, ja go dan vári miehtá leat bohccot dahe eallu, de das doallá bahtti áldduid, go álddut besset ruohttat dan vári nuppi ravddas nuppi ravdii.

Ja go leat olbmot juohke ravddas caggame go ein bohtet ravdii ja vulget meahccái, de reainnár lea válmmas vásttostit. Ja go leat ruohttan duohko deike mángga, mángga geardái dan vári birra, de ein guddet dat, mat leat ruohttan 2 ja 3 jándora ovdal go guddet. Ja go dat guddet, de nuppit álget seammá ládje, ja dat bistá nu guhká go leat ollen guoddit visot.

Ja go leat guoddán visot, de álddut eai dárbbaš reainnideami. Jos eai leat borrit, de ii dárbbaš reainnidit iežáid go luovvasiid, muhto gal lávejit atnit olbmo áldduinnai, vai fuomášit jos soames divri boahtá áldduid lusa ja álgá misiid borrat. Dat leat olu miesi vašolaččat: návdi ja bierdna ja geatki ja rieban ja njálla ja goaskin, dat leat visot miesi vašolaččat. Ja miesi sorbme[š]lájat leat maiddá olu, okta lea čáhceláddot ja geađgegaskkat ja jogat, unnibut ja stuorábut.

70

Dás álgá muitalus, got galggalii bohccuid reainnidit, nu ahte ealále dearvan álddut ja miesit

Dat galggalii sáhttit nu siivvut jorggohallat beare olggumuš bohccuid iige luoitit beatnagiid ogohallat. Dalle galggalii hui viissis beana, mii ruohttá beare olggumuš bohccuid olggobeale. Ja iige galggage vikkahit čoahkkái, dat lea buoret go lea [eallu] viidásit, ja dušše mannat olggumuš bohccuid olggobeale.

Ja go lea galbma giđđa, dalle lea hui bahá, go boazu ferte mannat nelggiidisguin nu viidásit, ahte fertejuvvo gale ogohallat garrasit, go bohccot ruhttet ohcama dihte biepmu, go lea nealgi, go lea cuonju, ja ii leat velá bievlan nu olu ahte ealále nu viidát manahaga. Ja jos guhká leat coaskimat, de nohká bohcco biebmu go dat veháš bievllat leat juo ovdal nohkan, nu ahte ii leat jeagil šahten. Eai leat iežá go muorjedatnjasat šahten dán áigge dáppe, gosa lea šaddan olu bohccot, ja dan dihte fertejuvvo nu dárkilit siidda doallat, daihe reainnidit bohccuid.

Ja go lea hui čeahppi² reainnidit, de gale ealiha bohccuidis olu buorebut go dat, guhte ii máhte riekta stivret daihe komendit dego soahtehearrát soahteveagaid. Dat manná juohke sorttat áššiin³ jur seammá ládje, go heajut komenduvvo. Muhto gal muhtun bálvvát leat behtolaččat ja čuorbbitnai. Ja dat dahket olu vahága isidii, go eai gille mannat ieža birra bohccuid, dušše bidjet beatnaga ogohallat, vaikko sorbmelii man olu. Dakkár bálvvát lávejit sorbmet olu áldduid daihe čoavjjehiid ja misiid nu go lea ovdalis muitaluvvon juo daid birra.

Muhto nu go leat návddit, de lea dalle olu eanet velá bargu ja vahát, go návdi fákte. Jos reainnár luoitá viidábut mannat, de návdi rohkkáha dakkaviđe ja goddá dego soađis jos ii olmmoš olle dakkaviđe baldit eret. Muhtun návdi lea nu snielut dahege roahkkat, ahte ii ballá ovdalgo lea olmmoš jur lahka. Muhto beana láve stuora áhpu, beana lea falit go olmmoš, son ruohttá hoahpus návddi lusa ja ciellá nu garrasit ja dohppestallá bahtii návddi, ja de návdi ferte ballát, muhto gal návdi goddá maiddá dávjá beatnaga. Ja go giđđat leat návddit olu, de fertejit reainnidit nu čoahkkái, ahte nelgot bohccot ja reitojit⁴ álddut. Ja miesit jápmet, go eatnit leat nelgon, de ii leat mielki áldduin.

Ja lea velá okta váralaš ášši⁵ giđđat guottetáiggi. Go dál ii⁶ leat bohccobiebmu muoraid siste, de fertejit orrut duoddariin, gos lea 71biegga bosson muohttaga eret ja leat veháš bievlan bieggagaikkohagat, ja deinna lágiin lea veháš buoret duoddariin. Ja láve muohta maiddá dimisin bissut duoddariin, vaikko vuvddiin gale cuonjuda, ja deinna lágiin lea goitge duottar buoret, vaikko lea čoaskkis ja borga ja guoldu nunai ahte ii oainne sabehiid njuniidge ovdii. Ja dalle ii oainne reainnidit bohccuid, vaikko návdi boralii man olu.

Ja go leat bohccot guoirasat, de dalle galbmojit jámas miesit ja čearpmahat ja juohke sorttas dakkárat mat leat guoirasat, ja dat jápmet čuohteviisan, muhtumin mánggat čuođit. Ja muhtumin eai nu olu jáme, dalle go leat bohccot vuoimmi nalde daihe buoiddit. Ja jos lea dakkár báiki, gos leat geađggit olu, de lea stuora suodji; eai galbmo nu olu bohccot, muhto go lea hui jalgat, de galbmojit dan ládje go lea ovdalis muitaluvvon. Ja dat reainnáratnai galbmojit nu ahte ii báljo heagga biso; juolggit galbmojit nu ahte eai sojatge, eai biso čuožžut, ovdalgo lea veháš ruvvedan ja lihkahallan juohke guvlui. De álget sojadit ja viimmat liegganit seammálágážin go leat ovdal leamaš, muhto eai dat seammá njuolgadat leat juolgelađđasat go iežá olbmuin.

Dás álgá muitalus dan birra, go álgá johttánáigi guottetbáikkis dein siiddain guđet leat lulde ráji¹ báikkiin guottehan

Dalle guđđojit dálvegálvvut, gierresat ja visot mat gullet dálvegálvui, ja geassegálvvut váldojit mielde. Ja de álge dálvegálvvuid ráhkadit guođđinládje. Vuohččan biddjojuvvojit gierresa sisa ja de gieres muoraid nala ja gierresa sisa gálvu ja dan nala duoljit, ja de beassit fas duljiid nala ja darffit fas bessiid nala ja geađggit fastten nala ja soagit bajimussii. Dat guđđojit maiddá bukkiide. Buoggi lea [guovtti] muora gaskii holga biddjon, ja dan holgii de hengojit gálvvut ja dasto gokčojit loavdagiiguin. Ja dat guđđojit mángga sadjái, vai leat lagabus muhtun biergasat go leat fas luksa johtime. Vaikko gal šaddet johtit veháš nuppi geainnu, muhto lagat dat goit lea go galggale viežžat lullegeažis duoddariid.

Ja de álgojit ráhkaduvvot² noađit, mat váldojit³ mielde geassebierggasin ja biebmun. Dat leat heargenoađit 20 gilo⁴ goappat bealde, go leat hearggit vuoimmis daihe buoiddit, muhto go leat guoirasat, de eai guotte eanet go 15 gilo⁴ bealis⁵.

74Ja dál šaddá johttámuš válmmasin. Dál vuolgá dat siida johtit, guhte lea orron lulde sárggáin; sus leat vuoimmi nalde bohccot. Ja dál galget herggiiguin guottihuvvot visot biepmut, suojit, goadit ja mánát mángga stuora joga rastá. Dál vuolgá dat siida mátkái dáinna lágiin: áldoeallu sierra, ja ráiddut ja heargeeallu ovddas, muhto ii áldoealluge leat guhkkin. Ja go dal leat johtán ovtta beaivása, de sii fas guđđet ovtta buokki gálvvuiguin, ja de sii fas johttájit.

Ja dalle leat dan áigge duottarjogat, juohke unna jogaš, nu stuorrát ahte ii nagat gállit rastá, ja juohke leahki lea soavlin, ja muohta lea ein gassat duoddariin, mat leat alladat ja galbmasat. Muhto dalle lea liegganan dan meare, ahte ii guotte herggiid maid nalde leat noađit, ja de lea buoremus vuordit⁶ dassážii go cuonjuda daihe čoaskkida. Ja ii láve muhtumin čoaskkidit ovdal go Eretbeaivvi áigge, ja jos ii ođđa Eretbeaivvi áigge čoaskkit, de boares Eretbeaivvi áigge goitge cuonjuda. Ja de johttájit, dalle leat galbmon visot soavllit ja unna jogažat, ja de leat cohkon stuora jogatnai olu. Muhto de láve muhtumin borggiidit, nu ahte eai beasa johtit, de fertejit orrut duoddariid nalde vahkuid, ja doppe ii leat boaldinmuorra ii iežá go skierri, ja datnai unnit. Ja go velá borgá nala!

Ja soahkemuorat eai leat olamearis, ja dál eai leat gierresat šahten, mainna vieččale muoraid. Ja eai dat háliidge⁷ orrut, muhto go leat nu garra dálkkit, de fertejit. Ja áldoeallu lea bahá maiddá, dainna go miesit lávejit galbmot dakkár dálkin: jos dálki joksá alla váriid nala, de gálbmojit mánga čuođi jámas, ja de lea velá bahát jos álgá vuojehit iežá báikái. Dat lea buoremus go diktá das gos lea. Muhto go livččui lahka suodjebáiki daihe vuovdi, ja go dovdagoahtá garra dálkki boahtime, de vuolggahivččui dohko. Muhto go lea guhkkin vuovdi, de ii olle dohkoge.

Ja go firte⁸, de lea vuosttaš bargu ohcat deid misiid mat leat galbmon ja njuovvat dein náhkiid. Ja biergu dein lea heittot, mat galbmojit, ii buoiddes miessi galbmo, vaikko livččui man čoaskkis. Ja go leat dein geargan, de johttájit fas go lea firten. Ja de boahtá hui stuora johka, man sii galget rastá. Ja dan rastá lea hui bahá beassat go lea nu čietnjal johka ahte eai nagat gállit iežá go dievddut, ja dat fertejit guottašit visot mánáid ja nisoolbmuid ja boares olbmuid.

75

Muitalus mot geavvá joga rastá gálidettiin ráidduiguin

Jos hearggit jorahallet daihe bálkestit nođiid, go čáhci lea nu čietnjal ahte vástida nođiide¹ čáhci, ja de fierralit eret noađit hearggi nalde, de johka álgá doalvut mielddis, ja de olles ráidu sorrasa², ja de golget visot johkaráigge, velá olmmošnai jos sorro ráidui gitta. Muhto muhtun dievddut leat nu háhppilat, ahte go oidnet ahte johka álgá doalvut ráiddu, de čuohpastit lávžžiid gaskat, ja háhppehit oažžut soames divraseamos nođiid, ja eanas ráidduin vudjet ja besset gáddái. Muhto go leat doangasat, de mannet johkaráigge visot, ráidu ja olmmoš. Muhto ii dat dáhpáhuva go jur soames áigge. Dat lea goitge eanas áigge nu ahte dearvan besset rastá joga. Ja go leat beassan joga rastá dearvan, de mannet dasa gosa lávejit ja soahpá, ja de luoitalit herggiid ja dahket gođiid nu got lávejit. Ja dál gale leat njuoskan noađit jogas, ja deid dárbbaša goikadit.

Ja go leat boradan, de sii vulget áldoealu viežžat rastá dan stuora joga. Dál galget hui dárkilit vuojeheaddjit vuojehit, ii galgga luoitit beatnaga rohkkáhit dalle go áldoeallu vuodjala, vai eai suorgan³ álddut ja miesit. Jos suorganit, de jorggihit ruoktot ja álget jorrat jogas, ja de galbmojit miesit deihe gantteštuvvet. Ja de álget golgat miesit johkaráigge ja álddut čuvvot manjis, ja muhtun oassi jorggiida ruoktot gáddái. Ja go gáddái bohtet, de dat báltot⁴ jogas nu ahte eai vuolgge šat johkii, vaikko oidnet muhtun oasi nuppe bealde joga. Ja go nu geavvá, de dat bargu bistá muhtumin vahku, ja eai oaččo viso velge.

Dat lea okta goansta go lea nu geavvan, got lea ovdalis muitaluvvon: de váldet luovasealu ja mastadit oktii áldduiguin ja de vuojaldahttet. Ja dalle gal leat álddut olu roahkkadeappot go leat luovvasiiguin ovttas, deinna go luovaseallu lea roahkkat. Dat manná johkii, vaikko livččui man stuora boršu⁵ guoika. Muhto mat dalle báhcet, de deid ii oaččo šat johkii visot. Dat lea muhtumin barggahuvvon olles vahkuid⁶ nu ahte ii leat astan nohkkat.

Lea geahččaluvvon datnai goansta, ahte dahkat gárddi joga vuostá, ja de árrit johkii, ja muhtun misiid guoddit rastá joga, mat eai šat vuolgge ieža johkii. Ja dalle lea giđđajietnjačáhci nu galmmas ahte dain olbmuin geat gállet joga rastá álo, de dein galbmojit juolggit nu ahte ožžot čoaskinvigi agibeaivái⁷.

76

Muitalus dan birra, go lea vuoibmeeallu ja leat čeahpes vuojeheaddjit

Dál go láidesteaddji ieš vuolgá¹ johkii, de čuovvuálddut vulget mannjái dakkaviđe, ja oba eallu manná² nu dego lottit, ja vuoibmemiesit vudjet velá hoahpubut go eatnit. Ja dat manná nu johtilit ahte ii gola eanet go okta diibmu rastá mannamis, ja eai dárbbaš gállit mángga geardde. Ja go leat beassan rastá dearvan, de sii vuoinnjastit. Muhto reainnárat eai beasa vuoinnjastit, muhto iežá veahka.

Go leat vuoinnjastan, de sii fas johttájit, ja de dal boahtá dakkár johka mii lea rožus ja goržžit dakkárat, [ahte] jos gahččá johkii, de lea gorži vuolde dakkaviđe njielasteame, ja dakkár gorži, go dasa gahččá, de manná cuovkkasin dakkaviđe. Ja ii dakkár jogaid beasa rastá muđui go jassaroviid mielde, mat leat rastá joga. Muhto johka manná muohttaga vuole, ja jos dat gahččá, de gale lea sorbmi vissásit. Muhto gal dat geahččaladdet bálkut geđggiid dan geainnu bakte, leago dakkár, ahte guoddá olbmuid ja ráidduid ja ealuid. Ja leat sámit dahkan roviid dakkár jogaide, mat leat nu váralaččat, muhto eai sii leat ollen juohke johkii dahkat, gosa livččui dárbbašan olbmuid ja bohccuid golgama dihte.

Okta johka lea, man namma lea Giepmejohka. Ja dat³ johka lea oktanaganai sorbmen olles siidda ealu deinna lágiin, go leai biigá reainnideame bohccuid dan johkagáttis, ja de vuodjaledje rastá joga, ja johka leai nu dulvi ahte son doalvvui vulos. Ja ii das leatge go moaddelogi sala, ovdalgo gahččá badjel bávtti, ja dat lea árvalus, ahte gahččá ovtta gilomehtera⁴ badjel bávtti. Ja das manná boazu cuovkkasin oktanaga. Muhto dasa bázii velá unnit bealli daihe goalmmátoassi⁵. Ja dat olmmoš šattai geafi dakkaviđe, muhto ii son lean guhká, ovdalgo son leai seammá rikkis. Ja sus šattai bárdni maiddá rikkis, ja lávejit olbmot lohkat, ahte dakkár olmmoš guhte lea eallán riekta daihe rehelaččat, das lea sivdnádus mánáidenai. Muhto suolaolbmuin ii leat sin riggodat eanet go iežaset áiggi⁶, ja ii muhtumin bistte ii iežasetge agi. Muhtumin gale bistá velá goalmmát buolvva rádjái, dakkáriin guđet leat buorit addit gefiide ja Ipmila bálvaleddjiide daihe deidda mat gohččojit risttahassan.

77Ja dainna lágiin sii johtet rastá olu jogaid ja bohtet datnai Norgii. Muhto olu váivviid ja váraid čađa šaddet dat mannat, mat guottehit ráji báikkiin. Muhto eai leat jur ovttalágážat johtingeainnut juohke báikkis. Ja go sii ollen leat mearraorddaide, de lea skierrenjaskkas, ja de eallu háliida⁷ vuvddiide, gos lea rássi ja bivval. Gal boazu dovdá juo guhkkin ahte rássi lea vuovddis, ja dalle ii son bala beatnagiin iige olbmuin vaikko časkkálii oaivái. Ja dainna sivain lávejit fertet doadjit čorvviid bahámus herggiin belohahkii, vai eai sáhte ruohttat⁸ go lea bávččas nuorra čoarvi, mii lea belohahkii⁹ šaddame. Das golgá varra, go dodjet¹⁰ gaskat. Ja deinna lágiin dollet¹¹ čoahkis dassá go ollejit dohko gos lávejit orrut álo. Muhto go bohtet vuovddi rádjái, de gale mannet ruohta vuovdái oažžuma dihte rási.

Go sámit giđđat bohtet badjel duoddariid, gos lea leamaš čoaskkis ja olu muohta, ii báljo leat bievlaráigi, muhto lea goit dan meare ahte jur eallá boazu. Ja go sii bohtet Norgii nu ahte álget mearravuovddit oidnot, ja dein lea rássi ja lasta, ja dat leat nu čábbát ja hávskkit¹² sámi mielas, ja go bohtet lagabui, de álgá gullot¹³ giehka ja visot lottit, mat leat sámi mielas hávskkit, ja de sii juoiggadišgohtet:

eatnehiid¹⁴ ja čappa rássevákkážiid, miesi eatni,
voja voja nana nana
bures, bures, dál eatnehat¹⁵, nana nana voja voja,
váldet dal vuostá mu eloža ja dikšot nu go ovdalnai lávebet,
voja voja voja voja nana nana
lehket dál eatnehat¹⁵ fas mu ustibat, voja voja nana nana,
eatnehat¹⁵ guohtte[hehke]t dál dearvan mu bohccuid,
nana nana voja voja

Ja de dal:

čappa duovdagaččat, voja voja nana nana
leat nu čábbat ante čuovggade

Ja de lea nu hávski, ahte ii lean bártniin iežá jurdagis go nieiddat, ja nieiddain leai fas jurdagis bártnit, ja ahte singuin galggale ovttas beassat. Ja de jugistit viinni ja njorrestit veháš eatnamii, ja addet juohkehažžii geat leat das, ja sii juiget, muhto ii garrudit galgga. Ja sámiin leat ein veháš boares goansttat: Go sii bohtet giđđat geasseorohahkii, de sii buorástahttet dáinna lágiin. «Bures, bures, dál eatnehat ja duovdagat.» Ja dalle sii maiddá addet juoidá. Dat lea soames báiki gosa sii addet, ja de bivdet háldiid ahte dikšot sin ealu, vai eai sorbmahuva sin bohccot, ja šaddet stuorrát miesit.

80

Sámit gohčodit eatnamiid daihe orohagaid [namain] duovdagat. Sii dadjet: «dát leat čáppa duovdagat, ja buorit boazoduovdagat,» ja ná: «dát leat nu čáppa duovdagat ahte boagustit.» Ja go olbmos¹⁶ lea hávski ja bures mannet áššit¹⁷, de su mielas illudit visot duovdagat. Ja go lea olbmui ahkit daihe moraš, de dalle su mielas čirrot visot duovdagat ja visot geađggit, muorat ja visot olles máilbmi. Iige sutnje leat hávski ii miige, mii lea ovdal leamaš hávski. Ja dalle leat beaivvit nu guhkit, ahte eai noga eai báljo goassege. Ja go soames báikkis leat heajos eatnamat, dat leat heajos duovdagat.

Ja dološ áiggiin leat beassan guohtut ráfis juohke báikkis bohccot, ja dološ áiggiin ledje bohccot olu stuoribut go dál, dan sivas go dalle leat beassan guohtut juohke báikkis gos leat háliidan. Muhto go olbmot lassánedje Norgii, de álge vašuhit¹⁸ sámiid, soames báikkiin nu garrasit¹⁹ ahte rivvo ja cábme ja soapmása goddenai, dan sivas go sámiid ealut guhto dein báikkiin gos sii láveje ovdalnai guohtut. Ja gal sápmelaš livččui báhtaran ein guhkibui, muhto ii lean šat rásseeatnan olgolii, ja de dal ferte sápmelaš orrut dakkár dilis, man ii sáhte olggos čilget jur nu got dat lea.

Dál lea láhka Norggas sámiid vuostá dakkár, ahte dat lea dego okta luvra²⁰, man čađa ii leat oaidnit ii bastileamosge čalmmit, mii dan luvrra²⁰ duohken lea. Dat seammá luvra²⁰ lea juo dahkan olu állut áššiid²¹ sámiid vuostá. Dál ii leat hávski šahten sápmelažžii Norggas, go lea šaddan dego vierrobeana, dan rájis velá bahábut go Norga šattai sierra Ruoŧas.

Dás vuollelis muitaluvvo sámiid birra lassi, ja goase oaiveášši¹ birra

Dál sámit leat álgán jurddašit guhkibui sin eallima birra, ja sámit dál oidnet ahte ii boazu šat eale dáin Juhkásjávrri eatnamiin ja seammá Gárasavvona eatnamiin, go lea nohkan jeagil, ja de dál álget sámiid nuorra bártnit ohcat iežá ealáhusgeainnuid. Gal sápmi dál dovdá dan su ealáhusas, iige son háliidivččo iežá ealáhusaid, 81muhto go ruvdna² lea váldán sámiin eatnama ja lea addán láddelaččaide, ja dat ii leat šat ruvnnas³ váldi daid⁴ eatnamiid nala ii miige. Ja dan sivas lea sápmi dál oaidnán, ahte ii dain eatnamiin eale boazu šat dain báikkiin, gos lea sámi lohpi orrut ja guođohit⁵ de dain lea nohkan jeagil jur visot.

40 jagi dás manjás lea leamaš velá dáppe Skáhttovuomi báikkiin čáppa vilges jeagil, nu ahte ledje vielgadat eatnamat. Ja dan áigge eai lean olu siiddat Dálmmás eaige oba Čohkkirasa suohkanisge. Muhto go álge boahtit lasi sámit doppe Gárasavvonis ja Guovdageainnus, de álggii nohkat jeagil veháš juohke jagi. Ja go lea olu goddesáhpán, de dat maiddá borai olu jeahkála, ja deinna lágiin lea jeagil nohkan ja nohkan juohke jagis, ja dat nohká ein, jos velá livččui veháš soames báikkis. Dat lea mearka dasa: go rehkenastojuvvo 25 jagi manjás guvlui, masa álkit muitá, dalle leai velá buorre jeagil Dálmmás ja olles Juhkásjávrri suohkanis. Ja dál lea visot dego boalddihuvvon, nu ahte eai dat eatnamat ealit daidge bohccuid, mat leat juo. Got galget dat jáhkkit eallit, mat galget álgit bargat bohccuid alcceseaset? Go sii álget jurddašit dan birra, de boahtá jur máŧoheapmin, ahte dáppe eallu sáhttá lasi šaddat, go eai eale datge, mat leat dál, datge bohccot, daid ovdalis muitaluvvon sivaid dihte, go ruvdna lea váldán sámiin eatnama ja láddelaččaide addán visot, jekkiid ja goikeeatnamiid.

Ja de lea velá bahábut dat eatnamat, mat leat juhkkojuvvon, sárggát dálolaččaid gaskkas suomagillii. Gos lea sarkajako, das lea stuorimus váldi dálolaččain sin sárggáideaset nalde. Daid sámit fertejit oastit, vaikko man olu siđale dálolaččat. Ja dat šaddá ein dáppenai seammá lagi Juhkásjávrri suohkanis sárggáiguin, vaikko dat lea Sámieatnan dát, seammá lági go lea leamaš vuollin Sámieatnan miehta gitta Háhpáránddi rájis deike.

Muhto go lea ruvdna váldán ein sámiin eret ja addán dálolaččaide ja lea sirdon rádji veháš ein, dasságo lea juo šaddan nu unnin, ahte sámit⁶ eai sáhte šat birget. Dál galgá ruvdna rahpat sámiide rabasin, maid lea bidjan gitta, jos áigu sámiid ealihit sin ealáhusgeainnuin, daihe addit sámiide soameslágáš ealáhusgeainnu, vai eai šatta sámit⁷ biidnahuvvat liiggás sakka. Ja daid mon, gii čálán, dovddan visot, in mon dárbbaš jearrat geasge daid, ja dáid sáhtán čájehit duohtan, jos dárbbašan.

Dál gal jáhkán, sahte [d]at ruvdna oaidná, ahte sápmi lea dego luovosmánná šaddan govssáhallat. Muhto ii songe šat sáhte váldit, maid lea addán dálolaččaide. Dat lea dál lossat sámiid veahkehit. 82nu ahte visot sámit ealále bohccuiguin, mat leat dál ja mat šaddet lasi.

Ja jos sámit oainnále, ahte sii ellet lasi, de sii náitalivččo nuorabun ja dagale lasi sámiid. Muhto go sii oidnet ahte eai eale lasi sámit, go eai oaččo iežá guovllus ealáhusa, de fertejit orrut lasitkeahttá sámiid daihe náitalkeahttá ja mánáid dagahaga.

Ja gal das lea biidnu dasnai, go lea hipmu ja ráhkisvuohta eaige beasa dahkat maid rumaš dárbbaša ja maid váimmu ráhkisvuohta váikkuha⁸ – dan⁹ visot sii fertejit duššadit. Ja dan juohkehaš ipmirda, gii jurddaša dan ášši birra. Ja go mii geahččat iežá olmmošsogaid, got dat šaddet ja devdet dáppe Ruoŧasnai, nu ahte mannet Ámeriikii jagis 1000-rehkegin¹⁰, ja doaivvun ahte mannet 10 000 Ruoŧas ja Norggas. Ja sápmi lea dáppe leamaš vuosttaš olmmoš, ja ii leat lassánan eambbo. Ii gullo ahte sápmi livččui mannan Ámeriikii daihe [šaddan] láddelažžange, ja eai leat veláge nu olu ahte livččo nealgái jápmán, vaikko leat áŧestuvvon Ruoŧas ja Norggas ja Suoma eatnamis.

Boken er utgitt av Nasjonalbiblioteket

Last ned

Last ned hele boken til mobil/nettbrett i .epub-format eller som .mobi.
Du kan også skrive ut boken som .pdf eller html.